Arutlus "Kas linnaõhk teeb vabaks?" (1)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kas linnaõhk teeb vabaks (keskaeg)

Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht

Ajalugu

7

odt

Eestimaa Keskaeg

katekismus. 1558- Vene vägi tungib Tartu piiskopkonda ning algab Liivi sõda. 1561- Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. 1578.aastast olid Lääne-Eesti alad osaliselt Põhjamaade 7-aastase sõja tandriks. Ülesanne nr 3. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted või väljendid: „mees või võlg“- põhimõte, mis tähendab, et talupoja vastu võtnud mõisnik pidi viimase kas tagastama või maksma ära tema tasumata jäänud koormised. „linnaõhk teeb vabaks“- põhimõte, et kui maalt linna põgenenud talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. Adratalupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes adramaade järgi arvestamisest( 1 adramaa= 8-12ha; talukoha suurus 0,5-5 adramaad), kelle

11.klassi ajalugu

6

doc

Ajalugu 1.1 klassile Ptk 8-12 kokkuvõte

AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid

Ajalugu

20

doc

Keskaeg

hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Linna elanikkond moodustas linna kodanikkonna. Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev. Seda klauslit kasutasid pärisorjadest talupojad, kes linna põgenesid, teades, et end 1 aasta ja 1 päeva linnas varjates, saavad nad vabadeks linnakodanikeks ("Linnaõhk teeb vabaks!"). Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse. Käsitöö ja tsunftid Suurema osa linnaelanikest moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketoomisega. Vaatamata sellele, et nad tootsid vahetuse jaoks, valmistasid nad siiski suurema osa

Ajalugu

7

doc

Keskaeg Eestis

Esineb 16.sajandini üksikuid põletusmatuseid. Linnade ja kiriku ning mõisate kaudu maale hulgaliselt uusi kultuurimõjusid > keelelaenud. Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus Linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast: * linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Põhimõttele ,,linnaõhk teeb vabaks" said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas Riia õigus Tartus, UusPärnus, Viljandis, Paides ja Haapsalus VanaPärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine

Ajalugu

12

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

päeva vangistust, peremehed üldse vabad ;vallakohtud; päranduv kasutusõigus – kui talupoeg on oma koormised mõisniku ees ära toimetanud, siis teda ei tohi talust välja tõsta ja koha kasutamisõigused pärinevad talupojale; 1816/19 – Pärisorjuse kaotamine Väga negatiivse kajaga. Mõisnikud ei tahtnud oma võimu käest anda. Võeti eeskuju Preisimaalt; isiklikult kuulutati talupoeg vabaks, aga maa oli mõisnikke oma; talupoeg pidi rentima maad, ülempiir koormistele kadus ära, pärandus kasutusõigus kadus ära; linna ei tohtinud lahkuda, kubermangust ei tohtinud lahkuda; talude päriseksmüümine; 1849/56/65 – Krimmi sõda 56, Venemaa saab kõvasti lüüa; rahalised suhted 1710-1914: Kihistumine: Mõisarahvas u 10% Külarahvas – 40% pererahvas, 30% sulased, 20% vabadikud – kaks viimast on liikuv rahvas. 50% on varata inimesi, see tendents järjest tõuseb

Sotsioloogia

9

docx

Keskaeg Eestis

Ka tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus ­ mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.­30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg

Ajalugu

8

docx

Keskaegne Eesti

läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Õiguslik seisund oli neil ühesugune , kuid talude suurusel ja jõukusel võis olla suur vahe. Üksjalg ­ olid talipojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. Uute maade ülesharimine oli vaevaline ning nende koormised olid ka väiksemad kui adratalupoegadel. Maavabad ­ vallutusperioodi ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal. Vabatalupojad ­ need, kes olid end adratalupoja koormistest raha eestlahti ostnud , neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud ­ külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad

Ajalugu

Kommentaarid (1)