Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand. (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
             Stefany Müüri kodutöö 
Ristsõna Eesti kohta XI I-XVI sajand
     Horisontaalis
1. Keskajal Tal innas maja kolmandal  korrusel asus tavaliselt . . .
2. Võitlusse  astumine  valitsejate vastu 
3. Lääne-Euroopat ühendas ühine  kirik  ja  kultuurielu , mil es kasutati … keelt
4. Li vimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 
5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks
6.  Väljend : „…. teeb vabaks“
7. Kaupmeeste ühendus 
8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 
9. Rõngassärk 
10.  Vaimuliku   rüütliordu  li ge 13. saj. algul Li vimaal 
11. Nakkushaiguste puhang 
12.  Kinnine , välismaailmast eraldatud hoonete  kompleks , kus  mungad  v. nunnad 
elavad kogukonnana 
13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 
14. Li vimaa suurim linn oli ….
Vertikaalis
15. Li vimaa linnad kuulusid …. Li tu
16. Feodaalne  maavaldus  koos sel el  elavate  sõltuvate talupoegadega
17. Ajalooline  territoorium  nüüdisaegse Eesti ja Läti alal
18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal
19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone
20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda
1
                                         H
                                    L A D U
                                         N    M
                  Ü L E S T Õ U S    Õ
        H E N R I K     S    L A D I N A 
             K I R I K     U              S
                      V  L I N N A Õ H K
                  G I L D   F
                     M        T
       J Ä Ä L A H I N G
                 R A U D R Ü Ü 
  M Õ Õ G A V E N D
                  E P I D E E M I A
                  K L O O S T E R
                O                   V I L J A N D I 
                  D                      S
           R I I A                      T
                                           I
                                          S
                                          Õ
                                          D
                                           A
Vastused
Horisontaalis
1. ladu
2. ülestõus 
3. ladina
4. Henrik
5. kirik
6. linnaõhk
7.  gild
8. Jäälahing 
2
9. raudrüü
10. mõõgavend
11.  epideemia
12. klooster
13. Viljandi
14. Ri a
Vertikaalis
15. Hansa
16. mõis
17. Li vimaa 
18.  tsunft
19. raekoda
20.  ristisõda
3
Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand #1 Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand #2 Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stefany Müür Õppematerjali autor
Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand.
1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt .....
2. Võitlusse astumine valitsejate vastu
3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt
4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus)
5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks
jne.

Sarnased õppematerjalid

Eestimaa keskaeg
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu
Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja
18
docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste  Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand)  Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel  Pullad- seadused  Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi  Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister  Liivimaa meister- Liivimaa haru juht  Läänistamine- maa andmine lääniks  Vasall- see, kes sai maa  Seniöör- läänistaja  Legaat- paavsti saadik  Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus

Ajalugu
Vana- Liivimaa
12
doc

Vana- Liivimaa

Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 ­ Peipsi järvel Jäälahing ­ ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

Ajalugu
Keskaeg Eestis
14
docx

Keskaeg Eestis

klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 ­ Peipsi järvel Jäälahing ­ ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused

Ajalugu
Eesti keskaeg
56
doc

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu.

Eesti ajalugu
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13

Keskaeg
Keskaeg
10
docx

Keskaeg

Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand ­ 16.sajandi algus)

11.klassi ajalugu
Eesti ajalugu-Keskaeg
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun