50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tupsu182
Õppematerjali autor
hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid o IBM PC ühilduvad Microsoft Windows ja väiksemad Unixi variandid (Linux ja BSD) o Apple Macintosh Mac OS X, Linux, BSD ja Windows · Keskarvutid (Mainframe) Hulk unikaalseid operatsioonisüsteeme sageli Linux või mõni muu Unixi variant
UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest peale orienteeritus 4 võrgutööle ja vastavate vahendite olemasolu. Seetõttu on UNIX enamasti märgatavalt turvalisem kui näiteks Microsofti süsteemid. Ka on UNIX üldjuhul vähenõudlik riistvara võimsuse suhtes (on variante, mis mahuvad ühele disketile). UNIX oma algkujul on tekstipõhine süsteem, kuid tänastes variantides on saadaval ka graafilised, X-Windowsil põhinevad kasutajaliidesed (CDE, KDE, GNOME jpt). Ka tänapäeva ilmselt tuntuim vaba operatsioonisüsteem Linux oma eri variantides on olemuselt UNIX- iga väga sarnane (kuna üheks loomise ajendiks oligi ühilduvus UNIX-iga). "Päris" UNIX-dest on aga
Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest peale orienteeritus võrgutööle ja vastavate vahendite olemasolu. Seetõttu on UNIX enamasti märgatavalt turvalisem kui näiteks Microsofti süsteemid. Ka on UNIX üldjuhul vähenõudlik riistvara võimsuse suhtes (on variante, mis mahuvad ühele disketile). UNIX oma algkujul on tekstipõhine süsteem, kuid tänastes variantides on saadaval ka graafilised, X-Windowsil põhinevad kasutajaliidesed (CDE, KDE, GNOME jpt). Ka tänapäeva ilmselt tuntuim vaba operatsioonisüsteem Linux oma eri variantides on olemuselt UNIX-iga väga sarnane (kuna üheks loomise ajendiks oligi ühilduvus UNIX-iga). "Päris" UNIX-
Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest peale orienteeritus võrgutööle ja vastavate vahendite olemasolu. Seetõttu on UNIX enamasti märgatavalt turvalisem kui näiteks Microsofti süsteemid. Ka on UNIX üldjuhul vähenõudlik riistvara võimsuse suhtes (on variante, mis mahuvad ühele disketile). UNIX oma algkujul on tekstipõhine süsteem, kuid tänastes variantides on saadaval ka graafilised, X-Windowsil põhinevad kasutajaliidesed (CDE, KDE, GNOME jpt). Ka tänapäeva ilmselt tuntuim vaba operatsioonisüsteem Linux oma eri variantides on olemuselt UNIX-iga väga sarnane (kuna üheks loomise ajendiks oligi ühilduvus UNIX-iga). "Päris" UNIX-
teisaldatavama ning kättesaadavama operatsioonisüsteemi väljatöötamisega. 1969. aastal tuldi välja operatsioonisüsteemiga nimega Unix. Avatud lähtekoodiga uuele operatsiooni- süsteemile sai osaks soe vastuvõtt, mis väljendus selle laialdases kopeerimises ning modifitseerimises äri- ja akadeemiliste asutuste poolt. (Ritchie 1979) Unixi modifitseerimine viis erinevate Unixi dialektide tekkeni, mis olid tuletatud algse Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem
süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 12 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus. See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi
Kool Mari Maias ERINEVAD OPERATSIOONI SÜSTEEMID Referaat Juhendaja:Mari Maias Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mac OS X................................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows XP............................................................................................................ 7 Windows Vista.............................................................................
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid