Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linux vs Windows". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linux, windows, install, tarkvara, failisüsteem, kernel, microsoftplikatsioon, disk, linuxil, kataloogi, pahavara, juur, laadiddministraatorndroid, installatsioon, ntfs, server, vista, virtual, root, tahad, otsid, logi, riistvara, unix, laadida, microsofti, installatsiooni, versioonide, konto, version, moodul, rakenduse, diski, misk, sissepääsOperatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigutustabelid, mis kaardistavad Andmete sektoris olevad klastrid. Klastrite kanded sisaldavad üht viiest väärtusest: järgmise klastriahelas oleva klastri
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991
Talinna Polütehnikum Multimeedia Failisüsteemid Referaat Koostaja: Hendry Sadrak Juhendaja: Urmas Krusell Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks.
Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on
Failisüsteemid FAT Pikemalt artiklis Failipaigutustabel. FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st
Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine...........................................................
Eduard Krigulson Windows 7 ülevaade Referaat Juhendaja Indrek Brifk Tartu 2009 1 SISUKORD Sisu 1 sisukord ...........................................................................................................................2 2 sissejuhatus .....................................................................................................................3 3 windows 7 versioonid ......................................................................................................4 3.1 Windows 7 Home Premium ......................................................................................4 3.2 Windows 7 Professional ...........................................................................................4 3.3 Windows 7 Ultimate ................................................................................................
seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär väide, et FORMAT kustutab ketta tühjaks, tegelikult tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed kettalt! Samas on see hea siis, kui su windows on totaalselt omadega läbi(viirustest pungil, aeglane jne) või kui soovid
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
KOOL ÕPPEGRUPP BLALBAL Mälu haldamine Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saaleseaktsioon......................................
mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka
AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse. · Erinevatelt mitmetest teistest viirusetõrje programmidest ei hõiva AVG liigselt Teie arvuti ressursse, olles samas täielikult usaldusväärne. Seadistamine on väga kasutajasõbralik ja igaüks õpib töötamise selgeks mõne hetkega. AVG Anti-Virus töötab Windows XP (32-bit, 64-bit), Vista (32-bit, 64-bit), Windows 7 (32-bit, 64-bit) ja Linux operatsioonisüsteemides. · AVG antiviiruse litsentside kehtivusaeg on 2 aastat, mille jooksul saab kasutaja tasuta uuendusi ja tootjapoolset tehnilist tuge. Litsentsi lõppedes on võimalik soetada programmi uuendus soodushinnaga. ESET NOD32 (http://www.eset.com)
.......................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ...............................................................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
torrentite allalaadimisprogramm. Office alammenüü laseb avada OpenOffice paketi erinevaid funktsioone, samuti leiab siit sõnastiku. Järgmine alammenüü, Sound and Video, sisaldab kõike selle teemaga seonduvat, muusika- ja videomängijaid, plaadikirjutamisprogrammi, veebikaamera ja helisalvestamise haldusvahendeid. System tools võimaldab hallata ja analüüsida kõvaketast, muuta konfiguratsiooni, luua uusi kasutajaid, näha süsteemimonitori, mis on Windows Task Manager`i analoog, kasutada internetitööriistu, samuti tegeleda veateadetega. Viimase, Universal Access alammenüü kaudu pääseb ligi Dasherile (mille tööpõhimõte jäi mulle arusaamatuks, kuid mis peaks võimaldama teksti sisestada ilma klaviatuuri kasutamata), virtuaalklaviatuurile ja tekstisuurendajale. Ekraani all- ja ülaservas olevaid ribasid saab suurendada ja vähendada vastavalt soovile ning sinna saab tõsta meelepäraseid otseteeikoone
Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on vabalt kättesaadav avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software). VirtualBox lubab Sul enda kompuutris luua ühe või mitu virtuaalmasinat (nn "virtuaalkompuutrit"), milledest igaüks jooksutab omaenda operatsioonisüsteemi ja seda kõike ühesainsas füüsilises kompuutris. Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Milleks seda vaja?
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4
annaabi.ee 
