Ukraina rahvastik ja linnastumine (1)

Riigi rahvastik Ukrainas
Rahvaarv ulatub üle 47 miljoni inimese. 63% inimestest elavad linnades ja kõik teised külades või erapaikades.
Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on – 0.6 % aastas.
Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli
6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%.
Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel.
Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta.
Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on,
Year
Population
1950
37 298
1955
40 099
1960
42 783
1965
45 341
1970
47 317
1975
49 016
1980
50 044
1985
50 915
1990
51 583
1995
51 063
2000
48 870
2005
46 936
2010
45 433
2015
44 165
2020
42 945
2025
41 617
2030
40 188
2035
38 755
2040
37 429
2045
36 214
2050
35 026
Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. Edasi on prognoosid ennustanud on, et rahvaarv hakkab kuni 2050 aastani langema .
Linnastumine
Linnade tekkele andis aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus. Inimesed leiutasid endale palju uusi abivahendeid, hakati rajama kuivenduskanaleid ja palju muud. Seega ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algseglt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Arvukalt tekkis linnu feodaalajal, kuid need olid väikesed. Nii on paljudel linnadel pikk arengulugu, mida võib naäha ka nende säilinud välimusest.
Linn on oma ümbruskonda teenindav keskus, kus on erinevate suunitlustega ettevõtteid ja teenindusasutusi nagu tööstus-, ehitus- ja teenindusettevõtted, kaubanduskeskused, meditsiini- ja teadusasutused .
20. sajandi algul elas linnades ligikaudu 14 protsenti inimestest. Tänasel päeval läheneb see arv aga juba 50 protsendile. Linnadesse elama asumisega kaasnevad üha uuhed elumajad, bürood ning muud hooned. Seejärel ilmhuvad teed, vaksalid, lennujaamad, kanalisatsioon ja prügilad. Ainsad algupärase maastiku jäänused on linnades pargid ja aiad, mis aga üha vähenevad. Ennustatakse, et aastaks 2020 arengumaade linnarahvastiku arv kolkmekordistub. Eriti kiire on linnarahvastiku juurdekasv Aafrikas.
Linnastumisega seoses tekib palju probleeme. Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga üha rohkem viljakat pinnast. Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskkonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Suurte linnade elanikud vajavad toitu, mida nad ise ei kasvaeta, ja sellega tekivad kaupade transpordiprobleemid, on vaja ehitada paremaid teid, toota rohkem autosid, ronge , laevu ja muid transpordivahendeid.
Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkenm tolmu ja tahma . Linnas elavate loomade ning lindude kopsud on sageli tahmast mustad. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud . Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim.
Telliskivi, betoon ja asfalt, samuti saastunud õhk peegeldavad suure osa päikesekiirgusest- seda erinevalt mullast ja taimedest , mis seda neelavad. Klaas ja metall peegeld.avad valgust ning soojust veel suuremal määral ja tekibki „kasvuhoone efekt“. Ekstreemolukordadel moodustub udu ja suitsu segust nn. sudu ehk „suitsukate“. Tänu sellele on kliima linnas veidi soojem kui maapiirkondades, seetõttu puhkevad ka teatud taimeliigid linnas varem õide kui maal. Ka sajab linnas näiteks rohkem vett kui maal, ent suurem osa sellest voolab niredena kiiresti jõgedesse. Suur hulk vett ka aurustub , seetõttu on pinnas linnas üldiselt kuivem.
Veel üks probleem linnades on loomad. Paljud metsades elanud loomaliigid on muutunud keskkonnatingimustega harjunud . Veel enam loomi oleks suutnud tänapäevani ellu jääda, kui neid poleks mürgitanud kodusest majapidamisest, eeskätt aga tööstusest pärinevad jäätmed. Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on kalmistud , kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu , eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed , kajakad, rotid , rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi teatud loomaiike, kelle prügihunnikutel esinemisest on saanud igapäevane nähtus. Põhja-Ameerikas on nendeks pesukarud , mõnedes Austraalia piirkondades aga opossumid. Kõikides linnades elutseb igal kanalisatsioonisüsteemi kilomeetril keskmiselt 400 rottti. Mõned võidavad, et suurlinnades seisab iga möödakäija rotist vaevu kolme meetri kaugusel.
Kokkuvõtlikult öeldes on linnades mitte ainult probleeme tööpuudustega, vaid ka loomadega ise. Siin on pilt ka kohtadest , kus on rohkem linnastujaid.
Pealinn Kiev
Vastavalt rahvaloendusele mehi on Kievis 1219000, ehk 46.7%, ja naisi on 1393000, ehk 53,3%. Võrreldes tulemusi eelmise rahvaloendusega (1989) näitab see, et elanikkond vananeb, nagu kogu riigiski. Kievis osaliselt kompenseeritake sissetulevaid tööealisi rändajaid. Vastavalt rahvaloenduse andmetel on Kievis üle 130 erinevaidrahvuseid ja etniliste rühmade elajaid Kievi territooriumi. Ukrainlased moodustavad suurima etnilise rühma Kiievis , mis tähendab 2110800 inimest ehk 82.2% elanikkonnast.
Venelased moodustavad 337300 (13,1%), juudid 17900 (0,7%), valgevenelased 16500 (0,6%), poolakad 6900 (0,3%), armeenlased 4900 (0,2%), aseriitlased 2600 (0,1%), tatarlased 2500 (0,1%), grusiinid 2400 (0,1%) ja Moldovlased 1900 (0,1%). Nii ukraina- kui ka venekeel on levinud linnas, venekeel on laialdasemalt kasutatav kesklinnas hoolimata asjaolust, et ukraina keel on väidetavalt emakeel ning et ukraina keelt rääkivad inimesi onpeaaegu kolm korda nii palju kui need, kes räägivad vene keeles. 2006 uuringu kohaselt, ukraina keelt kasutatakse Kievite kodus 23% , sest 52% kasutavad vene keelt ja 24% mõlemat. 1069700 inimesel on kõrg või keskharidus , märkimisväärne kasv aga oli alates 1989 aastast 21,7%. Hiljem (aprill, 2007) linna elanikkonna oli 2,7 miljonit.