Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse (0)

Kordamisküsimused



Kordamisküsimused Eesti taimestik morfoloogia ja süstemaatika osast
(Eksam koosneb 4 osast: morfoloogia/anatoomia, süstemaatika, taimestik ehk 
floora ja taimkate ehk vegetatsioon. Esimene osa morfoloogia ja süstemaatika 
annavad 50 punkti, selles osas on 20 küsimust, taimestik 5 ja taimkate 5 
küsimust. Küsimusi kokku 30, kõik, mida eksamil küsiti on ka siin olemas) Assimilatsioon- sünteesiprotsessid, lihtsamatest ühenditest sünteesitakse 
keerulisemad.
Dissimilatsioon- lagundamisprotsessid, keerulisemad ained lagundatakse 
lihtsamateks ühenditeks.
Taim on hulkrakne päristuumne fotosünteesiv organism.
Taime ja looma põhilised erinevused: Taimedel on rakukest, plastiidid ja 
vakuoolid, aga loomadel need puuduvad. Taimed on autotroofsed, loomad 
heterotroofsed. Taimede varuaine on tärklis, aga loomadel rasvad. Taimedel 
kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud
sisepind. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid taimedel puuduvad, loomadel 
olemas.
Autotroofne- organism sünteesib ise anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi 
ained.
heterotroofne toitumine- organism tarbib teiste poolt toodetud orgaanilisi 
aineid. 
Taime- ja loomaraku erinevused: Taimerakul on rakukest, vakuoolid, 
plastiidid. Loomarakul need kõik puuduvad. 
Prosenhüümne rakk-taimerakk, millel on väga piklik kuju, juhtkoes. 
parenhüümne rakk- taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse 
läbimõõduga. Nendes toimub fotosüntees, varuainete säilitamine, ainete 
imamine.
Mis on kude? ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude kogum.
Kudede liigitus: Algkude  ja püsikude (katte-, juht-, tugi-, põhikude).
Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoest kujunevad kõik teised koed. 
Võimaldab taimedel kasvada ning haavadel kinni kasvada. Paiknevad tihedalt 
üksteise kõrval. Paikneb juurte ja varte tippudes, telgelundites, asub varre 
sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel. Tekib taime vigastatud 
koha ümber. Initsiaalrakk- pidevalt poolduv algkoerakk. Kiirdrakk- kasvukuhiku
tipus, suur piiramatu pooldumisvõimega rakk. Haavakude- vigastuse kohal 
tekkiv kaitsekude. Kasvukuhik- kasvava taimejuure ja -varre tipuosa piirkond, 
kus moodustuvad uued rakud ja koed. 1


Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude 
(klorenhüüm)- fotosüntees, asub lehtedes ja varte esikoores. Säilituspõhikude- 
varuainete säilitamine, asub vartes ja juurtes. Põhikude ehk parenhüüm- koosneb
õhukestest elastsetest rakkudest, mille vahel on rakuvaheruume. Ül-moodustab 
taimeelundite põhimassi. 
Aerenhüüm- õhu säilituskude, rakuvaheruumid, veetaimedel. 
Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Kutiikula-vett mitteläbilaskev kile. 
Vahad-kaitse ül. trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Emergentsid- 
epidermi väljakasved (nt roosi okkad). Kattekude paikneb lehtede ja noorte varte
pinnal. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime 
sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest
Epiderm-katab vart, Epibleem katab juurt.
Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Õhulõhe=2 sulgrakku+õhukamber+ õhupilu.
Gaasivahetus. Paiknevad epidermis.
Korkkude- sekundaarne kattekude. korp- tekib puudel ja põõsastel korgi asemel. 
lõved- erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus 
pärast epidermise ja õhulõhede hävimist. Tugikudede ülesanded- annab taimevarrele paindlikkust ja kandejõudu, juurtele 
tõmbekindlust ja lehtedele vastupanuvõimet ilmastikutingimustele. Paiknemine- 
epidermist sees pool, vartes, juurtes ja lehtedes. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, 
kobekollenhüüm) on noortes taimedes, plastiline, kasvamisvõime olemas. 
Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud)- vanades taimedes, jäik, 
kasvamisvõime puudub. Juhtkudede ülesanded- vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete 
transport. Ehitus- koosneb torukujulistest rakkudest. Paiknemine- juurtes, vartes.
Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, vee ja mineraalainete transport. Laskuv 
vool- niineosas ehk floeemis, orgaaniliste ainete transport.
Juhtkimpude ehitus, tüübid: kontsentriline juhtkimp - üks juhtkude teisega 
ümbritsetud (risoomis). kollateraalne - ksüleem ja floeem kõrvuti (lehtedes, 
vartes). bikollateraalne - floeem, ksüleem, floeem (korvõielised). Radiaalne - 
ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi (juurtes).  2


   Sõeltorud- elusad rakud, varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks, niineosas 
ehk floeemis. Saaterakud-kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval. Trahheed- 
puitunud surnud rakud, puiduosas ehk ksüleemis. Trahheiidid- pikad, kitsad 
rakud, puiduosas.
Erituskoed: Eritised on kaitseks, liigse vee eritamiseks, putukate 
ligimeelitamiseks. Eritusrakud paiknevad hajusalt teiste rakkude vahel. 
Ekskreet- mittevajalik eritis, Sekreet-elutegevuseks vajalik eritis. Juure ülesanded- taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt 
ja transport, säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. 
Tunnused-tipmise kasvukuhikuga, radiaalsümeetriline maasisene organ, pole 
kunagi lehti, katab epibleem. Liigitamine: peajuur-areneb idujuurest, seda on 
ainult 1. külgjuur- kasvab välja peajuurest. Lisajuur- areneb varrest. Idujuur- 
areneb esimesena, ning areneb seemnest. Juure vööndid: Eritus-, kasvu-, 
jagunemisvööde. Ehitus: epibleem- on juurekarvad, ei ole õhulõhesid. Esikoor- 
on Epibleemi all, koosneb suurtest parenhüümsetest rakkudest. Kesksilinder- 
ehk Steel, seal asuvad juhtkimbud. Juhtkimp- tugi- ja juhtkoest koosnev taime 
osa, kaheidulehelistes paiknevad ringina, üheidulehelistes hajusalt. Juurestik: 
narmasjuurestik- puudub peajuur, moodustavad lisajuured, üheidulehelistel. 
sammasjuurestik (võilill)- koosneb peajuurest. Juure muudendid (risoom- maa-
alune muundunud võsu, ül: varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne 
paljunemine, nt: sinilill.  sibulad- jämenenud maa-alune lühivõsu, nt: rohulaugul.
säilitusjuured- varuainete säilitamiseks, nt: porgand, peet jne). Juuremügarad-
moodustavad mügarbakterid, esinevad kõigil oalaadsetel. Mükoriisa- 
seeneniidistik koos taime juurtega.  Parasiidid- Juuri pole, klorofülli pole, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel 
HAUSTORITE abil (nt: Harilik käopäkk). Poolparasiidid- Juured on, klorofüll 
on, aga lisa hangib ka teistelt taimedelt (nt: harilik härghein). 3


Varre ülesanded-külgharude moodustamine, lehtede, õite ja viljade kandmine, 
vee ja mineraalainete transport, fotosünteesiproduktide transport. põhitunnused- 
maapealne asend, kasvab kaua pikkusesse, kannab lehti, harunemisvõimeline, 
radiaalse siseehitusega, rohkete juhtkimpudega ( enamasti kollateraalsed). Varre 
muudendid: Risoom-maa-alune võsu, nt: maikellukesel, Mugul-jämenenud ja 
toitainetega täitunud osa, nt: kartulil, Mugulsibul-krookus, Sibul- liilia, 
küüslauk. Astlad-taimede mehaaniline kaitse, köitraod-ronivahend, 
assimileerivad varred-assimilatsiooniorganiks muundunud vars, kladood- lame, 
lehekujuline lehe ülesannet täitev vars.
Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium-algkude, mis võimaldab teiskasvu. 
Jagunemine (dihhotoomne; monopodiaalne, Sümpodiaalne).                                                    Pung-kasvukuhik + teda katvad soomused, selles asuvad lehe algmed. Esikasv- 
moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv- ehk 
sekundaarkasv on varre paksenemine kogu ulatuses kambiumi abil, eriti tugev 
on teiskasv puudel.
Juhtkimpude paiknemine ühe- (hajusalt) ja kaheidulehelistel (ringina). Avatud 
juhtkimp- kambium olemas. Suletud juhtkimp-kambium puudub. 
Aastarõngad- mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused 
puidu tekstuuri jooned. Lehe tunnused-  vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna organeid, 
dorsoventraalne sümmeetria. Ülesanded- fotosüntees ja hingamine. Liitleht- ühe 
leherootsu külge kinnitub mitu lehte. Lihtleht-koosneb lehelabast ja leherootsust.
Roodumine: sõrmroodne, sulgroodne, lehvikroodne ja rööproodne. 
Lehetipp- teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud ja ümar. Lehealus- kiiljas, 
südajas. Leheserv-saagjas, kahelisaagjas, hambuline, loogeline, kähardunud.
Vahelduv- lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult. Vastak- lehed 
asetsevad varrel paarikaupa vastamisi. Männaseline leheseis- lehed asetsevad 
ühel kõrgusel (männasena) ümber varre.
Iduleht- õistaime esimene üks või kaks lehte, mis seemnest arenevad. Esileht- 
lihtsa ehitusega lehed. Alalehed- varre alusel, soomusjad. Kõrglehed- õisiku 
piirkonnas, tihti värvilised. 
Lehe siseehitus: epiderm-kattekude, kaitseb lehti kahjulike välismõjude eest. 
sammaskude- fotosünteesiks kohastunud kude, lehe välispinnaga risti.  4 1.monopodiaalne (kuusk)
2.sümpodiaalne (pärn)
3.polühaasne (sirel) Dihhotoomne 
(kollad ja 
maksasamblad)


Kobekude- kude, mis tegeleb gaasivahetusega ja aitab sammaskude veega 
varustada. Juhtkimp=floeem +ksüleem. Valgusleht- Epidermi all paks sammaskude ning selle all kobekude. Varjuleht- 
sammaskude on peenem kui valguslehel. Kserofüütne leht- paks kutiikula ja 
vahakiht, nt: kõrreliste lehed, männi okas. Lehemuudendid- kaitsevahendid, 
putukapüünised, paljunemisvahend, ronimisvahend. Paljunemine: vegetatiivne- privtiivseim, pungumine, pooldumine. Paljunevad 
vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Eoseline- 
organismile annab aluse eos. Eoseid moodustav elujärk on sporofüüt. 
Apomiktne- paljunemine seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta 
(esineb võililledel, kortslehtedel). Suguline- sugurakkude abil. sügoot- isas- ja 
emassugurakkude ühinemisel tekib sügoot, millest areneb uus organism. 
Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis. Sugulisel paljunemisel toimub 
kaheliviljastumine – iseloomulik katteseemnetaimedele ,kus üks spermiumidest 
liitub viljastumise käigus munarakuga ,teine diploidse tsentraalse rakuga.
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine. Endosperm-seemne 
toitainekude. Õis- paljunemisorgan. Tupp- ja kroonlehtedel on kaitse ülesanne ja putukate 
ligimeelitamine.
  Kui taimel on nii kroon- kui tupplehed, siis nimetatakse seda kaheli õiekatteks. 
Kui tupplehed aga puuduvad, siis on õiekate lihtne. Esinevad küll nii tupp- kui 
ka kroonlehed, kuid need ei ole üksteisest eristatavad, siis sellist õiekatet 
nimetatakse perigooniks.
Õiediagramm: 5 Õieosad:
1. Kroonleht (C)
2. Tuppleht (K)
3. Tolmukaniit
4.Tolmukapea
5.Emakasuue
6.Emakakael
7.Sigimik
8.Seemnealgmed
9.Õiepõhi
10.Õieraag
*Tolmukas (A)= tolmukapea + tolmukaniit
*Emakas (G)= emakasuue + emakakael + sigimik
*Õiekate= kroonleht + tuppleht (kaheli õiekate)
*P- perigoon ehk lihtne õiekate, = tupplehed või kroonlehed


Õievalem: K(5)  tupplehed on kokku kasvanud, C5+5 kroonlehed asuvad kahel 
ringil, G5 ülemine emakas. Reeglina on õie osi kordne arv. ∞ – palju, x – 
muutlik arv.
Hermafrodiitne õis e. kahesooline -õies emakad ja tolmukad. Ühesuguline õis -
õies ainult tolmukad v. ainult emakad. Monoöötsiline taim ehk Ühekojaline 
taim- emas- ja isassugurakud ühel taimel (tamm, kask, sarapuu). Diöötsiline ehk 
Kahekojaline-emas- ja isassugurakud eraldi taimedel (paju, kanep, astelpaju).
Vivipaaria-seeme areneb taimeks õisikus. Pseudovivipaaria-õisiku tipmisest 
meristeemist kujuneb uus taim. Õisik-pisikesed õied moodustavad õisiku.
Õie muudendid: (kinnitumisvahendid, astlad,)
Õitsemine: Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul. Polükarpne õitseb mitu 
korda. 
Õite liigutused e. nastid: võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul. Tropismid 
(liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole.
Tolmlemine-õietolmu kandumine tolmukalt emakale.
Isetolmlemine- viljastumine sama õie tolmuteradega. Risttolmlemine- 
viljastumine toimub teise taime tolmuteradega. 
Isetolmlemise vältimine: Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel 
(kahekojalised), valmivad erineval ajal, asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale.
Isesteriilsus- taim ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus- õis viljastub oma 
õietolmuga.
Tolmeldamine: Loomtolmlemine, tuultolmlemine, vesitolmlemine.
Tolmuterade valmimine ja vabanemine toimub tolmukapeas. Viljastamine-
emakasuudmes.
Vili ja seeme. Rüüsvili- Sigimik + teised õieosad (punane sõstar). Paljasvili- 
Ainult sigimikust (ploom). Partenokarpia-ilma viljastamiseta tekkinud vili, 
seemneid pole (mõned pirni sordid). Koguvili- mitmeemakalisest õiest, mille 
emakad pole liitunud (vaarikas). Vilikond- mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) 
Liitvilikond- eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari). Lihtvili 
tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest
Viljade tüübid: Lihakad viljad: õunvili (õun), mari (mustsõstar), luuvili 
(ploom), pomerantsvili (apelsin).
Kuivviljad: Avaviljad (puuvill): kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. 
Sulgviljad (tammetõru, päevalille seemned): pählike, pähkel, tõru, seemnis, 
teris. Jaguvili- kuivvili, mis valmimisel jaguneb. (Tokkroos)
Avavili on vili, mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Sulgvili on vili, 
mis valmimisel variseb taimelt maha.
Viljade levimine: Allohooria - keskkonna abil, Autohooria - oma vahenditega. Süstemaatika üksused: Riik-Hõimkond (taimed)-Klass-Selts (laadsed)-
Sugukond (lised)- Perekond-Liik 
liigist väiksemad taksonid: alamliik, varieteet, vorm. 6


binaarne nomenklatuur- liigi nimi koosneb kahest osast, perekonna nimi ja 
liigi epiteet.
Monofüleetiline rühm- liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik 
sellest kujunenud taksonid.
Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus-puuduvad juured, kinnitumiseks niitjad 
risoidid, omastavad vett kogu pinnaga, vartes ja lehtedes vett mahutavad rakud, 
puuduvad õied ja seemned, on lihtsa ehitusega varred ja lehed, enamik elust 
gametofüüdses faasis. Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi  
varem. Esindajad- lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad.
Hõimkond ositaimed: iseloomustus- Enamasti väljasurnud rühm, õitseaeg oli 
karbonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, 
sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad. Esindajad-osi 
(konnaosi, raudosi, metsosi, põldosi, aasosi) Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike ja maasisene, maapeal leht.
Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor.
Esindajad: kilpjalalised (kilpjalg), naistesõnajalalised (naistesõnajalg), 
soosõnajalalised (soosõnajalg), sõnajalalised (laiuv sõnajalg). Sammaltaimede elutsükkel: Eosed-eelniit-gametofüüt-sporofüüt-eosed
Sõnajalgade elutsükkel: Eosed-eelleht-arenev taim-täiskasvanud taim. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus- Erinevalt eostaimedest on siin 
olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides 
soomuste peal. Enamik on tuultolmlejad. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult 
seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna 
isassugurakud, toimub viljastamine.Valitseb sporofüüdifaas, diploidne 
kromosoomiarv redutseerub vaid sugurakkudes. Esindajad- männilised (harilik 
kuusk, harilik mänd), küpressilised (harilik kadakas), jugapuulised (harilik 
jugapuu). Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus: PT- käbi, seeme on paljas,
tuultolmlemine, juhtsooned puuduvad. KT-õis, seeme kaetud, enamasti 
putuktolmlemine, juhtsooned olemas.  7


Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus- õis, millest areneb vili, esinevad 
Juhtsooned ehk trahheed, enamik liike on heitlehised. ühe- (tulbid, orhideed) ja 
kaheidulehelised (liblikõielised, korvõielised). Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus: Kaheidulehelistel on kaks idulehte, üks 
peajuur, juhtkimbud ringina, kambium. Üheidulehelistel on üks iduleht, 
narmasjuurestik, juhtkimbud hajusalt, puudub kambium. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Tulikalised- enamasti rohttaimed, 
lehed juurmised või varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, 
harva terved, õiekate lihtne, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. 
monosümmeetrilised (käoking). Nt: kibe tulikas ja roomav tulikas. 
Roosõielised- liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, õied 
viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. Nt: ojamõõl, maamõõl, 
vaarikas, metsmaasikas.
Liblikõielised- ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud, juuremügarad, 
liitlehed, vili: kaun. Nt: roosa ristik, valge ristik, aasristik, harilik hiirehernes.
Huulõielised- rohttaimed, poolpõõsad, vars neljakandiline, lehed ristvastakud, 
õied huuljad, kaks paari tolmukaid, vili: pähklike. Nt: piparmünt, valge iminõges
Ristõielised- Rohttaimed, õis neljatine kuue tolmukaga, õis kahesuguline, 
õiekate kaheli, abilehti pole. Nt: Harilik hiirekõrv, põld-sinep, harilik tõlkjas.
Maavitsalised- rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised, lehed  vahelduvad, 
liht- v. liitlehed, abilehti pole, õis ratasjas. Nt: harilik maavits.
Mailaselised- üheaastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on 
tavaliselt sügomorfsed ehk ebakorrapärased, lehed vastakuti v. vahelduvad, vili 
on kupar. Nt: must vägihein, harilik sealõuarohi.
Sarikalised- Rohttaimed, vars õõnes, lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta, 
õied viietised, väikesed, õisikus. Nt: hiid-karuputk, mürkputk, Emaputk.
Korvõielised- rohttaimed, mõned puitunud varrega, esineb piimmahl, tolmukad 
liitunud, õied alati korvõisikus. Nt: harilik raudrohi, harilik võilill, rukkilill.
Kellukalised- Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, vili on kupar. 
Nt: laialehine kellukas, kurekellukas, harilik kellukas.
Maltsalised- rohttaimed, ühesugulised õied, Lehed vastakud v. vahelduvad, 
õiekate lihtne. nt: Harilik malts, peet, aedspinat.
Nelgilised- Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega,
lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta, õied kahesugulised, õiekate kaheli,  8


korrapärane, viietine, tolmukaid kümme. Nt: aasnelk, mets-tähthein, 
vesitähthein. 
Kaselised- Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine, õied 
ühesugulised, vili: ühe seemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline 
pähklike. Nt: arukask, sookask, harilik sarapuu.
Pöögilised- Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, pähklit ümbritseb lüdi. Nt: 
harilik pöök, harilik tamm.
Kanarbikulised- Enamuses igihaljad, tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb
saprofüüte, õis viietine, tolmukaid 10, vili: mari v. kupar, eelistavad happelist 
pinnast. Nt: harilik kanarbik, harilik leesikas, harilik pohl, mustikas, jõhvikas.
Mustikalised- kaheidulehelised, mitmeaastased, putuktolmlejad. Nt: sinikas.
Võhumõõgalised- Rohttaimed risoomi v. mugulsibulaga, lehed: rööproodsed, 
vahelduvad, õis: õiekate lihtne, kolmetine, vili on kupar, üheidulehelised. Nt: 
kollane võhumõõk, siberi võhumõõk.
Liilialised- sibultaimed, lehed: rööproodsed, männases v. vastakud, õis: õiekate 
lihtne, kolmetine, vili on kupar, üheidulehelised. Nt: sügislill, kuldtäht.
Käpalised- Mitmeaastased rohttaimed, Varuainete jaoks risoomid, 
varremugulad, lihakad varred, Lehed vahelduvalt, rööproodsed, üks tolmukas, 
vili on kupar. Nt: kaunis kuldking, jumalakäpp.
Kõrrelised- Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed, Varred ümarad, õõnsate 
sõlmevahedega, sõlmekohtadega, Lehed pikad, rööproodsed, Õies tolmukad ja 
emakas, Vili on teris. Nt: harilik pilliroog, kerahein, harilik timut.
Lõikheinalised- Rohttaimed, vars kolmekandiline, risoomiga, Lehed 
rööproodsed, rootsutud, õied õisikutes, tuultolmlejad. Vili: pähklike. Nt: harilik 
tarn, karvane tarn. http://systemaatikaterminid.weebly.com/suumlsteem.html  http://morfoloogia.weebly.com Eesti taimestik 1.Mis vahe on flooral ja vegetatsioonil?  Taimestik ehk floora  - mingil alal
kasvavate   taimeliikide   kogum.  Taimkate   ehk   vegetatsioon  -   mingi   ala
taimekoosluste kogum. 9


2.Millal   ilmusid   esimesed   eestikeelsed   tööd   Eesti   taimestikust   ja   kes   olid
autoriteks? V: 1777-August Wilhelm Hupel ja Jakob Benjamin Fischer 1778,
1784, 1791. 3.Kes  viis  lõpule  11-köitelise   monumentaalteose   “Eesti  NSV  Floora”   ja  mis
aastatel   see   ilmus?   V:   Ilmus   aastail   1953–1984,   Liivia-Maria   Laasimer   viis
lõpule. (August Vaga alustas) 4. Millised on Eesti liigirikkuse põhjused? V: Erinevad veeolud, palju järvi, pikk
rannajoon.   Kliima   erinev   kontinentaalsus.   Erinev   mulla   lähtekivim   eri   Eesti
paigus. 5.Mis on flooraelement?  Flooraelemendi  all vaadeldakse liikide rühma, mille
levila ligikaudu ühtib. 6.Millised   on   kõige   suurema   taksonite   arvuga   flooraelemendid   Eestis?
Eurosiber-442, Euroopa-355, Tsirkumpolaarsed-327, Euraasia-200. 7.Millise ilmakaare suunal on meil kõige enam levila piiril olevaid taksoneid?
Kirdepiiril. 8.Kus asuvad eesti kõige liigirikkamad piirkonnad? Lääne suunas (Saaremaa ja
Hiiumaa). (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu) 9.Kes   on   apofüüt   ja   kes   hemerofoob?   Kultuuripagejad   e.  hemerofoobid  -
inimtegevust mitte taluvad liigid (rabataimed; mitmed vanade metsade liigid).
Apofüüdid  looduslikud   taksonid,   mis   eelistavad   mõõdukat   kuni   tugevat
inimmõju (umbrohud).  Hemeradiafoorid  - inimtegevuse suhtes teatud piirini
“ükskõiksed” liigid (niidutaimed). Antropofüüt - sisse toodud takson, mis püsib
vaid tänu inimmõjule (rukkilill, nisulill jt). 10.Millised   on   invasiivsed   liigid   ja   kust   nad   tulevad?   Eesti   näited   levikust!
Invasiivsed  ehk sisse tungivad liigid on võõrliigid, mis inimese tahtlikul või
tahtmatul kaasabil kinnistuvad uutes looduslikes ja poollooduslikes elupaikades,
levivad edasi ning võivad ohustada oma eksisteerimisega looduslike liike, aga
ka   senist   koosluse   struktuuri.   Kultuurist   (tahtlikult   introdutseeritud):
Põllumajandustaimed   ja   Dekoratiivtaimed;   Umbrohud   (tahtmatult
introdutseeritud). Sosnovski karuputk, harilik tõlkjas, teekummel, roosa ristik,
valge mesikas, hobuoblikas, harilik katkujuur, lõhnav kummel. Kõige rohkem
invasiivseid liike on Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eestis.  10


