kinnitatud Microsofti poolt. d. Jaotus, eraldaimine Linuxis enamus failisüsteeme toetab vähendatud jaotus, ilma andmete kaotuseta. LVM varustab dünaamilise jaotusviisiga. Kõik Linuxi jagajad oamvad mittmeid jaotustarkvara nagu fdisk või gparted. Windowsis lahti pakkida NTFS jaotusi pole probleem ja Vistas on isegi neid võimalik taas vähendada. Dynamic Disks jagavad dünaamilist jaotamist. e. faili süsteem Linux toetab ext2, ext3, ext4, ReiserFS, FAT, ISO 9660, UDF, NFS, NTFS, JFS, XFS, Minux and GmailFS. Arhiive ja FTP lehti on samuti võimalik paigaldada nagu failisüsteeme. Windows toetab: NTFS, FAT, ISO 9660, UDF, ja teisi. On saadaval täitsa ka 3nda osapoole draivereid , mis toetavad ext2, reiserfs, HFS jaDokan ( FUSE equivalent) UserSpace failisüsteemi, mis võimaldab kasutajal-nn kosmoseprogramme paigaldada kettastele. 3. stabiilsus Linuxis on mitmeid sisse suunatuid tasemeid, kuna kõik rakendused on eraldatud graafilisest
Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel.
Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks määratakse igale protsessile oma virtuaalne mäluosa, millele vastava füüsilise mälu piirkonna protsessor salvestab eraldi tabelisse. Ketta ja failisüsteemid Operatsioonisüsteemidel on laialdaselt toetatavaid failisüsteeme. Linuxil on see valik suurim ext2, ext3, ReiserFS, Reiser4, GFS, GFS2, OCFS, OCFS2, NILFS ja Google File System. Linuxil on samuti täis tugi XFS, JFS ja FAT failisüsteemidele, lisaks toetab Linux NTFS failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel.
Millest tuleb kerneli Linux nimi? · UNIXI osalisest anagrammist · Programmeerija Linus Torvaldsi nimest · Keemiku Linus Paulingi nimest 8. Mis põhimõttel antakse Ubuntu operatsioonisüsteemidele nimesid? · Väljalaskeaasta järgi · Kasutades sama tähega algavat loomanimetust ja omadussõna · "Star Trekis" esinenud tegelaste nimede järgi 9. Millise failisüsteemi looja on vanglas süüdistusega teise astme mõrvas? · NTFS · ext4 · btrfs · ReiserFS 16 · ZFS Joonis 1. Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilastele tähtsad operatsioonisüsteemide omadused. Joonis 2. Parimad operatsioonisüsteemid Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste hinnangul. 17 Joonis 3. Tallinna Reaalkooli 10. A klassi kogemused operatsioonisüsteemidega. 18
kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus. ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2 ning kui andmed on kõvakettal failistüsteemis ext2, siis üleminekul failisüsteemile ext3 puudub vajadus teha andmetest varukoopiat ● Kuigi ext3 jääb oma jõudluse poolest alla konkurentidele nagu ReiserFS ja XFS, omab ta eelist, mis lubab ext2-e failisüsteemid vormindada ext3-e ilma varukoopiat tegemata. ext3 tõi peamiste muudatustena sisse selle, et failisüsteemi suurust on võimalik töö käigus muuta ning samuti ka ka journal süsteemi, mis logib üles kõik vajalikud muudatused, enne kui asutakse nende rakendamise kallale reaalse failisüsteemi puhul. See oli ext2-e üheks suureks probleemiks, et voolukatkestus võis failisüsteemi suuri probleeme tekitada. Kui
süsteem laadida, otsitakse üles aktiivne partitsioon ning laaditakse sellelt operatsioonisüs- teem. Mitme operatsioonisüsteemiga arvutis pakub aktiivne partitsioon alglaadimisel esmalt hoo- pis menüü, mis laseb kasutajal valida, milline operatsioonisüsteem käivitada. Igal partitsioonil võib olla erinevat tüüpi failisüsteem. Levinumad tüübid on FAT3 , FAT32 (kasutusel Windowside varasemates versioonides), NTFS4 (kasutusel alates Windows NT-st), EXT2, EXT3, ReiserFS (kasutusel Linuxites), UFS5 (kasutusel mitmesugustes muudes UNIX- tüüpi operatsioonisüsteemides) ja HFS6 (kasutusel Macintosh-arvutitel). Enne uue partitsiooni kasutuselevõttu tuleb ta formateerida. Formateerimise käigus antakse failisüsteemile selline struktuur, nagu tema tüüp ette näeb, ühtlasi kustutatakse varem selles kettapiirkonnas asunud info. 2.4.1 Partitsioonide tähised DOS/Windows operatsioonisüsteemides on partitsioonide tähised (nn. kettatähed) järg- mised.
annaabi.ee 
