Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jää ja külmakõrbed, tundrad, okasmetsad, lehtmetsad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Jää- ja külmakõrbed
Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas . Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus . Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad , hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude , mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru.
TUNDRAD
Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist . Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades.
OKASMETSAD
* Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.
* Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas.
* Okasmetsad kasvavad toitainevaestel leetmuldadel. Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene.
* Okasmetsad on hõredalt asustatud.
LEHTMETSAD :
*Lehtmetsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas, Euroopas ja Kaug-Idas.
* Levivad parasvöötme merelises kliimas, kus talv on mõõdukalt külm, suvi soe ja sajab 500mm aastas.
* Lehtmetsad kasvavad viljakatel muldadel ja on liigirikkamad kui okasmetsad.
* Lehtmetsavöönd on tihedalt asustatud, suur osa lehtmetsadest on põldudeks haritud.
Jää ja külmakõrbed-tundrad-okasmetsad-lehtmetsad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egle Si- Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Loodusvööndid
8
odt

Loodusvööndid

Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel ­ 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää

Geograafia
Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes
14
docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

Tehnika arenguga on looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud, sest masinatega saab lihtsamini suuremaid põldusid harida ja rohtlate mullad on väga viljakad. Parasvõõtme sega- ja lehtmets · Asend ja kliima Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Parasvõõtme sega- ja lehtmets hõlmab näiteks selliseid euroopa riike nagu Saksamaa, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega. Temperatuur on talvel -15..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine, sademeid on piisavalt (400 ­ 1000mm), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. · Taimestik

Geograafia
Loodusvööndid
10
docx

Loodusvööndid

kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. · Talved on sisemaal kärekülmad. · Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad · Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega

Geograafia
Polaaralad 2003
26
doc

Polaaralad 2003

Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt.

Geograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Austraalia Austraalia ja okeaania AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE ­ vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur ­89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE ­ · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv.

Geograafia
geograafia 8-klass kokkuvo te
7
docx

geograafia 8-klass kokkuvo�te

- Inimtegevuse ja reostuse tõttu metsade pindala väheneb - Kõige suurem loodusvöönd, enim on Kanadas, Skandinaavias, Venemaal Tundra: - Leidub arktilisi (põhjapooluse lähedal) ja mägitundraid e. Alpiinne (mägedes), seega äärmiselt külm kliima - Sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a - Lühike taimekasvuperiood - Vähe taime- ja loomaliike - Suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu - Pohlad jne - Lemmingid, põhjapõdrad Jää- ja külmakõrbed: - Paikneb ümber pooluste, maapind kaetud jääga, püsivat taimkatet ja maismaataimi pole - Ajutiselt sulanud laikudelt võib leida vetikaid, mikroseeni, samblikke - Kõige elustikuvaesem ala asub Antarktika mandrijää keskosas, sest seal on liiga külm - Loomastik on liigivaene, kuna puudub arvestatav toidutootja taimestik, peamine toit on mereannid (nt: jääkaru toitub hüljestest, hülged kaladest jne) - Ranniku lähedal ujuvad jäämäed takistavad laevaliiklust

Alusharidus
Euroopa
33
doc

Euroopa

2. PÕHJA-EUROOPA Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed ­ fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest ­ graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki, kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2) Aastane sademete hulk on u. 500 ­ 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja

Geograafia
Bioomide kirjeldus
10
docx

Bioomide kirjeldus

peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon- külmakergete ja sulavee mõjul pinnasematerjali murenemine ja allalibisemine nõlvadel. Alavööndite iseloomustus Arktikas Jäävöönd Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Nunatakid ­ jääkilbist väljaulatuvad kaljud Kliima: · Arktiline. · Väga külm. · Thule: -11,4º C.

Biogeograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun