alusel on selle kestvuseks 35 päeva Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus. Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud. Ehk täiesulatuses saavad lisapuhkust need, kes on loetelus olevatel töödel töötanud kogu tööaasta. Kui töötaja on nendel töödel töötanud vähem, kui
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva
ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. Ül 6. tegime kõik koos tunnis ära. Ül 7. a) Peab saama, 15 päeva võib anda, põhipuhkus 35päeva. b) Peab saama, põhipuhkus 28 päeva, isapuhkust 10 tööpäeva õigust saada. c) Peab saama, põhipuhkus 28 päeva + 6 lisapäeva, palgatapuhkus 10 tööpäeva õigust saada. d) Võib saada, 35 päeva põhipuhkust. e) Peab saama, 56 päeva põhipuhkust, 6 tööpäeva lisapuhkust ( alla 3.aastase lapse tõttu)+ 10 tööpäeva palgatapuhkust. f) Peab saama, osade kaupa puhkus 7 ja 21 päeva, palgatapuhkust õigus saada 10 tööpäeva + 3 lastepäeva ka lisaks.
14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3. Mis juhtub siis, kui tööandja jätab I kvartali jooksul töötajatele puhkuste ajakava teatavaks tegemata? ڤtöötaja jääb sel aastal puhkusest ilma ڤtöötaja võib puhkusele minna päevapealt vabalt valitud ajal ڤtöötaja võib puhata vabalt valitud ajal, teatades sellest ette 14 kal.päeva ڤtöötaja saab hüvituseks 7 kalendripäeva lisapuhkust 4. Varem oli seaduses, et puhkusetasu viivitamisega sai töötaja nõuda puhkuse pikendamist viivitatud päevade võrra. Kuidas uues TLS-is on? § 70. (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. 5. Töötaja asus tööle eelmise aasta 01.septembril. 01. juunist lahkub omal soovil
Millised on töötingimused? Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (transpordisõlmed, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal). Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub olenevalt piiritsoonist 12-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staazi eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset kontrollitehnikat, piiriseirel radareid jm vaatlustehnikat, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvesse töötavad traditsiooniliselt ka teenistuskoerad, keda kasutatakse patrullis ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamiseks. Piirvalvur kannab teenistusel olles alati vormirõivastust ning vajadusel on tal õigus kasutada relva või
4.3 Tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest, staazitasu pideva töötamise aja eest tööandja juures ning preemiat väga heade töötulemuste eest. 4.4 Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks töötaja pangaarvele. Pangaülekande kulud kannab tööandja. 5 PUHKUS 5.1 Töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva tööaasta eest. 5.2 Töötajale võimaldatakse lisapuhkust seaduses ette nähtud alustel ja kestuses. 6 KOOLITUS 6.1 Töötaja koolitus toimub vastavalt poolte vahel sõlmitud koolituslepingule. 7 ERITINGIMUSED 7.1 / ...Kui neid on.../ 8 KONFIDENTSIAALSUS 8.1 Töötaja kohustub hoidma tööandja ja tööandja klientide ameti- ja ärisaladusi kolmandate isikute eest nii töötamise ajal kui ka peale töölepingu lõpetamist antud tööandjaga. 8.2 Tööandja ja tööandja klientide ameti- ja ärisaladuste hulka kuuluvad: 8.2
5.2. Vajadusel on Tööandjal õigus saata Töötaja lähetusse, tasudes selle eest EV-s kehtiva töölähetuse korra ja määrade ulatuses. 6. Puhkus 6.1. Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. 6.2. Töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse ettevõtte töökorraldusest, arvestades võimaluse korral Töötaja sooviavaldust. 6.3. Töötajale võimaldatakse lisapuhkust TL seaduses ette nähtud alustel ja kestuses. 7. Poolte muud kohustused 7.1. Töötaja kohustub: - töötama Tööandja juures käesolevas Lepingus sätestatud tingimustel, alluma Tööandja juhtimisele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi; - hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara;
......................... krooni kuus. 3.2 Tööandja teeb juurdemakseid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 3.3 Tööandja kohustub maksma töötajale palka üks kord kuus, kusjuures palk makstakse välja järgneva kuu .... kuupäevaks. Palgamaksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja isiklikule pangaarvele. 4. PUHKUS 4.1 Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on ............................ kalendripäeva. 4.2 Lisapuhkust antakse vastavalt seadusele ja pooltevahelisele kokkuleppele. 4.3 Töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse tööandja töökorraldusest ning arvestades töötaja sooviavaldust. 5. TÖÖTAJA KOHUSTUSED 5.1 Töötaja kohustub töötama Tööandja juures käesolevas Lepingus sätestatud tingimustel, alluma Tööandja juhtimisele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja
3.1 Tööandja poolt Töötajadle makstav põhipalk palk on 6360 krooni kuus. 3.2 Tööandja teeb juurdemakseid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 3.3 Tööandja kohustub maksma töötajadle palka üks kord kuus, kusjuures palk makstakse välja järgneva kuu 13 kuupäevaks. Palgamaksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötajad isiklikule pangaarvele. 4. PUHKUS 4.1 Töötajad igaaastase põhipuhkuse kestus on kalendripäeva. 4.2 Lisapuhkust antakse vastavalt seadusele ja pooltevahelisele kokkuleppele. 4.3 Töötajad igaaastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse asutuse töökorraldusest ning arvestades töötajad sooviavaldust. 5. TÖÖTAJAD KOHUSTUSED 5.1 Töötajad kohustub töötama Tööandja juures käesolevas Lepingus sätestatud tingimustel, alluma
3) saastatud piirkonnast evakueeritud või ümberasustatud isikud. 2. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud isikutel on õigus: 1) elukohajärgselt lasta tasuta valmistada ja parandada hambaproteese (välja arvatud nende proteeside väärismetall); 2) saada igal aastal meditsiiniliste näidustuste esinemisel tasuta sanatoorset ja kuurortravi; 3) kasutada igaaastast korralist puhkust neile sobival ajal ning saada aastas 14 kalendripäeva palgata lisapuhkust; 4) saada ajutise töövõimetuse toetust 100 protsenti töötasust, olenemata pidevast tööstaazist, juhul kui haigestumisel on põhjuseks seos osavõtuga Tsernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisest; 5) saada individuaal või kooperatiivelamu ehitamiseks protsendita pangalaenu, millest kustutatakse 25 protsenti; 6) saada aianduskooperatiivi (ühistu) liikmeks oleku korral protsendita pangalaenu aiamaja soetamiseks või ehitamiseks ja aianduskrundi heakorrastamiseks;
töö eest ning preemiat väga heade töötulemuste eest. 6. Puhkus 6.1. Töötajale antakse puhkust vastavalt kehtivale seadusele. Töötaja põhipuhkuse kestus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva tööaasta eest. 6.2. Töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel võimalusel arvestatakse Töötaja sooviavaldust. 6.3. Töötajale antakse lisapuhkust vastavalt seaduses sätestatud korrale. 7. Poolte kohustused 7.1. Tööandja ja Töötaja on kohustatud täitma kõiki Töölepingust tulenevaid kohustusi. 7.2. Käesoleva lepingu tingimused ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. 7.3. Tööandja on kohustatud kindlustama Töötaja kokkulepitud tööga, töövahendite ja andma vajalikke tööalaseid korraldusi ja maksma töö eest tasu vastavalt töölepingus kokkulepitud korrale. 7.4
või müra summutavaid võtteid. Nendest oli meil juba eelnevalt juttu. Kuid, mida võib riik omalt poolt teha? Üheks võimaluseks on pakkuda pidevas müras töötavatele inimestele mitmeid soodustusi, nt. lisapuhukuse võimaluse saamist. Eesti Vabariigis kehtibki selline kord. See tähendab, et suurel hulgal töötajail on oma töö iseloomust ja selle terviseohtlikkusest tingitult võimalik saada kõigile ettenähtud 28 kalendripäevale lisaks veel kuni kaks nädalat lisapuhkust. /4/ 13 Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid, mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. /4/ Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on öeldud, et juhul, kui töötaja töötab tingimustes, kus tervistkahjustavad näidustused ületavad kehtestatud piirnorme, siis
Nendest oli meil juba eelnevalt juttu. Kuid, mida võib riik omalt poolt teha? Üheks võimaluseks on pakkuda pidevas müras töötavatele inimestele mitmeid soodustusi, nt. lisapuhukuse võimaluse saamist. Eesti Vabariigis kehtibki selline kord. See tähendab, et suurel hulgal töötajail on oma töö 13 iseloomust ja selle terviseohtlikkusest tingitult võimalik saada kõigile ettenähtud 28 kalendripäevale lisaks veel kuni kaks nädalat lisapuhkust. /4/ Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid, mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. /4/ Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on öeldud, et juhul, kui töötaja töötab tingimustes, kus tervistkahjustavad näidustused ületavad kehtestatud piirnorme, siis
koostamisel lähtutakse Tööandja töökorraldusest ja koormusest, arvestades võimaluste piires Töötaja soove. 4.2 Asjaoludest, mille esinemisel on Tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 69 lgle 7 kohustatud andma Töötajale põhipuhkust Töötajale sobival ajal, on Töötaja kohustatud teavitama (k.a. laste arv, sünniajad) Tööandjat viivitamatult. 4.3 Töötajale antakse lisapuhkust kehtivates õigusaktides sätestatud tingimuste ja korra kohaselt. 5. Poolte muud kohustused 5.1. Töötaja kohustub töötama Tööandja juures Töölepingus sätestatud tingimustel, alluma Tööandja juhtimisele, seaduslikele korraldustele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi. 5.2
piires Töötaja soove. 4.2 Asjaoludest, mille esinemisel on Tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 69 lgle 7 kohustatud andma Töötajale põhipuhkust Töötajale sobival ajal, on Töötaja kohustatud teavitama (k.a. laste arv, sünniajad) Tööandjat viivitamatult. 2 4.3 Töötajale antakse lisapuhkust kehtivates õigusaktides sätestatud tingimuste ja korra kohaselt. 5. Poolte muud kohustused 5.1. Töötaja kohustub töötama Tööandja juures Töölepingus sätestatud tingimustel, alluma Tööandja juhtimisele, seaduslikele korraldustele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi. 5.2
(2) Teenistuja tööaeg ei või ületada 40 tundi nädalas. (3) Teenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seaduse ja avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega sätestatud erisusi. 28. . Puhkus ja puhkusetasu (1) Ametnikul on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele (2) Vähemalt kolmeaastase teenistusstaazi korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata. (3) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses. (4) Ametnik, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. 29. Puhkusetoetus
T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel. - töötaja kohustub vajadusel tegema ületunnitööd: ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.
