Inimene vajab loodust (0)

Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala , 149 maastikukaitseala , 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala , 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha.
Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on.
----
Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapind künklikuks ja vaade avaramaks, siin on Eestimaa mäed, neist kõrgeim on Suur Munamägi (318 m). Lõuna-Eesti vabanes peale viimast jääaega mandrijääst ligi 14 000 aastat tagasi. Eesti maapind kerkib Loode-Eestis kuni 3 mm aastas- siinsetele saartele toob iga sajand lisa. Kokku on Eestimaal üle pooleteisetuhande saare, kuid vähesed neist on asustatud. Eesti on osa Ida-Euroopa lauskmaast ning siin on tuhandeid jõgesid ja järvi. Peipsi järv on suuruselt neljas Euroopas. Inimtegevus hõlmab kolmandiku Eestimaast, viiendik pindalast on soode all ja poole katab mets. 
Liigirikkamad kohad on puisniidud, kust taimetundjad on suutnud leida isegi kuni 74 erinevat taimeliiki ruutmeetrilt ehk 5% kogu Eesti floorast. Kaitsealusteks on tunnistatud üle 200 taime, nende hulgas ka 24 looduslikult kasvavat orhideed. Eesti ei ole pindalalt kuigi suur, kuid ilm rannikul ja sisemaal võib olla vägagi erinev. Mereline kliima muudab talved saartel pehmeteks ja niisketeks. Sisemaal seevastu on mõõdetud Eesti külma- ja soojarekordid. Madalaim talvine temperatuur pärineb 1940. aasta 17. jaanuarist, kui temperatuur langes Jõgeval kuni –43,5º C. Eesti soojarekord +35,6º C mõõdeti 1992. aasta 11. augustil Võrus. Kui suvel jagub Eestimaal päevavalgust ligemale 19 tunniks, siis talvel vaid kuueks. Pikad talveööd muudab valgemaks umbes kolm kuud püsiv lumikate . Külma võib esineda isegi juunikuu öödel
------
Ameerika arstide poolt on tulnud uus ja huvitav avastus!  Ilusad loodusvaated ning mahedad loodushääled leevendavad koos valuvaigistitega valu ja muret!
Kui õiges kohas kasutada ära looduse võlu, siis võivad tulemused olla üsna head! Tehti sellised uuringud, et ebameeldiva protseduuri käigus anti pooltele patsientidest valuvaigistit, teistele anti samuti valuvaigistit kuid näidati lisaks kauneid loodusvaateid ja lasti looduse hääli.  Need kes said loodust nautida, tundsid end ebameeldiva protseduuri käigus paremini ning vähem kurnatuna.
Buduaar, 02-08-2006
----
prügikoristuskampaania „Teeme ära“ populaarsus muutis paljude inimeste mõttemaailma ja prügi enam nii naljalt metsa alla ei sokutata. 
RMK Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo selgitas LõunaLehele, et RMK on riigimetsas juba aastaid oma kampaaniat "Mets puhtaks" korraldanud, kuid prügi tuuakse metsa sellest hoolimata.""Teeme ära 2008" ei olnud selles suhtes erand , kuid usume, et kampaaniatel on pikaajaline kasvatuslik mõju," leidis Palo. "Need, kes täna meile prügi metsa toovad, kindlasti kampaanias pole osalenud."
RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp nentis aga, et prügi tuuakse ikka metsa. "Muutumine tuleb põlvkonna vahetusega ja väärtushinnangute muutumistega," usub ta. Mullu koristati "Teeme ära" kampaania raames Kagu-Eestist ära enam kui 322 tonni prügi.
www.delfi.ee 30.juuli.2009
------
Eelmisel aastal maavanema poolt tunnustatud Mustjala Silla kalmistu prügikonteinerisse tuuakse isiklikku prügi, nii et kalmuküünlad, milleks konteiner mõeldud on, ei mahugi enam ära. “Inimeste nahaalsusel ei ole piire !” ütles kalmistu ääres prügihunnikuid näinud Mustjala valla elanik Margus Muld ajalehele Oma Saar. “Keegi on arvanud, et Saaremaa ühe korrashoituma kalmistu väravas on just kõige õigem koht, kuhu jätta kasutatud mähkmed, vana köögikombain ja veel mitu kotitäit kõikvõimalikku olmeprügi,” lisas Muld . Kalmistuvaht Helje Kolla on nördinud, kuna kalmistu korrastamisega nähakse palju vaeva. Tema sõnul on Mustjala kalmistul prügisokutajatega pidevalt probleeme olnud ning aidanud ei ole ka tabalukkude paigaldamine.Mustjala vallavanem Kalle Kolter ütles, et inimesed otsivad sellist kohta, kuhu prügi panna, nii et selle eest maksma ei peaks. “Inimeste teadlikkus peaks ju olema nii suur, et mõista kalmistule prügi viimise väärust,” rääkis Kolter. Vallavanema sõnul peab inimestel midagi viga olema, kui nad tulevad surnuaeda ja võtavad ka oma prügikotid “muuseas” kaasa.
www.delfi.ee 22.juuli.2009
77,2 protsenti tänasele Postimees.ee gallupile vastanutest leidis, et välisturiste meelitavad Eestisse eelkõige ilus loodus ja vaatamisväärsused.