Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suureõieline kellukas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Suureõieline k
Suureõiel
ell
ine k
uka
ell
s
Elisa
s b
a et
e h Ka
h K ngr
ng o
r  7a T
a a
 T l
a linna Re
 R a
e ak
a o
k ol 20
2 1
0 5
1
Nim
i et
e u
t se
u
d
se
 (Cam
Ca p
m a
p n
a ula 
a p
  ersi
ers c
i i
c fo
f l
o i
l a)
a
 kur
k e
ur k
e a
k t
a el, ko
 k nnak
nna ü
k b
ü a
b rad, 
d kur
k e
ur k
e e
k ll
e ad
a ,
d  kä
 k oka
ok t
a la',
'  tondi
ond küb
k
a
üb r
Le
L v
e ik 
i ja 

k
ja  asv
k
u
asv k
u oh
k
ad
oh
 Le
L v
e inud
nu  
d Ida
Id -,
a  Ke
 K sk
s - ja 
a Lä
L äne
ä
-E
- uroo
ur
pa
p s
a  ja 
a Lä
L äne
ä
-Sib
-S e
ib r
e is, Vä
V ike
ik -A
- a
A si
s as
a . Ees
e tis kõ
 k ikj
ik al
a  
sa
s ge
g .
e
 Ka
K s
a vab
a  p
b äri
ä s-,
s  loo- ja 
a puis
p
niitud
t
e
ud l, hõre
r da
d t
a es
e  me
m t
e sa
s de
d s
e  ja 
ja me
m ts
t al
a ag
a e
g nd
n i
d ke
k l (s
( ag
a e
g da
d m
a i
m ni 
loo-, pa
 p lu- ja 
ja laane
a
m
ne et
e sas
a ).
)  Eeli
e st
s ab
a  kuiv
 k
em
e a
m id 
id ka
k svuk
v
oht
uk
i. Õhusaa
a s
a tet
e  ja 
ja linnad
nna e
d s
e  
olevai
a d he
d
itga
g a
a s
a e tal
a ub k
ub e
 k s
e k
s mi
m se
s l
e t.
 Ei kuulu
k
 ka
 k i
a ts
t tav
a ate
t  taime
im de
d  nime
nim k
e irja.
ja
Kasu
K
t
asu am
t
in
i e 
e ja 
 
k
ja  asu
k
lik
asu
ku
lik
s
ku
 Ka
K s
a vat
a at
a ak
a se
s  vahel 
he ae
a da
d d
a e
d s 
s iluta
ut ime
im na,
na  ses
e t  õied  
d on suure
uur d j
d a 
a de
d k
e o
k rati
t ivsed
e  
d ning t
ning aim 
im
õitseb
e  
b pik
p a
ik aja
a liselt. Le
L i
e dub
d
 
ub ka
k  täi
ä dis
d õiel
e isi vo
v rm
r e
m .
e  So
 S bib
b  
ib oma
om et
e te 
e rühma
rühm de
d na
e
 ja 
a
püs
p i
üs lillepe
p e
e nr
n as
a se. 
e Lo
L et
e ak
a se
s  mee
e t
e aime
im k
e s.
 Tol
T me
m l
e da
d v
a ad
a  
d put
p uka
uk d
a  
d sa
s av
a ad
a  
d nek
ne ta
t rit.
t
Väl
V im
äl
u
im s -
s   
- õis
õ
Suur
S
e
uur d m
d
õ
 m lema
m s
a uguli
ug
se
s d k
d a
 k he
h li õiek
ie a
k tte
t ga
g  
longus
long   õied
d Ni
N i kr
k oo
r
n kui 
n k
tup
t

p on liitlehised
e .
d  
Tup
T e
up  tipm
p e
m d
e  
d 1¼
1 1
¼ ,5
1  
,5 cm p
cm i
 p ka
k d, 
d ter
e av
a ad
a ,
d  algul
lg  eem
e a
m leho
le
iduv
id
ad
a ,
d  hiljem
e  
m püs
p ti
t se
s d. 
d Kro
Kr on on 
lai
la , ke
k llukja
k s,
s  avat
a ud, 
ud 2,
2 5¼
5 4
¼  cm
4
 p
 cm i
 p kk
k une
k
 
une ja 
ja 3,
3 5¼
5 4
¼  cm
4
 l
 cm äb
ä i
b mõõ
m
dus
d ,
us  lõhest
s unud 
unud lai
la ad
a e
d ks
k  
te
t rava
v tipuli
ip
st
s eks
k  lühike
ühik st
s ek
e s 
s hõlma
m d
a ek
e s
k . Kro
Kr on on ena
e
ma
m s
a ti
t  helesi
s nine, harv
ha a val
a ge
g .
e  
Silm
S

a to
t rka
rk b
a  
b ka
k  
a kol
k me
m  ka
 k r
a va
v se
s  suudm
uud e
m ga
g  
a em
e a
m ka
k s.
s  Õi
Õ ed
e  
d as
a uva
uv d t
d ipm
p is
m el
e t või ülem
e i
m st
s e 
e
leht
le ede
d  
e ka
k enl
e as
a  lühike
ühik st
s el raa
ra gud
g
e
ud l,
e  üks
ük ikul
ik t või vahel
he  mo
 m odus
od ta
t vad
a  
d hõre
hõr d
e a
d  
a vähe
ä
se
s õielise
s  
kob
k
a
ob ra.
ra  Õi
Õ er
e aa
a g
a  
g on ka
k he
a
 
he ka
k nd
a
e
nd lehe
le
ga
g .
a  Õied 
d av
a ane
a
v
ne ad t
d av
a alise
s l
e t õisiku
ik   tipus
ip t aluse 
e pool
p
e.
e  
Õi
Õ ts
t eb
e  
b juunist
s  aug
a
us
ug tini. Put
P ukt
uk olmle
m ja.
Väl
V im
äl
u
im s – 
s  v
–  ili,
il  le
  h
le t
h ,
t  v
  ar
v
s
ar ,
s  m
  aa-alu
m
n
aa-alu e 
e
osa
o
 VIL
V I - Mun
M
aja
a s 
s 10
1  r
0 oo
 r
ga
g  
a kup
k
a
up r, mi
 m lles
e t 
t pä
p äs
ä ev
e ad
a  
d se
s em
e ne
m
d v
d äl
ä ja kup
 k
ra
up  tipul
ip  tek
e ki
k va
v  3 
3
aug
a
uk
ug
e
uk se
s  ka
 k ud
a
u. Se
S e
e m
e ned
ne  
d on läi
lä ki
k vpr
p uunid,
uunid  va
v lmi
lm va
v d 
d aug
a
us
ug t
us is 
s ja sep
e t
p emb
m ris
b
 LEHT
H  - Ve
V i
e di
d  nahkj
hk ad
a  
d ja 
ja läikivad
a  
d al
a umis
um el
e  pi
 p nnal
nna  heled
le a
d ma
m d
a  
d lihtlehe
le
d. 
d Juurm
Juur is
m ed
e  
d lehed
he  
d
on pik
p likud
lik

ud är
ä as
a pid
p i
id muna
m
j
una ad
a ,
d  ahe
 a
nev
ne ad r
d oo
 r
ts
t uks
uk , täk
ä ilise s
e ervag
a a
g ,
a  pik
p kus
k  6¼
 6 1
¼ 1
1  
1 ja 
lai
la us 
us 1¼
1 1
¼ ,
1 5 cm
5
 cm  Nad
a  
d kuiv
k
av
a ad t
d ava
v lise
s lt juba
ub  
a taim
a
e
im  õitsem
e i
m se
s  ajaks
k . Va
V r
a r
r e
r le
e hed
he  
d on 
süs
s tjad k
d u
 k ni
u  lineaa
a lsed
e , 
d ena
n ma
m s
a ti root
r
sutud, 
ud harv
ha em 
m ahe
a
ne
he
va
v d l
d ühike
ühik s
e ek
e s
k  ro
r otsuk
s
s.
s
 VA
V RS - 
RS Va
V r
a s 
s on püs
p ti
t ne,
ne  enam
na a
m st
s i mi
 m tte
t harun
ha
enud
e
 
nud ja 
ja pa
p l
a jas,
s  pi
 p imm
im a
m hlaga
g .
a
 MA
M A-
A A
- L
A U
L N
U E OS
O A 
A - Risoom  o
m n jäm
ä e, 
ruljas ,
s  kiul
k
ine,
ine  ro
r hke
hk s
e ti harun
ha
ev
e .
v
Süst
Sü e
st m
e aat
m
ili
aat n
ili e 
e k
  u
k ulu
u v
lu us, 
u
e
s,  luv
lu or
v
m
or
 Süs
S t
üs ema
m a
a ti
t line 
ne kuuluv
k
us - Kuulub
K
 
uulub sug
s
uk
ug
ond
uk
a
ond  
a ke
k l
e luka
luk l
a ised
e ,
d  pe
p re
r ko
k nd
n a
d  ke
k ll
e uka
uk s
a .
 Eluvorm
or  
m - Mi
- M tm
t ea
e a
a st
s ane 
ne ühek
ühe o
k jal
ja ine 
ine roht
r
taim
a
. Kõr
K g
õr us
g  40
 4 ¼
0 8
¼ 0
8  
0 (90
9 )
0  
) cm. 
cm Ka
K s
a vab
a  
b sa
s ge
g l
e i 
puhm
p
ik
uhm ut
ik e
ut na.
na  
Pildid
Pil

Document Outline

  • Slide 1
  • Nimetused
  • Levik ja kasvukohad
  • Kasutamine ja kasulikkus
  • Välimus - õis
  • Välimus – vili, leht, vars , maa-alune osa
  • Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm
  • Pildid
Vasakule Paremale
Suureõieline kellukas #1 Suureõieline kellukas #2 Suureõieline kellukas #3 Suureõieline kellukas #4 Suureõieline kellukas #5 Suureõieline kellukas #6 Suureõieline kellukas #7 Suureõieline kellukas #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eeliisabethhhk Õppematerjali autor
kokkuvõte koos piltidega

Sarnased õppematerjalid

Harilik nurmenukk
5
doc

Harilik nurmenukk

Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ­ ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igap

Bioloogia
Mürgised marjad
7
rtf

Mürgised marjad

Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE ­ Convallaria majalis Rahvapä

Bioloogia
Kassitapp
22
pptx

Kassitapp

Kassitapp Elisabeth Kangro 7A Tallinna Reaalkool 2015 Harilik kassitapp Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kuulub õistaimede hõimkonda, maavitsalaadsete seltsi, kaheiduleheliste klassi, kasitappude perekonda. Nimetus  Nimetus olla tekkinud sellest, et taim kasvab tapu- ehk humalataoliselt teiste najal. Tõepoolest ei seisa kassitapu vars ise püsti. Kui tal pole millestki kinni haarata, siis ta roomab. Kinnihaaramiseks ei ole kassitapu varrel mingeid erilisi lisajuuri ega ka köitraagusid, seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle meeldib väänduda ümber k?

Bioloogia
Taimeökoloogia iseseisev töö
16
docx

Taimeökoloogia iseseisev töö

Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm p

Bioloogia
Eesti looduslikud ilutaimed
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks.

Bioloogia
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia
Lillekasvatus lävendipõhised taimed
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?

Põllumajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun