temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasutades teravaid, isegi tooreid värvikontraste Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni Looming Kirchner kasutas tihti juhuslikke ning ebaprofessionaalseid modelle ning tema jaoks oli eelkõige tähtis spontaansus ning lihtsus, naturaalsus Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum
Tihti olid valed värvid- puud ollased,taevas roheline... Valgust varju polnud, perspektiivist loobuti. Foovid väljendasid rahulikku õnnetunnet.H. Matisse-#tants #avatud aken. Ekspressionism- ekspression-prantsuse keeles väljendus.Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine. Ekspressionistid väljendasid maailma valu, kunst oli ühiskonna kriitiline, ei taodeldud il, lihtsustati,moonutati asju ja inimesi.Inimene tihti jõhkra ilmega, mille tagant aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus ärev ja pingestatud. Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P. Pcasso- hispaanlane , elas 92 aastaseks, vaimustus Antoni Caudist
Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat. Muutused hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele.
kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga,kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas.Estonia muutus rahvusteatriks. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,töötati välja uued õppekavad,võeti kasutusele uued õpikud,ehitati hulk moodsaid koolimaju.Kehtestat kuueklassiline koolikohustus.
võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv
Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. 2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4. Tooge esile mõni väljapaistev kultuurisaavutus Eesti Vabariigi perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest: *haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud jne. *rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. *kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. *muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *sport - 5. Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930 aastatel? Millest olid need tingitud? Mida võeti ette nende lahendamiseks?
eest korraga mitmest küljest olendite ebatavaline ühendamine,mille tulemuseks on Esiktöö:Pablo Picasso"avignoni neiud" Tunnused: loobutid unenäolised kujutluspildidspontaanne perspektiivireeglitestühendati mitu vaatepunktipruunikad joonistaminekollektiivsed teosed *salavdore dali,joan ja rohelised toonidteemad- miro,yves tanguy,rene magritte,max ernst natüürmort,portree,maastik,linnavaadejoonistusi lihtsustati ja tükeldati3järku:1.cezannelik kubism-esemete taandumine geom kujunditeks,erinevad vaatepunktid
Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule
helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv
Hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. T.M. jumalakäsitlus oli seotud vaimse maailmaga, pidi keskenduma sotsiaalsetele ja majanduslike probleemide lahendamiseks. Tema seisukohad olid talurahva sõja algatajaks. Ulrich Zwingli: vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kustutamise jne. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelinmäng asendati koguduse lauluga, vähendati kirikuteenistujate arvu. Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö austusväärtust ja vajalikkust. Jumalateenistus pidi olema lihtne, vähendati pühade arvu. Pühapäeval oli keelatud laulud, mängud, meelelahutus, pidi käima kirikus, lugema pühakirja. Tuli loobuda erksavärvilistest riietest
Fifth level Kujutavad kunstid Edendajateks: Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine
linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid. Gooti arhitektuur Saksamaal: · Saksamaale jõudsi gootika 13. Sajandi keskel · Esimene ehitis Magdeburgi toomkiriku koor · Eliisabeti kirik Marburgis · Freiburgi toomkirik · Regensburgi toomkirik · Maarja kirik Lübeckis · Alates 14. Sajandist lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi · Saksa hilisgootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis · Ehitati linnuseid , raekodasid. Gooti arhitektuur Skandinaavias: · 13. Sajand Rootsis Uppsala toomkirik · Trondheimi katedraal Norras · Turu toomkirik Soomes · Riia toomkirik Lätis
24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis?
Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid. Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August
uus uusi sõdur soturi Sisekadu tütred tyttäret kuldne kultainen andma antamaan laulma laulamaan Sõnalõpulise n-i kadu uue päeva uuden päivän seitse seitsemän naine nainen · Lihtsustati ka grammatikareegleid. Näiteks sõna ei lisandumine eesti keelde · Soomes on ei tegusõna ja seetõttu muutub nagu iga teine tegusõna, eesti keeles aga mitte Tänapäeva eesti keel Tänapäeva soome keel mina ei tule mina en tule sina ei tule sinä et tule tema ei tule hän ei tule meie ei tule me emme tule teie ei tule te ette tule nemad ei tule he eivät tule
20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20)
mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED
1922 tunnustas Eestit USA Eesti iseseisvuse kaitsmine Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast (Suurbritannia) Balti Liit Miks ei õnnestunud luua Balti liitu? Riikide omavaheliste tülide tõttu. (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) Kultuur Haridus, koolisüsteem. Kuidas muutus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Ehitati hulk moodsaid koolimaju Kehtestati kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform. Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud
Hollandiks. Toimunud sündmused andsid tõuke Madalmaade kunsti ja teaduse arengule ja tõstsid nad juhtivate kultuuririikide sekka. Reformatsioon muutis elu nii Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal kui ka Madalmaades. Tagajärjed olid küll erinevad kuid neid kõiki ühendas ülestõus kaoliku usu vastu. Saksamaal oli nüüd lubatud kaks erinevat usku ja kiriklikud tegevused muutusid palju lihtsamaks ja odavamaks. Sveitsis lihtsustati samuti jumalateenistusi, kuid seal hävitati lisaks kirikutele kuulunud vara. Inglismaal kehtestas oma korra uus kuningas Henry VII kes määras riigi uueks usuks anglikaani usu, kõik kes uskusid midagi muud, hukati. Prantsusmaal tagajärjed kõige masendavamad, tekkinud kodusõdades hukkus väga palju inimesi, samas jäi seal ikkagi valitsevaks usuks katoliiklus. Madalmaad jagunesid kaheks ja tekkis kaks uut riiki, veel andsis toimunud sündmused tõuke mis viisid need Madalmaad juhtivateks
mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib äratunda mitmesuguste tingmärkide järgi. o Lihtsustati o Rikkalikult rõivastatud figuurid o Mosaiikidel kujutatud inimeste näod väljendavad uut tüüpi, antiikajale võõrast hingelaadi.
2. Milliseid nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Kirikute sisekujunduses nägid reeglid ette äärmist lihtsust. 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? See oli baasilika,kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim Läänemere idakaldal ja ainuke,millel oli 2 torni. 4. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, kuid nime keerulise häälduse tõttu lihtsustati see Piritaks. 5. Milline Tallinna kirik on kõige rikkalikum oma sisustuse poolest? Miks? Tallinna Toomkirik, mis on läbi kõigi stiilide kujundatud(läbi sajandite). Seal paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-18. sajandini. 6. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallinna väikesel vapil on punasel kilbil hõbedane rist
* Salisbury /soolzberi/ katedraal Lõuna-Inglismaal. 13. sajandi kp. Võlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3-lööviline basiilika, pikihoone 14.-15. sajandist. On Inglise kuningate kroonimis- ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa Henry VII kabel. * mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel * Wellsi katedraal * Yorki katedraal Saksamaa Prantsusmaa mõjud, kuid sealseid eeskujusid lihtsustati pisult. * Kölni katedraal. 13.-16. sajandil jõuti ehitada koor, pikihoone alusmüür, läänetornide alumine osa. Lõpetati 19. sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud. * Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg`i katedraal). Ühe fassaaditorniga. * Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia
Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele. Väga tähtsaks pidas ettemääratuse põhimõtet. Leidis, et rikkad ei tohtinud uhkeks minna, töö oli austusväärne ja vajalik ning et inimene pidi töökas olema. Ei pidanud heaks liigtöötamist
reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist; tegeles soode ülesharimise ja uute külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). 3. Valgustus Austrias Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane,
Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile. 3. Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4. Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi. Kahe läänetorni asemel üks ning loobuti kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Gooti kujutav kunst 1. Iseloomustus: Kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. Gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas
Peale Liivi sõda on järgi vaid varemed. Kirik on andnud ka nime Toomemäele. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Rootslanna - aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) järgi. Nimi pandi Püha-Birgitta auks, kelle nimi lihtsustati Piritaks, sest seda oli liiga keeruline hääldada. Pirita jõgi sai nime Pirita kloostri järgi. Milline Tallinna kirk on kõige rikkalikum oma sistuse poolest? Miks? Kõige rikkalikuma sisustusega kirik on Tallinna Toomkirik. Temas
Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor, mis lähtub prantsuse gootika süsteemist. 13. sajandi keskel alustati Strasbourgi toomkiriku ehitust, mille läänefassaad meenutab Notre Dame oma Pariisis. Strasbourgi kirik oli eeskujuks mitmetele saksa kirikutele. Alates 14. sajandi keskpaigast hakati Saksamaal vastavalt linnakodanike maitsele püstitama omapärast gootikat. Selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist, kimppiilarid asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega jms. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Saksa hiligootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad
väljendab eesti rahva tõelist, võltsimatut tahet"...... Uued valimised määrati kaheksa päeva pärast, see on 14. ja 15. juuliks. Samadel päevadel pidid valimised toimuma ka Lätis ja Leedus........see oli vastuolus Eesti riigikorraga, mis nägi ette, et uued valimised võivad toimuda nende määramispäevast 32 ööpäeva hiljem..... Kandidaatide esitamine pidi lõppema 9. kuupäeva keskööks ehk kolm ja pool ööpäeva valimiste väljakuulutamisest hiljem..... Valimisseadust "lihtsustati" nii, et valitsusel oli kergem ja lihtsam valijaid mõjutada. Tühistatute hulgas oli § 40, mille järgi valija pidi ise valimissedeli urni laskma. Nüüd võis ükskõik milline valitsuse asjamees sedeli enda kätte võtta ja ise selle alles hiljem urni kukutada...... Inimesed, kes saabusid valima isikut tõendava dokumendita, tohtisid valida siis, kui kohaliku valimiskomisjoni liige seda lubas. Nii võisid soovijad valida paljudes valimisringkondades. (Oras Ants
Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad osaleda armulaual, ainult neid võib laulatada ning ainult nemad võivad olla ristivanemaiks ( vaderiteks).
