Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima
Välimus – vili, leht, vars, maa-alune osa VILI - Munajas 10 rooga kupar, millest pääsevad seemned välja kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris. LEHT - Veidi nahkjad ja läikivad alumisel pinnal heledamad lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6¼11 ja laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks. VARS - Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga. MAA-ALUNE OSA - Risoom on jäme, ruljas, kiuline, rohkesti harunev. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Süstemaatiline kuuluvus - Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas. Eluvorm - Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 40¼80 (90) cm. Kasvab sageli puhmikutena. Pildid
Sugukond Käbid kerajad või Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed. kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad, asetunud spiraalselt. igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt Seemned valmivad 1. Käbid on kuni 4cm pikad,
Lehed võivad olla liht või liit lehed. Lihtleht koosneb vaid ühest lehelabast. Lihtleht on kas terve lehelabaga või väljalõikega lehelaba. Kui leht koosneb lehekestest, siis on ta liitleht. Lehe peamised osad · Leheroots · Lehelaba: Lehetipp, lehealus Lehekujud: · Lineaalsed: Pikk, kitsas. Peaaegu paralleelsete servadega leht. · Süstjas: tipu ja aluse suunas ahenev leht, mille kõige laiem osa on keskosas ja mille pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda. · Elliptiline: Tipu ja aluse poole ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskosas ja mille pikkus ületab laiuse kõige rohkem 3 korda. · Ovaalne: Piklik, tipul ja alusel on ümardunud leht, mulle kõige laiem koht on lehelaba keskel.
– Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost – Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr sumerlaste poolt. – Oli tuntud egiptlastel (kasutati balsameerimisel). – Rooma sõdurid kasutasid liivateevanne enne lahinguid jõusaamiseks. – Keskajal kuulus pühade taimede hulka, kasutati usurituaalidel. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti aprilli algul.
Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötme jahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. SOOKAIL Sookail on kanarbikuliste sugukonda kuuluv taimeliik; kääbuspõõsas. Traditsiooniliselt on taim paigutatud perekonda Ledum, ja seeläbi kandnud liiginimetust Ledum palustre.Kasvukohana eelistab ta happelisi muldasid.Eestis tavaline. Sookailu lehed on lühirootsulised ja lineaalsed. Pealtpoolt on need pruunikasrohelised, alt roostekarva. Õied moodustavad õisiku, mis asub taime varre (oksa) tipus. Maapealse varre pikkus on 5...10 cm. Õitseb juunis ja/või juulis. Taime õied on aromaatsed.
maitsestamiseks. o Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. o Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele o Päritolu: Vahemeremaadelt o Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. o Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. o Rohkesti kasutatakse Kreekas, Itaalias, Saksamaal,Skandinaaviamaades ja USA-s. Retseptid Tomatikaste tüümianiga: Tomatikastet tüümianiga serveeri soojalt koos lihaga. 2 portsjonit Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 tk hakitud sibul 0.5 sl või 1 dl purustatud tomatid 0.25 tl Tüümian 0.5 tl sool 0.13 tl suhkur
ürditees, pitsades ja pastades. oma meeldiva, vürtsiselt magusavõitu maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Rosmariin ladina k:[ Rosmarinus officinalis L. ] Päritolu: Vahemeremaadelt Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt
lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE
6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari. 4.Ebasarikõisik on lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega 5.Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. Levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal
luhtadel. Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) Niidu-kuremõõk kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja luhtadel. Soomaal leidub peamiselt Lemmjõe äärsetel väiksetel luhaaladel. Halliste puisniidul ja üksikutel Tõramaa jõe äärsetel luhaheinamaadel. Armastab kasvada enamasti varjukamates kasvukohtades, mis ei ole otseselt avatud tuulele ja päikesevalgusele. Taim on püstise, kuni 60cm kõrguse varrega. Lehed on lineaalsed, kitjad ja tipus teritunud. Õied paiknevad tipmises ühekülgses õisikus. Värvuselt on õied punased, sinaka varjundiga. Soomaal, Lemmjõe kaldal on leitud üksikuid valgete õitega isendeid. Niidu-kuremõõk õitseb südasuel ning suve teisel poolel. Rõõmsalt säravad gladiooli õisi võib leida juulis augustis. Informatsiooni allikad · http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/soomaa-rahvuspark · http://et
lihatoitudele ning ulukiliha maitsestamiseks. Eriti kõrgelt hinnatakse salveid inglise köögis. Estragon 1m kõrgune vars,sirge.Lehed Õied väikesed,ümarad Kala- ja mereanniakstmete kitsad, lineaalsed,pisut karvased. valkjaskollased või maitsestamiseks. kollakasrohelised. Aed-haraputk Vars on 30-60 cm kõrge, püstine ja Helerohelised lehed Kasutatatakse salatite, harunev.Kolmnurksed liitlehed, hautiste ja köögiviljasuppide maitsestamiseks. pisut karvased.
Rahvapärased nimed: ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18...45 cm. Õis: Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8...10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis. Vili: Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike.
külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel
Microbiota Perek. Thuja Mikrobioota Elupuu Soomusekujulised, asetsevad vastakute paaridena Okkad: Lineaalsed, asetsevad 1-kaupa Lineaalsed, asetsevad 2-, 3-, 5- Lineaalsed, asetsevad kas 3- kaupa pikkvõrsetel või 20-...75- kaupa lühivõrsetel männases või osa okkaid võivad olla soomusjad
Rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Parimat vürtsi saab kuivadel kaljustel kasvukohtadel kasvavast rosmariinist.Omapärane kamprit meenutav lõhn ning kibe- mõru vürtsikas maitse.Vürtsina kasutatakse rosmariini värskeid ja kuivatatud lehti. Maitseainena kasutatakse noori, võrse ladvaosas asuvaid lehti, mida korjatakse enne õiepungade tekkimist ning kuivatatakse varjus.
Pealt krobelised, hallikasrohelised. Õied on lisatakse toiduvalmistamise nahkjad ja pikliksüstjad sinakaslillad. lõpus. lehed. Kobarasse koondunud huulõied asetsevad varre tipus. Estragon Kuni 1 m kõrgune vars on Õied on valkjaskollased või Kala- ja mereannikastmete sirge. Lehed kitsad, kollakasrohelised. Estragoni maitsestamiseks. lineaalsed, pisut karvased ja vars ja lehed on rohelised. ilma rootsuta. Leheserv terve või veidi hambuline. Õied on väikesed, ümarad ning koondunud kohevatesse pööristesse. Aed-harakputk Aed-harakputke vars on 30– Taime vars ja lehed on Salatite, hautiste ja 60 cm kõrge, püstine ja rohelised, õied valged. köögiviljasuppide harunev
blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,4 - 1,2 m kõrge, 50 - 100 cm lõpplaius Taime välislaadi kirjeldus: tugevate vartega, suurte õitega, tihe dekoratiivne puhmik Lehed: Lehed juurmised, pikad, lineaalsed ja püstised Õied või õisikud: rikkalik värvivalik Õitsemine: juuni-august (olenevalt sordist), õitseb lühikest aega iga õis tavaliselt ühe päeva. Õievarred lõigatakse pärast õitsemise lõppemist maha Liigi eritunnused: Ei armasta sagedast pindmist kastmist, vajab regulaarselt väetamist Kasvukoha nõuded: täispäike (või poolvari), parasniiske, mullastiku suhtes vähenõudlik Kasutamine haljastuses: avaras aias, sobib veekogude kallastele ja basseinide äärde, nii
Liigniiskust ega üleujutust taim ei talu. Priimulad õitsevad aias aprillis-mais ja kordusõitsemist võivad teha ka sügisel. Ilusad on nad peenras mitmekesi koos, kus nendest saab värvide järgi moodustada rõõmsaid laike. 25. Päevaliilia Päevaliilia perekonnas on umbes 15 liiki, mis looduslikult on levinud Kesk- Euroopast kuni Hiina ja Jaapanini. Lühikese mugulja risoomi ja lihakate juurtega püsikud. Lehed juurmised, pikad, lineaalsed ja püstised ning moodustavad tiheda dekoratiivse puhmiku. Õied suured, kollased või oranzid, sortidel ka valged, roosad, punased, lillad või pruunid. Päevaliiliad on vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes, pikaealised ja talvekindlad. Päevaliiliad on tuntud vähenõudlike püsililledena, kasvavad hästi nii päikesepaistel kui ka varjus, nii toitainerikkal kui ka kehval mullal. Päevaliiliate uuemad suureõielised sordid
amarüllilised Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae 20 000 liiki, levinud üle maailma, enamus troopikas Rohttaimed risoomide, mugulsibulate või tuberiididega Palju epifüüte Lehed vahelduvad, rööproodsed Õiekate kolmetine, pöördunud 180° Polliiniumid Seemned tolmpeened Idanemiseks vajavad seente abi Mükoriisa Sugukond võhumõõgalised – Iridaceae Risoomi või mugulsibulaga rohttaimed Lehed rööproodsed, kahes reas, lineaalsed, tihti mõõkjad Õiekate lihtne, kolmetine, aktinomorfne või sügomorfne, sageli mustriline Sigimik liitviljalehine (sünkarpne), alumine Kolm tolmukat välimiste õiekattelehtedega kohakuti Vili – kupar 1500-2000 liiki, kogu maailmas Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise sigimikuga Õiekate kolmetine, lahk- või liitlehine *P 3+3 A3 G3
Sugukond madaralised. Kasvukoht: hobumadar kasvab kuivades kasvukohtades, loodudel ja liivikutel; ta on lubja- ja valguselembene mitmeaastane taim. Risoom on peenike, arvukate lisajuurtega. Hobumadar on kuni 80 cm kõrgune püstiste või tõusvate ümarate vartega taim, mille kollased õied on väga tihedas õisikus. Teistest madaratest erineb ta oma kuldkollase õite värvi poolest; kõik ülejäänud Eesti madarad on valgete õitega. Lehed on niitjad või lineaalsed, rullunud servaga ja 6-kaupa männases. Taim õitseb juunist augustini ja tal on kibekootav maitse. Viljaks on augustis valmiv kaksikpähklike. Paljuneb nii tuule poolt laiali kantud seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: hobumadarat piima sisse pannes läheb piim kiiresti hapuks, tänu sellele on taime varemalt kasutatud laapensüümi asendajana juustu valmistamisel. On kasutatud õllelisandina
Pärast viljastumist areneb paljasseemnetaimedel embrüo, mis ei välju megaspoorikestast, ja kogu viljastamisprotsess toimub kuni embrüo kujunemise alguseni seemnealgmes, millel ei kao seos emastaimega, nii et arenev seeme püsib sageli emastaimel enam kui aasta. (Botaanika II, lk 454) * Valdavalt tuultolmeldajad võimaldab rohkemat segunemist (vajalik tuul ja kuiv õhk). (enda konspektist) HK PALMLEHIKTAIMED Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujulistel või enam või vähem muundunud megasporofüütidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud, see on üleminekurühm
Korvõieline toiteainerohket mulda Tõusmed tärkavad 10-14 Taimede vahed katta Teisest aastast alates 2-3 Varred sirged Huumusrikas liivsavimuld päeva pärast turbamultsiga korda Lehed kitsad, lineaalsed, Juurevõsudega Taimed lõigatakse 10cm tervete servadega paljundatakse kevadel kõrguselt maapinnast
millised kasvavad meie oludes hästi. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra
Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra
Foto 21 SALATKRESS Lepidium sativum Ristõielised (Brassicaceae) Botaaniline iseloomustus üleni sinaka kirmega kuni 50 cm kõrgune rohttaim VARS püstine, vaoline LEHT juurmised sulgjalt lõhestunud, ülemised lineaalsed ja teravad ÕIS nelja kroonlehega, valge kuni roosakas SEEMNED ümar vili on tiivuline, seemned väikesed Ajalugu Kress pärineb Ees-Aasiast, kus on juba tuhandeid aastaid tuntud kultuurtaimena. Teda on leitud vaaraode hauapanuste hulgast. Roomlased tõid selle tervisliku taime Vahemeremaadele Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale juba varakevadel ja vajutatakse kergelt kinni. Idanevad juba nädala jooksul. Soovitatav on teha korduskülve üle nädala kuni juuni alguseni
rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v. mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised. Vili: kupar. N: kollane võhumõõk, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Sk. Käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred. Lehed vahelduvalt, rööproodsed. Õis käändunud 180º, sügomorfne, õiekattelehed väga mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu
seemnealgmetega emakkonnas. Vili on tavaliselt ühe seemnega pähkel. Seemnel puudub endosperm. kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte, õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10, vili: mari v. kupar, eelistavad happelist pinnast, võhumõõgalised Rohttaimed, risoomi v. mugulsibulaga, lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed, õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised, vili: kupar liilialised sibultaimed, lehed: rööproodsed, männases v. vastakud, õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3) aktinomorfne, sigimik ülemine, vili: kupar, seemned lapikud käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred, lehed vahelduvalt,
Thuja occidentalis 'Albospicata' Noorte võrsete tipud heledad (valged). Thuja occidentalis 'Aureospicata' Noorte võrsete tipud kollased, talvel muutuvad veidi punakateks. Kasvab kuni 3 m kõrguse koonusja võraga põõsana. Thuja occidentalis 'Rheingold' Koonilise või munaja võraga põõsas. Noored võrsed kuldkollased. Talvel väga dekoratiivne. Thuja occidentalis 'Ericoides' Tekkinud pungamutatsiooni tulemusena. Lehed okkataolised, kuni 1 cm pikad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele võrdlemisi harvalt, männaseliselt või vastakuti, suvel rohelised, talvel pruunikad. Kasvab tiheda, kuni 2...3 m kõrguse, püstjate okstega põõsana. Külmakartlik. Thuja occidentalis 'Filiformis' niitjavõrseline elupuu. Tiheda keraja või laikoonilise võraga ja pikkade, niitjate kaarjalt rippuvate võrsetega kuni 1,5 m kõrgune põõsas. Suvel roheline, talvel pruunikas. Sobiv kasvatada üksikpõõsana. © Ivar Sibul 2007 2012.