Eesti taimestik2_2020. 1. Mille poolest erinevad ohustatud liigid haruldastest? V: Ohustatuse korral on mingi tegur, mis liigi levilat või arvukust vähendab. Haruldane liik
võib olla paiguti arvukas, kuid kohti, kus ta levib on vähe.  2. Miks osa liike on haruldased? V: vähe kasvukohti, väike areaal, väike populatsioon, inimtegevuse tõttu, nende areaali fragmenteeritus suureneb
jätkuvalt.   Taksoni   vanus   ja   evolutsioon,   Koevolutsioon,
paljunemisbioloogia, taksoni geneetika, taimesüstemaatika areng.  3. Millised   on   taimestiku   ohutegurid   kaasajal?   V:   Metsade   hävitamine, märgalade   ja   soode   kuivendamine,   ehitustegevus,   loomade   arvukuse
järsud   muutused,   liikidele   vajaliku   inimmõju   lakkamine,   saastatus
kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. 4. Millal võeti Eestis esimesed taimeliigid looduskaitse alla? Nimeta 5 ja millises seisundis on nad täna. V: 1936. aastal. Arukäpp, täna kuulub II
kategooriasse;  Villtulikas-kuulub   I   kategooriasse;  Valge   tolmpea-   II
kategooria;  Taani   merisalat-   II   kategooria;  Harilik   kobarpea-   I
kaitsekategooria.  5. Milline on Punase raamatu roll Eestis ja ohustatuse kategooriad seal 2018. V: Pole seaduslikku jõudu, toimib pigem andmebaasina. piirkonnas välja
surnud (RE); kriitilises seisundis (CR); väljasuremisohus (EN); ohualtid
(VU); ohulähedased (NT); puuduliku andmestikuga liigid (DD). 6. Millised   on   Eestis   üleeuroopaliselt   kaitstavad     Natura2000   e direktiiviliigid. Nimeta vähemalt 5 ja milline on nende kaitsekategooria
Eesti Looduskaitseseaduse kohaselt. V: Kaunis kuldking- II kategooria,
Emaputk-   II   kategooria,  harilik   kobarpea-  I   kategooria,  Karvane
maarjalepp- II kategooria, palu-karukell- II kategooria.  7. Millised   on   kaitsekategooriad   Looduskaitseseaduse   kohaselt,   mille poolest nad erinevad. Nimeta igast kategooriast 5 liiki; selgita, kus nad on
levinud ja millistes kasvukohtades (otsi internetist). I kaitsekategooria- kõik leiukohad on kaitse all 1)harilik   kobarpea-   niisketes   paikades,   Eestis   on   tema   levila   lääne-   ja
loodepiir.  2)Villtulikas-  Kirde-Eesti   varjukates   leht-   ja   segametsades;
3)Sinine   kopsurohi-   Kagu-Eestis,   kõrgendikud;  4)Nõtke   näkirohi-
magevees   ja   riimvees,   Lõuna-Eestis;  5)Haruline   võtmehein-   kuivadel
niitudel, kuivades hõredates metsades, kagupiiri lähedal. 11


II kaitsekategooria- 50% leiukohtadest kaitse all.  1)Kaunis  kuldking-  Lääne-   ja   Põhja-Eesti,   puisniitudel,   metsaservadel   ja
hõredamates   kuuse-segametsades;  2)Emaputk-   rannaniitudel,   levila   on
põhjapiiril;  3)Karvane maarjalepp- Eesti kesk- ja lõunaosas, parasniisked
metsaservad   ja   niidud;  4)Palu-karukell-  Kasvab   kuivades   männikutes,
liivastel nõlvadel, loometsades, Põhja- ja Lõuna-Eesti;  5)Arukäpp- Lääne-
Eesti, kuivad niidud, puisniidud. III kaitsekategooria- 10% leiukohtadest kaitse all.  1)Sügislill-   parasniisked   kasvukohad,   Põhja-   ja   Lääne-Eesti;  2)Aasnelk-
niitudel,   puisniitudel,   Põhja-,   Lääne-   ja   Loode-Eesti;  3)Tumepunane
neiuvaip- kuivadel ja lubjarikastel kasvukohtadel,  Lääne- ja Põhja-Eestis;
4)Laialehine   neiuvaip-   puisniitudel   ja   segametsadest,   hajusalt   üle   kogu
Eesti; 5)Soo-neiuvaip- lubjarikkad ja niisked kasvukohad, Lääne- ja Põhja-
Eestis. Eesti taimkate I 1. Kuidas   ja   mis   meetoditega   kirjeldaksid   metsa   taimekooslusi? V:liituvuse hindamine, katvuse hindamine, ohtruse hindamine. Katvus-taimede maapealsete osade % prooviruudu pindalast. Ohtrus-
hinnatakse skaalal 1-5, 5-lausaline ja 1-üksik isend. 2. Kuidas ja mis meetoditega on saadud mineviku taimkatte kirjeldused? V: palünoloogia- põhineb õietolmu analüüsil 3. Millised   suuremad   muutused   toimusid   Eesti   taimkattes   20.   sajandi jooksul? V: 20.sajandi alguses Metsasus vähenes, kuid maastiku katsid
liigirikkad   puisniidud,   niidud   ja   sood.   20.   sajandi   teises   pooles   on
metsasus tõusnud, kuid drastiliselt on vähenenud niitude ja puisniitude
liigirikkus.  Enamus   niite   on   kas   metsastunud,   võsastunud   või
muudetud kultuuristatud rohumaadeks ja põldudeks. Eesti taimkate II 1. Nimeta metsakooslusi (tüübirühmi), kus domineerib puurindes mänd? V: Loometsad,   Nõmmemetsad,   Palumetsad,   Sürjametsad,   Rabastuvad
metsad, Siirdesoo metsad, Rabametsad, Kõdusoometsad,  (Domineerib   kuusk-Laanemetsad,   Salumetsad,   Kuivendatud madalsoometsad) 12


2. Millistes   metsa   tüübirühmades   ei   esine   puhmarinnet? V:Lammipajustikud,   Soostuvad   metsad,   Madalsoometsad,   Laanemetsad
(enamasti   puudub   või   on   katkendlik),   Sürjametsad   (enamasti),
Salumetsad, Lammimetsad. 3. Millised   niidukooslused   (tüübirühmad)   on   niisked   ja   millised   kuivad? V:Niisked:   Niiske   paluniit,   niiske   pärisaruniit,   Lamminiidud,
Rannaniidud, Soostuvad niidud. Kuivad: Looniidud, Nõmmeniidud, Kuiv
paluniit, Sürjaniidud, kuiv pärisaruniit. 4. Millised   kooslused   vajavad   püsimiseks   inimest?   Poollooduslikud kooslused   (Puisniidud,   Loopealsed,   Aruniidud,   Rannaniidud,
Lamminiidud, Soostunud niidud). Metsataimkonna   klassid   ja   tüübirühmad:  Arumetsad:  Loometsad,
Nõmmemetsad,   Palumetsad,   Laanemetsad,   Sürjametsad,   Salumetsad.
Soometsad: Madalsoometsad, Siirdesoometsad, Rabametsad. Niidutaimkonna   klassid   ja   tüübirühmad:  Aruniidud:   Looniidud,
Nõmmeniidud,   Paluniidud,   Sürjaniidud,   Pärisaruniidud.  Lamminiidud:
Lamminiidud.  Rannaniidud:  Rannaniidud.  Soostuvad   niidud: Rohketoitelised soostunud niidud, Vähetoitelised soostunud niidud. Kõige   soojem   kliimaperiood-   Atlantiline   kliimaoptimum,   valitsesid
laialehised metsad.  Kirjelda   Salumetsa:   Enamik   Eestis   varem   salumetsaga   kaetud   alasid   on
praeguseks   põllustatud   või   asendunud   kuusikute   ja   kuuse-segametsadega.
Reljeef:   kujunenud   pika   aja   vältel   karbonaatsetel   moreenidel.   Katavad
lainjaid tasandikke,  voori ja oose, kohati leidub laugete nõlvade jalameil.
Muld:   levivad   kõige   viljakamatel   ning   seejuures   aasta   läbi   veega   hästi
varustatud kasvukohtadel; paks huumuskiht, veega hästi varustatud mullad.
Puurinne:   Puurindes   on   rohkesti   kuuske   ja   kaske.   Puhmarinne:   puudub,
Rohurinne on liigirikas. Samblarinne: kähar salusammal, metsakäharik. Morfoloogia ja süstemaatika. Kus paiknevad abilehed? Leherootsu alusel.  Mis takson  on  paljasseemnetaimed-   hõimkond.  Mis takson  on  kõrrelised-
sugukond. 13


Võsaülase sugukond- tulikalised, perekond-ülased, klass- kaheidulehelised. Kellel esineb sigisibul, kus see asub? Varre küljes, liilialased. Kus asub kõrgleht, võrdle seda pärislehega: Kõrgleht- asub õie piirkonnas,
tihti värvilised. Pärislehed varre keskosas, rohelised. Mis   on   klorenhüüm,   kus   paikneb   ja   kuidas   jaguneb?
Assimilatsioonipõhikude, asub lehes või noorte varte esikoores. Jagunemine:
Sammaskude ja kobekude. Paarissulgjas liitleht:       14