4.Vastavalt PuhkS §-le 20 võib töötaja ja tööandja kokkuleppel puhkust anda ja kasutada osade kaupa. Ühe katkematu osa kestus peab aga olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkeosade kestus võib olla lühem. Puhkusetasu peab tööandja töötajale välja maksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib teatud töötajale ( pedagoogid, töötajad, kellel on õigus saada lisapuhkust jm).maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui töötajale õigeaegselt puhkusetasu välja ei maksta, siis võib ta nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. 5.A) Lapsehoolduspuhkust on õigus saada kuni lapse 3- aastaseks saamiseni. PuhkS § 29 lg 3 kohaselt võib lapsehoolduspuhkust kasutada korraga või osade
Samas võib ühel ettevõttel olla kasutusel mitu erinevat palgasüsteemi. Uuringuandmetel oli kokkade keskmine brutokuupalk hotellide ja restoranide sektoris 2003.a hinnanguliselt 4800-8400 krooni, lähiaastate aastaseks palgakasvuks prognoositakse 7-8%. Põhipalgaga kaasnevateks lisatasudeks enamasti koolitused, tasuta/soodsad lõunad, firma üritused ja ka ületunnitasu. Mõningad ettevõtted pakuvad oma töötajatele ametiautot ja lisapuhkust. Üksikute ettevõtete töötajatel on võimalik saada tänu ettevõttele soodsalt arstiabi. Mõnes ettevõtte pakub soodustusena töörõivaste tasuta puhastust. Kokkade puhul tuleb tööle saamisel kasuks eelnev töökogemus samal alal. Retsept:Vürtsikad lambalihavardad ehk Keftedes Valmistusained 700 g lambaliha 1 mugulsibul paar petersellioksa paar koriandrioksa paar piparmündivõrset 0,5 tl jahvatatud vürtsköömet 0,5 tl vürtsisegu (omal valikul) 1 tl paprikapulbrit soola
4.6 Teha vallavanemale ettepanekuid oma töökorralduse muutmiseks ja paremaks korraldamiseks 4.7 Keelduda täitmast ametipositsioonilt kõrgemalseisvate isikute suu sõnalisi korraldusi, kui need on vastuolus seadusandluses kinnitatud õigusaktidega. 4.8 Saada juurdepääsu seoses tööülesannete täitmisega vastavatele elektroonilistele infobaasidele. 4.9 Vastseliina vallale kuuluva ametiauto kasutamise õigus vastavalt korrale ja limiidile kütuse osas. 4.10 Saada puhkust ja lisapuhkust vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 4.11 Saada ametipalka vastavalt Vastseliina valla palgakorralduse alustele. 5 AMETIKOHAL VAJALIKUD TÖÖVAHENDID 5.1 Arvutikomplekt. 5.2 Printer 5.3 Lauatelefon. 6 AMETIKOHAL TÖÖTAMISEKS VAJALIK KVALIFIKATSIOON 6.1 Haridus 6.1.1 Kesk- või keskeriharidus. Soovitav sotsiaaltööalane täiendkoolitus 6.2 Töökogemus Soovitav eelnev töökogemus. 6.3 Arvutioskus Arvuti kasutamise oskus Windows ja Excel keskkonnas. 6.4 Keelteoskus 6.4
ajal tehtud töö hüvitatakse kas kahekordse palga maksmisega või töötaja soovil vaba aja andmisega. V. Puhkused 24. Põhipuhkus ja selle andmise kord: puhkuse kestus, saamise õigus, ajakava, kasutamise aeg ja kord, katkestamine ja edasilükkamine, tasu, hüvitamine, aegumine jm Põhi- ja lisapuhkus on töötamise eest antud puhkus ja selle üldine kestus on põhipuhkusel 28 kalendripäeva. Lisapuhkust saavad need, kelle töö on VV määrusega kehtestatud tervist kahjustavaks (allmaatööd ja muud eriiseloomuga tööd). Lisapuhkuse kestus on max 14 kalendripäeva. Aga samas võivad lisapuhkust saada kõik töötajad, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud või töölepingus kokkulepitud. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele. Puhkuseid antakse võrdeliselt tööl oldud ajaga tööaasta eest. Tööaasta hulka
Puhkuste ajakava koostamisel lähtutakse Tööandja töökorraldusest ja –koormusest, arvestades võimaluste piires Töötaja soove. 4.2 Asjaoludest, mille esinemisel on Tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 69 lg-le 7 kohustatud andma Töötajale põhipuhkust Töötajale sobival ajal, on Töötaja kohustatud teavitama (k.a. laste arv, sünniajad) Tööandjat viivitamatult. 4.3 Töötajale antakse lisapuhkust kehtivates õigusaktides sätestatud tingimuste ja korra kohaselt. 5. Poolte muud kohustused 5.1. Töötaja kohustub töötama Tööandja juures Töölepingus sätestatud tingimustel, alluma Tööandja juhtimisele, seaduslikele korraldustele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi. 5.2
Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui aga katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse ta määramata ajaks sõlmitud töölepinguga töötajaks. PUHKUS tähendab töölepingu peatumist seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkused on: 1) Põhipuhkus 2) Lisapuhkus Lisaks nendele on veel vanemapuhkused ja palgata puhkus. Põhi- ja lisapuhkust antakse tööaasta eest. TÖÖLEPINGU MUUTMINE on lubatud üldjuhul vaidpoolte kokkuleppel, erandiks on olukord, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu muutmist. Töölepingu muutmine tähendab lepingus kindlaksmääratud tingimuste muutmist, sealhulgas mõne tingimuse lepingust väljajätmist või uue tingimuse lepingusse võtmist. Töölepingu tingimuste muudatused vormistatakse töölepingus kirjalikultTöötaja
ning 40h nädalas, 5 päeva nädalas). Tööaja algus peab olema lepingus kirjas. Lõunaaeg ehk puhkeaeg on ette nähtud 30 minutit kuni 1h. Lõuna on isiklik aeg. 10) Töötegemise koht- asutuse/aadressi täpsusega. Lubatud on panna lepingusse Eesti, kes töötavad Eesti piires 11) Puhkus- puhkus on iga aastane korraline puhkus, puhkus 28 kalendripäeva on töölepingu töötajatele(riigipühad ei lähe arvesse). Tööandja võib võimaldada lisapuhkust. Mingisuguseid muid puhkuseid ei pea töölepingusse kirja panema (vanemapuhkus nt) 12) Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade kohta- viide seaduse konkreetsetele paragrahvidele. 13) Viide töökorralduse eeskirjade olemasoludele- eraldi dokumendina, töötajale tutvustamine peab olema allkirja vastu 14) Töö sisekorra eeskirjad (töö korralduse reeglid) 15) Viide kollektiivlepingu olemasolule
tegemiseks Hüvitatakse kas: rahas lisatasu mitte vähem kui 50% palgamäärast puhkepäevadel ja 2kordne palk riiklikel pühadel vaba aja andmisega Mall Gramberg Puhkuse kestus ja liigid Põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud puhkus: alaealised, osaliselt töövõimetud isikud, ametnikud 35 kalendripäeva, Pedagoogid kuni 56 kalendripäeva (loetelu kinnitab valitsus) Lisapuhkust 314 kalendripäeva antakse allmaa, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötavatele isikutele Mall Gramberg Puhkuse andmise kord Puhkust antakse tööaastate eest vastavalt puhkuste ajakavale. Teatud juhtudel on töötajatel õigus nõuda puhkust endale sobival ajal (rasedal, alaealistel, lapsevanematel lapse koolivaheajal jt) Puhkust arvutatakse kalendripäevades, millest arvatakse välja rahvuspüha ja riigipühad
õigus tööandja territooriumilt lahkuda. Kollektiiv- või töölepingus 12 võib teisiti kokku leppida juhul, kui tööandja territooriumil on tagatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks. (4) Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka. 19. Puhkuse andmise põhimõtted Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust vastavalt käesoleva seaduse §-le 30 (välja arvatud § 30 lõike 1 alusel antav puhkus) antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest
tööülesannete tegemiseks töölepingus märgitud töö tegemise kohast väljaspoole. 9) Puhkuse kestus. Tööõiguseseadus sätestab iga-aastase puhkuse ehk põhipuhkuse kestus on 28 päeva. Pikendatud puhkus 35 päeva on ette nähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajatele. Haridus- ja teadustöötajate iga-aastase puhkuse kestus on 56 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Töölepingu seadus ei näe enam ette lisapuhkust. 1.juuli 2009-st toimub puhkuse arvutamine kalendriaasta alusel. Töölepinguseadus sätestab, et töötajal on õigus saada puhkust võrdeliselt tööajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on töötajal õigus saada puhkust ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest tähendab seda, et puhkust ei anta lapsepuhkuse ja tasustamata puhkuse eest. Puhkuse nõudmine aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest see puhkus on
1) põhipuhkus 28 kal.päeva. Pikemat puhkust saavad: alaealised(35p), töövõimetuspension(35kal.p), riigiametnikud(35kp), pedagoogid, raviasutuste, hooldekodude pedagoogid/spetsialistid(56kp) 2) lisapuhkus. Teatud tööde puhul:allmaatööd 14kp, tervist kahjustav töö 5-7kp, muud juhud 3- 14 kp. Antakse kas põhipuhkusega koos või eraldi. 3) vanemapuhkused; 4) palgata puhkus. Iga-aastane tasuline puhkus. Puhkuse andmine tööaasta eest Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Tööaasta arvutamine Lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka:
Puhkepäeval on keelatud rakendada tööle rasedaid, alaealisi ja samuti võib keelata puhkepäeviti tööle rakendamise arsti otsusega. Inimesi invaliidiga võib tööle rakendada vaid tema enda nõusolekul. Puhkus tähendab töölepingu peatumist seadusega ette nähtud korras ja tingimustel. Puhkused on: · põhipuhkus · lisapuhkus · vanemapuhkus · palgata puhkus Põhi- ja lisapuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajale seaduse või haldusaktiga ettenähtud puhkust võib pikendada kollektiivlepinguga. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.
lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega
inimeste erisoovidele- puhkuste võtmise võimalus talle sobival ajal, lisapuhkus, töögraafiku tegemisel kaasarääkimise võimalus, äärmisel juhul võimalus seda muuta, vajadusel võimalus kaugtööks. Motiveerimistaktikatest tõstab Ühispanga asepresident Margus Schults esile lisapuhkuse võimalust. Ühispanga juhtkond nõuab, et töötajad käiksid puhkamas, sest inimesel peaks olema pikaajaline väärtus. "Samas need patukotid, kel on väga suured puhkusejäägid, lisapuhkust ei saa. Ja hästi mõjus inimesed hakkasid kohe enam puhkama," muigab asepresident. UURITAVATE ETTEVÕTETE TUTVUSTUS JA ANALÜÜS 22 Firma Deloitte & Touche uuris kaheksas Euroopa Liidu kanditaatriigis ettevõtete juhtimist ning hindas nende valmisolekut ühisel Euroopa turul tegutsemiseks. Uuringu
saatmiseks. Kui töötaja töö kohale on märgitud kogu Eesti, siis järelikult ei saa teda Eesti piires lähetusse saata. 11. Puhkuse kestus. Uus TLS sätestab igaastase puhkuse ehk põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus, 35 kalendripäeva on ette nähtud alaealistele, ja töövõimetuspensioni saavatele inimestele. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühasid, ega riigipühasid. TLS ei näe enam ette lisapuhkust, see on tingitud asjaolust, et tööandja on kohustatud tagama töö tervisele kohustatud nõuetele vastavad tingimused. Puhkuse arvutamine toimub kalendriaasta alusel. Seadus sätestab, et puhkust antakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast kuuekuulist töötamist. Edaspidi on töötajal puhkust saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest
Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta; • Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Lisapuhkust seadus ette ei näe. Puhkuse ajakava koostatakse hiljemalt I kvartali jooksul. Puhkusetasu (TLS § 70) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. © 2014. Janek Keskküla
laiemalt või kitsamalt. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja tegevus-, elu- või asukoht, mis on töösuhtega kõige enam seotud. 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. 10) töölepingu ülesütlemise tähtajad võivad olla viiteliselt töölepingu seadusele, kuid nendes võib kokku leppida ka soodsamalt. 11) Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele on tavapärased varasemad töösisekorraeeskirjad, mida ei pea enam tööinspektsiooniga kooskõlastama. Tegemist on üldiste reeglitega töökorraldusele, mis laienevad kõigile töötajatele ning milles ei lepita töötajatega eraldi kokku
tööandja kokkuleppel. Töömahu või tellimuste ajutisel 61 vähenemisel on tööandjal õigus kehtestada töötajale osaline tööaeg tööinspektori nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga kuni kolmeks kuuks aastas. Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkuseseaduses ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid on 1) põhipuhkus, sealhulgas pikendatud põhipuhkus, 2) lisapuhkus, 3) vanemapuhkused ja lapsendamispuhkus ning 4) palgata puhkus. Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Põhipuhkuse üldine kestus on 28 kalendripäeva. Tööandja on kohustatud puhkuse andma töötajale sobival ajal: 1) naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; 2) mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise
lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega
ettenähtud juhtudel. (5) Käesoleva paragrahviga ettenähtud puhkuse kestust ei kohaldata töötajate suhtes, kelle puhkus on reguleeritud eri seadusega. §10. Lisapuhkus (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: 1) allmaatöödel; 2) tervistkahjustavatel töödel; 3) eriiseloomuga töödel. (2) Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ning nende lisapuhkuste kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. (3) Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks. (4) Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi. §11. Lisapuhkuse andmise tingimused Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. §12. Põhi- ja lisapuhkuse liitmine
tasutakse sots vahendite arvelt TA saab pärast tagasi) · Pedagoogid kuni 56 kalendripäeva (VV poolt kinnitatud loetelu alusel)- nt kasvataja 42 Lisapuhkus kehtestatud kas riigi või TA poolt või KL-s viide TL-s! · Allmaatöödel · Tervistkahjustavad ja eriiseloomuga tööd 5-14 kalendripäeva (VV kinnitatud loetelu) Kui mõlemad liidetakse. Lisapuhkust antakse samuti tööaasta eest. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse koos. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Kui antakse osade kaupa, siis ka lisapuhkused proportsionaalselt osadega. (nt 28+14 lisa antakse 2 X 14+7). Lisapuhkuseid võidakse ette näha ka KL-ga või kehtestab TA (nt staazi eest, töölähetustes käimise kompenseerimiseks, kui ei saa anda lapsetoitmise vaheaegu, ületundide kompenseerimine, kui ei maksta,
kuupäeval kassast. Tööandja ja töötaja omavahelisel kirjalikul kokkuleppel võib tööandja palga üle kanda töövõtja hoiuarvele ja sel puhul ülekandmise kulud kannab töötaja. 6. PUHKUS 6.1. Töötajale antakse tööaasta eest puhkust 28 kalendripäeva vastavalt puhkustegraafikule, (arvestades võimaluse korral töötaja soove) mis tehakse töötajale tööandja poolt teatavaks jaanuarikuu jooksul. 6.2. Töötajale antakse lisapuhkust seaduses ettenähtud juhtudel. 7. POOLTE MUUD KOHUSTUSED 7.1. Töötaja kohustused: 1) tegema Tööandjale käesoleva lepinguga sätestatud tööd, alludes Tööandja juhtimisele ja kontrollile, täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üleüldisest käigust ning kinni pidama ettenähtud tööajast; 2) kinni pidama ohutustehnika, töötervishoiu ja tuleohutuse eeskirjadest;
tööaastat, on tal õigus saada puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. Rase võib võtta oma korralise puhkuse välja enne või peale rasedus- ja sünnituspuhkust või pärast lapsehoolduspuhkust. Alates 30.rasedusnädalast on rasedal õigus minna rasedus- ja sünnituspuhkusele. Alates 1.oktoobrist 2002.a. on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuseks 140 päeva. Kui on tegemist mitmikutega või tüsistunud sünnitusega, on rasedal õigus saada veel ka 14 päeva lisapuhkust. Rasedatel, kes ei tööta, on õigus alates 12. rasedusnädalast saada haigekassakaart (s.t. rase on kindlustatud, kuid ei oma õigusi ravikindlustushüvitistele). Töötuna registreeritud rasedal on õigus peale 180-210 päevast abiraha saamist saada edasi töötu abiraha kuni sünnituseni, kui sünnitustähtajani on jäänud vähem kui 70 48 kalendripäeva
Eesti piirkond või kogu Eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaastase puhkuse e põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva (TLS §55). Pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva on ette nähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajatele (TLS §56, 57). Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha (24. veebruar) ja riigipühi. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses kollektiivlepingus. Ei nähta enam ette lisapuhkust. Alates 1. juulist 2009 toimub puhkuse arvutamine kalendriaasta alusel. Puhkust antakse töötatud aja eest. Tööleasumise aastal on töötajal õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud ajaga ja puhkuse nõudeõigus tekib pärast 6-kuulist töötamist. Edaspidi on töötajal õigus saada puhkust ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest tähendab, et puhkust ei anta näiteks lapseootuspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja eest
vaks vähendada treeningute intensiivsust kuni enesetunde paranemiseni; · külmetusnähtude (äge nohu, kurguvalu) esinemisel ilma palaviku ja lihas- valudeta tuleks hoiduda treeningutest kuni sümptomite möödumiseni; · külmetusnähtude, palaviku ja lihasvalude korral oleks vajalik pärast sümp- tomite taandumist anda veel lisapuhkust enne treeningutega alustamist; · ülemiste hingamisteede põletikust põhjustatud nädalase treeningupausi järel tuleb esimesel treeningunädalal harjutada kindlasti kergemate koor- mustega. ASTMA Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi Peamised sümpto- esineva hingamisraskusega. Astma korral tekib bronhides: mid astma korral
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja esimesele jõulupühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. 13.4. PUHKUSE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 13.4.1. PUHKUSE MÕISTE JA LIIGID Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkuseseaduses ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid: o põhipuhkus, sh pikendatud põhipuhkus; o lisapuhkus; o vanemapuhkused ja lapsendamispuhkus; o palgata puhkus; o õppepuhkus. Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on lapsehoolduspuhkus ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Tööaasta arvutamisel arvatakse tööaasta hulka: o tegelikult töötatud aeg;
1) lühima ajateenistuse korral 10 päe- se kandmise tõttu; va; 3) kui ajateenija on kohustatud ainsa 2) pikema ajateenistuse korral 15 päe- hooldajana hooldama raske või süga- va. va puudega inimest, kelle ülalpidami- se kohustus tuleneb perekonnaseadu- Ajateenijale võib eeskujuliku teenis- sest; tuse eest anda lisapuhkust kuni 10 päeva. Puhkusele lubatud ajateeni- 4) kui ajateenija on perekonnaseaduse jale makstakse: järgi lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval vä- 1) toiduraha puhkusepäevade ja teel hemalt kaht last või kasvatab üksinda oldud aja eest; vähemalt üht last. 2) üks kord ajateenistuse jooksul sõi- Ajateenistusest vabastatud ajateeni-
_________________________________________________________________ (näidata muud rahalised väljamaksed puhkuselt tagasituleku tasu, jõuluraha, tasu vabariigi aastapäeva puhul, millistel tingimustel, kui palju) 4.6. Palka makstakse ___________________________________________________ (kui sageli, millal, kus, kantakse üle pangaarvele) 5. Puhkus 5.1. Töötaja põhipuhkuse kestus on ______ kalendripäeva. 5.2. Töötajale antakse lisapuhkust _________________________________________. (mille eest, mis tingimustel, kui palju) 5.3. Puhkuse andmine eritingimustel (täidetakse vajadusel) _________________________________________ (näit aeg suvekuudel; 3 nädalat suve-, 1 talvekuudel) 6. Poolte muud kohustused 6.1.__________________________________________________________________ (valikuliselt täpsustada TLS § 49, § 50, näit pp 4.4. ja 6) 6.2
annaabi.ee 