Paljasseemnetaimede seemne iseärasuseks on tema kahesugune päritolu: toitekude (endosperm) kuulub gametofüüdile (n), idu on uue sporofüüdi alge (2n), seemnekest ja nutsell moodustavad emasporofüüdi (2n) kudedest. Süstemaatika: (Ploompuu järgi) Jaotatakse viide klassi: palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud, ebaokaspuud. Edasi on õpikust, seega mitte Ploompuu süstemaatika! Klass palmlehikud- Cycadopsida. Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel (tüvel) on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud), palmlehikulaadsed (umbes 100
morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra
eest. Paljasseemnetaimede seemne iseärasuseks on tema kahesugune päritolu: toitekude (endosperm) kuulub gametofüüdile (n), idu on uue sporofüüdi alge (2n), seemnekest ja nutsell moodustavad emasporofüüdi (2n) kudedest. Süstemaatika: (Ploompuu järgi) Jaotatakse viide klassi: palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud, ebaokaspuud. Edasi on õpikust, seega mitte Ploompuu süstemaatika! Klass palmlehikud- Cycadopsida. Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel (tüvel) on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud), palmlehikulaadsed (umbes 100 liiki, levinud Ida-Aasia,
eest. Paljasseemnetaimede seemne iseärasuseks on tema kahesugune päritolu: toitekude (endosperm) kuulub gametofüüdile (n), idu on uue sporofüüdi alge (2n), seemnekest ja nutsell moodustavad emasporofüüdi (2n) kudedest. Süstemaatika: (Ploompuu järgi) Jaotatakse viide klassi: palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud, ebaokaspuud. Edasi on õpikust, seega mitte Ploompuu süstemaatika! Klass palmlehikud- Cycadopsida. Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel (tüvel) on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud), palmlehikulaadsed (umbes 100 liiki, levinud Ida-Aasia,
Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kõrrelised Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad
rangelt paralleelselt, teisel juhul kaarjalt Lehtede kuju Lihtlehed – üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad
· Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikasmustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. 21. Perekond jugapuu (Taxus) ja harilik jugapuu (Taxus baccata) Taxus - Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased. · Jugapuude okkad on lamedad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele spiraalselt (kas radiaalselt või kaherealiselt). · Kõva, sitke ja painduv puit on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. · Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine.
Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja osaliselt gaasilisse faasi. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja ligikaudu 100 korda viskoossem, mõlemad omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Enamus elusorganisme sisaldavad suure osa oma kehast vett, sellega on nende keha tihedus lähedane keskkonna tihedusele. Suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad organismide kehakuju (voolujoonelisus loomadel, lineaalsed ja jagused lehelabad taimedel). Vee viskoossus on võrreldes paljude vedelikega väike: vesi on liikuv ja organismidel on selles kerge elada. Temperatuuri tõusuga vee viskoossus väheneb, soolsuse suurenemisega viskoossus tõuseb. 1.2. Pindpinevus (nii mage- kui merevees) sõltub temperatuurist ja soolsusest, on suhteliselt suur. Sellest vee füüsikaliselt omadusest tulenevalt on moodustunud veekogudes lisaelupaik - veepind
annaabi.ee 
