Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: Ø Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Ø Shareware - jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. Ø Donationware - tarkvara, mille looja palub vastutasuks programmi kasutamise eest mingit väikest kingitust. OHUD ARVUTILE Ø Spioonitarkvara - hinnanguliselt 80% arvutitest sisaldavad selle kasutajale teadmata spioonitarkvara. Ø Viirused ja troojalased - levivad peamiselt e-posti vahendusel või interneti "tumedatest" nurkades. Ø Spämm - See pole küll niivõrd suur oht arvutile, kuid võidelda sellega ilmselt tuleks. Ø
Andmete talletamine pole ajutine Kõik liigid võimaldavad juurdepääsu andmesidevõrkudele. 46. Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (vastus ftp://ftp.cordis.lu/pub/innovation- smes/docs/brochure_ipr_software_protection_en.pdf) (essee küsimus) (link vajab parooli?) + · Et rahalist tulu teenida. · Takistada teisi sellelt rahalist tulu teenimast. · Takistada teisi seda kasutamast. 47. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte (osaline vastus ftp://ftp.cordis.lu/pub/innovation- smes/docs/brochure_ipr_software_protection_en.pdf). ??? Millise viisi valiksid ise oma tarkvara kaitseks, põhjenda? (essee küsimus) 48. Mis on tarkvara patentide eelised ja puudused? Mida ise pead tarkvara patentide ja tarkvara patentimise puudusteks ja eelisteks? (vt nt
kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei anna kaitstud geograafiline tähis selle kasutamiseks ainuõigust ja sellel ei ole omanikku
kopeerida, levitada ja edasi anda. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate CC litsentsidega õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada, panna kokku teiste sobiva litsentsiga teostega jne. Creative Commons on USAs asuv mittetulundusühing, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas loovust ning lihtsustada teoste levitamist ja kasutamist. MTÜ pakub tasuta litsentse, et autorid saaksid võimalikult kasutajasõbralikult teostada oma autoriõigusi. Litsentsilepinguga annab üks isik teisele isikule õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. Autorileping on autori ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks. Koos avatud sisulitsentside kasutuselevõtuga on aina enam populaarsust võitnud avatud õppematerjalide kasutamine. Avatud õppematerjalide tunnused: materjal on internetis
teenida raha selle pealt peatada teisi selle eest raha saamast peatada teisi seda kasutamast 47. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte ( osaline vastus ( essee küsimus ) Kaubamärgiga Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja/või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas
defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. 38. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepinguga annab üks isik teisele isikule õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. • Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. • Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast
vara hulka. (3) Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata rendilepingule, mille esemeks on alla 2 hektari suurune maatükk. 14. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 15. Litsentsilepingu mõiste ja sisu Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 16. Frantsiisilepingu mõiste ja sisu Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses
leiutajale vastutasuks võimaluse teatud aja jooksul leiutist ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat 47. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga, mille pooli kutsutakse litsentsiaar (litsentsi andja-müüja) ja litsentsiaat (litsentsi saaja-ostja). Litsentsileping (VÕS § 368) - Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust
• Rajab parimate ökoturismi ettevõtjate loova võrgustiku. • Kiirendab uute ja algupäraste reisielamuste väljakujunemist. • Suurendab nõudlust kvalifitseeritud loodusgiidide järele. • Hakkab pikemas perspektiivis seonduma või toimima koos teiste tunnustatud kvaliteedimärgi süsteemidega. 2.2 Kvaliteedimärgise välimus Märk koosneb logost kombinatsioonis sõnadega „EHE” ja „Estonia – the Natural Way”. Märgi kasutamine ja kopeerimine reguleeritakse üksikasjaliku litsentsilepinguga Eesti Ökoturismi Ühenduse ja turismiettevõtte vahel. 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ? EHE on kvaliteedimärgis loodus- ja kultuurielamusega turismitootele. Tegemist võib olla paljude erinevate loodus- ja kultuurielamuste vormidega – ringreisid, väljasõidud, ekspeditsioonid, safarid, üritused ettevõtetele, aktiivsete tegevustega kokkutulekud või ööbimispaigad, kus pakutakse võimalusi aktiivseks tegevuseks, omal käel, kalastamine, ratsutamine ja palju muud
Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele. Võib pöörduda nt vahekohtusse, kelle huvi on teha äri selliste vaidluste lahendamisega. Aga võib pöörduda ka üldkohtusse
oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 12. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, IO õiguste automaatne/lepinguline üleminek Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele
moraalset sidet oma teosega. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ja ei ole loovutatavad. Autor võib nimetatud õigusi ise teostada, samuti võib autor nõustada nimetatud õiguste kasutamisega teiste isikute poolt e anda õiguste teostamiseks litsentsi. St, et tulenevalt õiguste loovutamise keelust jäävad isiklikud õigused küll kuuluma autorile, kuid autor ja teose kasutaja lepivad litsentsilepinguga kokku, et isiklikke õigusi teostab teine isik e teose kasutaja. Seadusest tulenevalt on autoril järgmised isiklikud õigused: · Õigus autorsusele, st autoril on õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes viisil kasutamisel; · Õigus autorinimele, st autoril on õigus otsustada, millisel viisil peab olema
Võib kasutada autori nõusolekul. Seadusest tulenevalt on autoril õigus talle kuuluvaid õigusi teistele isikutele loovutada (loovutada ehk õigused võõrandada, autorile loovutatud õigusi ei jää, nende õiguste omaninkuks saab teine isik. Loovutada ehk ära anda saab vaid autori varalisi õigusi, isiklikke õigusi autor loovutada ei saa) või litsentsida (kasutusloa andmine tähendab seda, et õigused kuuluvad autorile, kuid teisel isikul on litsentsilepinguga määratud mahus õigus teost kasutada). Seadus näeb ka ette, et teatud mahus ja ulatuses tuleb võimaldada teose kasutamist ka ilma autoriga õiguste loovutamise või litsentsimise suhtes kokkulepet sõlmimata (teose vaba kasutamine). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon. Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist.
autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine. Arvutiprogrammi vaba kasutamine Kui litsentsilepinguga ei ole pooled teisiti kokku leppinud, on programmi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik: 1. programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati; 2. programmis esinevate vigade parandamiseks.
Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja
kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja subjektile või määratletud subjektide ringile kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks ( N: kohtuotsus, (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada ametisse nimetamine, autasustamine jne.) intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja PÕHISEADUS kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 selle eest tasu (litsentsitasu)
liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti ning tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle üle liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. 2.2.4. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab litsentsiandja litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja kohustub maksma selle eest litsentsitasu (VÕS § 368). Litsentsisaaja peab oma tegevuses piirduma etteantud territooriumiga, ei või tooteid ega teenuseid müüa alla litsentsiandja esitatud jaehinda ja peab tagama toodete reklaami. Samuti ei
määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse), informeeritud/teadlik, nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik, vaikimist või tegevusetut nõusolekut ei loeta. 43. Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus) Tarkvara on vaja kaitsta , kui soovitakse sellest saada rahalist kasu. 44. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte
patenteerimisaktiivsuse, omavad ülikoolid nanotehnoloogias kordades suuremat kaalu kui teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus.20 Väite poolt räägib ka asjaolu, et aastast 2003 kuni 2005 tuvastatud 55 avalikult kuulutatud nanotehnoloogilise patendi litsentseerimise kokkuleppest olid 20 seotud ülikooli või avaliku teadusuuringu üksusega, kes olid tuvastatud litsentsiandjatena. Kõikidel juhtudel oli tegu täieliku ja ainuõigusliku litsentsilepinguga, va ühel korral, mille puhul tingimused polnud avalikustatud. 21 Vastava uuringu tulemus näitab ülikoolide üliaktiivsust turul, mille eesmärk on pigem tulu teenimine, mitte tehnoloogia arendamine. Seega võib järeldada, et ülikoolide osakaal nanotehnoloogia patenteerimisel ja arendamisel on üllatavalt suur. 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas Kehtiv patendiõigus annab patendiomanikule õiguse välistada teised loomast, kasutamast või
39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 4) Frantsiisileping-Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas
Mis eristab pilvandmetöötlust muust ( nö tavalisest ) andmetöötlusest (mis rollis on kasutaja, mis on ee lised ja ohud) ? ( essee küsimus ) 44. Mis on internetipiraatlus? 45. Nimeta interneti - teenuse vahemise liigid (3) ning võrdle neid omavahel. ( essee küsimus ) 46. Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus) 47. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte ( osaline vastus ftp://ftp.cordis.lu/pub/innovation - smes/docs/brochure_ipr_software_protection_en.pdf ). Millise viisi valiksid ise oma tarkvara kaitseks, põhjenda? ( essee küsimus ) 48. Mis on tarkvara patentide eelised ja puudused? Mida ise pead tarkvara
omandamine o Mingite õiguste omandamine Litsenseerimine o So ühe ettevõtte poolt teisele loa andmine kasutada tema intellektuaalset omandit selgelt fikseeritud tingimustel. o Litsenseerida võib erinevat intellektuaalset omandit, mis on kaitstud patendi, kaubamärgi, autoriõigusega või muul viisil. (Tehnoloogiat, kaubamärki, brändi jne) o Tingimused täpsustatakse litsentsilepinguga. o Otstarbekas, kui bränd on hästi tuntud, kuid ettevõttel puuduvad ressursid finantseerimaks otsest teise riigi turule sisenemist. o Litsentsimisega võidakse ületada konkreetse riigi poolt tema turul sisenemiseks loodud barjääre. o Saab vältida tootmise laienemisega seotud riske ning teenida täiendavat tulu ilma lisakulutusi tegemata. o Oht - litsentsi ostja võib koostöö käigus arendada oma oskusi sellisel määral, et ta kujuneb
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142
(Levinud nt Hiinas ja Indias.) Litsenseerimine: Litsenseerimine on ühe ettevõtte poolt teisele loa andmine kasutada tema intellektuaalset omandit selgelt fikseeritud tingimustel. Litsenseerida võib erinevat intellektuaalset omandit, mis on kaitstud patendi, kaubamärgi, auturiõigusega või muul viisil. (Tehnoloogiat, kaubamärki, brändi jne.) Tingimused täpsustatakse litsentsilepinguga. Litsenseerimine litsentsi müüja seisukohalt: Otstarbekas, kui bränd on hästi tuntud, kuid ettevõttel puuduvad ressursid finantseerimaks otsest teise riigi turule sisenemist. Litsentsimisega võidakse ületada konkreetse riigi poolt tema turul sisenemiseks loodud barjääre. Saab vältida tootmise laienemisega seotud riske ning teenida täiendavat tulu ilma lisakulutusi tegemata.
pdf Tarkvara on vaja kaitsta , kui soovitakse sellest saada rahalist kasu. There are three reasons why you might want to protect your software: • to make a financial return from it • to prevent others from making a financial return from it, or • to prevent others from using it. Et saada rahalist kasu, et takistada teistel saada rahalist kasu, ja takistada teisi seda kasutamast. 39. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte (vastus ftp://ftp.cordis.lu/pub/innovation-smes/docs/brochure_ipr_software_protection_en.pdf). Autoriõigus rakendub automaatselt. See tähendab, et teised ei tohi sinu teost kasutada (rahalisel eesmärgil). Kaubamärk – nt toote nimi. Suhteliselt odav, laialt levinud. Tarkvara puhul on kaubamärgi
blokeerimine koostööpartneri tugevnemine · Litsenseerimine So ühe ettevõtte poolt teisele loa andmine kasutada tema intellektuaalset omandit selgelt fikseeritud tingimustel. Litsenseerida võib erinevat intellektuaalset omandit, mis on kaitstud patendi, kaubamärgi, autoriõigusega või muul viisil. (Tehnoloogiat, kaubamärki, brändi jne.) Tingimused täpsustatakse litsentsilepinguga. Müüja seisukohalt: · Otstarbekas, kui bränd on hästi tuntud, kuid ettevõttel puuduvad ressursid finantseerimaks otsest teise riigi turule sisenemist. · Litsentsimisega võidakse ületada konkreetse riigi poolt tema turul sisenemiseks loodud barjääre. · Saab vältida tootmise laienemisega seotud riske ning teenida täiendavat tulu ilma lisakulutusi tegemata.
2) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 12. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused (1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse.
mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab
odavam. Kui programmi selle aja jooksul ei registreerita, siis see kas lõpetab töö või jätkab toimimist piiratud võimalustega. · Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Adware heaks näiteks on populaarne failivahetusprogramm KaZaa. Reklaamide näitamise väljalülitamist või nende kuvamist mingil muul teadlikul viisil, loetakse võrdseks tarkvarapiraatlusega. · Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. See keelab tarkvara kas edasi anda, kopeerida või mõningatel juhtudel isegi müüa. Seda liiki tarkvaraga ei ole reeglina kaasas lähtekoodi ning ei ole lubatud mitte mingil viisil muuta. Selle tarkvaraliigi kasutamine ja kopeerimine (kaasa arvatud varukoopiate tegemine) on täpselt reeglite järgi paika pandud. Kommertstarkvara litsentsidel on ka mitmeid alaliike, mida siinkohal käsitlema ei hakka.
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142
kasutamiseks asja ja uurnik kohustub maksma uurileandjale selle eest tasu (uuri). Rendilepinguga kohustub uks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tasuta kasutamise lepinguga kohustub uks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) ule eseme tasuta kasutamiseks. Litsentsilepinguga annab uks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud muujalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, säilitama liisingueset sellisena, nagu see 48 temale üle anti, v.a. muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena, lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit,
2) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused (1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patent kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui: 1) kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata; 2) patendiomanik esitab patendi kehtivuse lõpetamise nõude; 3) patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud. Litsents. Patendiomanik (litsentsiandja) võib patendiomaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga (litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse. Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui patendikaitse kehtivus. Litsentsi võib registreerida registris. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. 5
üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti, lepingu lõpetamisel peab ta tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. 160. Nimetage teenuse osutamise lepinguid Seltsileping, käsundusleping, töövõtuleping, agendilepinmg. 161. Litsentsilepingu mõiste litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 162. Finantsiisilepingu mõiste Finantsiisilepinguga kohustub finantsiisiandja andma finantsiisivõtjale õiguse kasutada finantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses finantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit,
· Töövõtuleping 18 · Maaklerileping · Agendileping · Komisjonileping · Maksekäsund · Arveldusleping · Tervishoiuteenuse osutamise leping · Veoleping · Ekspedeerimisleping · Pakettreisileping · Hoiuleping (ÕÕ 181) 161. Mis on litsentsileping? · VÕS § 368. Litsentsilepingu mõiste Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). (www.riigiteataja.ee VÕS) 162. Mis on frantsiisileping? · VÕS § 375. Frantsiisilepingu mõiste
liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale anti, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 213. Nimetage teenuste osutamise lepinguid? Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping 214. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 215. Mis on frantsiisileping? Frantsiisilepinguga29 kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse
sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; o säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, va muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; o lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle üle ka liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. 4. Litsentsileping. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Litsentsisaaja kohta kehtib ka tsessioon, mis tähendab, et ta ei tohi ilma litsentsiandja eelneva kirjaliku loata müüa, üle kanda või loovutada oma lepingujärgset omandiõigust või aktsiate kontrollpakki.
liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti 218. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 219. Mis on litsentsileping? litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse 78 teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksama selle eest tasu (litsentsitasu). 220. Mis on frantsiisileping?
Praegusel juhul alla saja megabaidi. Aga kui lisavõimalusi rohkem valitud, siis võib ka see kogus mitmekordistuda ning aega rohkem minna. Küsitakse asukoht programmifailide jaoks. Kui põhikettal piisavalt ruumi, siis võib vaikimisi asukoht ,,Program files´i alla jääda. Kui aga näiteks C-ketas täis ja mõnes muus kohas ruumi, siis on lootust osa asju sinna peita - ehkki vahel kipub tekkima olukord, kus siis kõike kohe üles ei leita. Ja litsentsilepinguga nõustumisest ei pääse me ka seekordse installatsiooni käigus. Kui kõik alla laetud, siis järgmine samm tegeliku installeerimise juurde. Paarkümmend minutit võib kõikide komponentide peale panekuks julgesti aega minna, vahel ka rohkem. Õnneks progressiribalt on näha, kaugel tegelikult ollakse. Ja kui rakendus peal, siis palutakse see registreerida. Muidu hakatakse kuu aja pärast kasutajat kiusama, et see ikka märku annaks, kes ta selline on, kes siinset tasuta tarkvara kasutab
annaabi.ee 