1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid. Hakkas pidama hommikul jumalateenistusi ja levitas oma õpetusi trükisõna abil. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati- oreli mängu asemel oli koguduse laul. Kiriku- ja kloostrimaad võõrandati. Vabanenud raha kasutati heategevuseks- eriti vaeste hoolekandeks.Asutati koole. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. J.Calvin- ,,Ristiusu õpetus" Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte mille kohaselt oli Jumal ette näinud iga inimese saatuse ( ühed on määratud õndsaks saama ja taevasse minema ning teised hukatusele ja neid ootas põrgu). Kellegi võimuses ei olnud seda muuta
ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga
Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud: Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis. Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati. Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas.Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist. kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all.
juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. Alates 1. jaanuarist 1994, suurendati oluliselt pankadelt saadava informatsiooni osakaalu. Selleks rakendati välisarvelduste uus deklareerimiskord. Makse sooritamisel välismaale, lihtsustati ülekande sooritajale esitatavaid nõudeid. Info kõigi vajaminevate andmete kohta on esitatud välismaksekorralduse blanketil, ning seega kogutakse sarnane info kõigi tehingute kohta. Makse saamisel välismaalt tuleb täita selleks eraldi ette nähtud panga vorm, mis tuleb panka tagastada seitsme päeva jooksul peale makse laekumist. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed ning Eesti pank garanteerib nende salastatuse. Sellise informatsiooni kogumine juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta
suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism. INGLISMAA: 1455-1485 Rooside sõda (Lancasteride ja Yorkide vahel). Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus. Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema
saadeti 7 miljonit. 8 3.1 "Uue inimese" loomine Puhastuse teine etapp oli n-ö "nõukogude inimese" loomine. Bolsevikute arusaamist järgi oli revolutsiooni eesmärk uut tüüpi parem inimene. Keegi, kes on kollektiivsem ja osaleb avalikus elus. Seda inimest asuti kohe agaralt looma. Esimene valdkond mis ette võeti, oli perekond. Nn kodanlikku perekonda peeti sotsiaalselt kahjulikuks. Alustuseks lõpetati kiriku kontroll abielu üle ja lahutamine lihtsustati. Tagajärjeks oli suurim lahutuste määr maailmas. Püüdes lahendada elamispinna puudujääki, võeti kasutusele nn kommunaalkorterid. Neis oli kõik leiduv elanike poolt jagatav ja ühine isegi riided. Igale perele ärandati üks tuba; köök ja tualett olid ühised. Usuti, et inimesed ühtekokku elama pannes muudetakse nad olemuselt kollektiivsemaks. Tähtis valdkond oli ka haridus. Rõhk asetati teaduse ja majandusvaldkondade õpetamisele praktiliste tegevuste läbi
Eesti kunstivanameistrid nt: Kristjan Rand, rahvahääletus. 1933 kukkus läbi II rahvahääletus. Samal aastal kehtestas Ado Vabbe jt . Nende kõrvale tõusis ka kunstnike noorem põlvkond nt : Jaan Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra. 1933 okt'is III rahvahääletusel Koort, Eduard Viiralt võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Tõnissoni valitsus astus tagasi ja Hariduselu Mingi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi , töötati tühistas kaitseseisukorra. 1934 jõustus uus põhiseadus. välja uued õppekavad , võeti kasutusele uued õpikud. Ehitati hulk moodsaid koolimaju ja aidati kaasa rahvusmeeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kehtestati 6.klassiline koolikohustus Need ümberkorraldused tõid kaasa gümn. Õpilaste arvu ulatusliku suurenemine. Pärast 1937. a haridusreformi suurenes kutsekoolide arv. Teaduselu Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskesk
Oktoobris lükkas Riigikogu tagasi kõik esitatud kavandid ning palus üldkomisjonil välja töötada uus kavand. Detsembris pöördus üldkomisjon Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kutseühingu ja riigi kunstitööstuskooli poole ettepanekuga valmistada igal vähemalt kolm riigivapi kavandit. Kokku esitati 1923. aasta konkursile üle 20 kavandi, millest 1924. aasta aprillis valis üldkomisjon välja ühe. Ehkki Riigikogu toetas üldkomisjoni ettepanekut, lihtsustati kavandit ning 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. 6. RIIGIVAPI KASUTAMINE
Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus, võõrtööjõud. b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed saaksid vabalt ELi piires liikuda (tugev välispiiride kontroll eesmärgiga kaotada sisepiirid) ning selleks peab koostööd tegema c) Schengeniga lihtsustati väljaandmisprotseduuri 21. Mis on takistanud koostöö arenemist justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? Kas ja kuidas on Amsterdami ja Lissaboni lepingud kaasa aidanud parema koostöö tekkimiseks antud valdkonnas? (aruteluküsimus) Maastrichti lepingu järgi jäid JHA (kolmas sammas) valdkonna küsimused liikmesriikide valitsuste vahelise otsustusprotsessi kätesse. Otsustusprotsess: liikmesriigid domineerisid institutsioonide üle
Muide, viisaastakuplaan tuli täita nelja aastaga. Kogu maailma ajalugu vaadeldi kui sotsialistliku revolutsiooni ajalugu. Kogu eelneva ajaloo väärtus seisnes selles, et see viis välja sotsialistliku korra kujunemiseni. Teleoloogiline ajalugu siis. Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku kirjandust. Tähelepanuväärne oli uue kalendri kasutuselevõtt revolutsiooniga seoses, uus kord võrdus uue ajaga. Muudeti (lihtsustati) keelt, keele mõttes sai rohkem lubatuks. Tekkis 'uue keele' idee (novojaz). Palju hakati kasutama sõnaosi uute ühendsõnade moodustamiseks. Paljud traditsioonilised väljendid said uue tähenduse. Kirikupühad jäeti kalendrist välja, lisandusid proletariaalsed pühad. Kõik elukutsetega seonduv oli järsku väga oluline. Kirjandusteostelt nõuti proletariaalset sisu (kusjuures oli oluline kajastada erinevaid ameteid, et nende
reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist; tegeles soode ülesharimise ja uute külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). Austria valitsejate reformid ja riigi kujunemine Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane,
Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Teatrielu: keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus. Silmapaistvaim Estonia, mis muutus rahvusteatriks. Kunstielu: edendajateks ja tutvustajateks Tartus Pallas ja Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ning 1934. Vabaduse väljaku ääres Kunstihoone. Harduselu: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, kasutusele uued õpikud, ehitati moodsaid koolimaju, õpetajaskonna kujunemine. Kuueklassiline koolikohustus, soovijatel võimalus minna gümnaasiumisse (5-klassiline). 1934. Ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumite ja suurenes kutsekoolide arv. Tartu Ülikoolist sai teaduskeskus, selle juures tegutsesid teadusasutused ja seltsid. 1938. asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia.
Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda".
omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega,Teatrielu-keskuseks kujunes Tln kolme kutselise teatriga.Estonia muutus rahvusteatriks ning tõi sõnalavastusele ja operatively lavale ka oopereid ja ballette.Kunstielu-kunsti tutvustajaks oli Tartus ühing Pallas ning Tln Eesti Kunstimuuseum.(jätkasid knits tegevust K.Mägi,N.Triik,A.Vabbe)Hariduselu-mingi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,uued õpikud,moodsad koolimajad,kuueklassiline koolikohustus kehtestati,gümnaasium oli 5-klassiline,1934 ja 1937 tehti haridusreform,vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid,eriti Tartu ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Elulaad Haridus-Haridustaseme tõusuga kasvad lugemishuvi.1918-1940 anti välja 30000erinevat raamatut
vägivaldne kollektiviseerimine, mindi üle kaardisüsteemile ning sõjavägi oli allutatud parteile. Ühiskonnas oli lubatud ainult üks partei ÜKP, kujunes Stalini isikukultus, rakendati terrorit. Reformid NSVL 1920ndatel Toimus rahareform, mille käigus võeti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Toimus ka sisepoliitilisi reforme nagu justiitsreform. Selle käigus ühtsustati kohtusüsteemi, piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Kaotati Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomisariaadile, mille juurde loodi ka Riiklik Poliitvalitsus. Sellele allutati võitlus spinaazi, banditsismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudtee kaitse. Ellu viidi ka sõjareform, mille käigus vähendati relvajõude ning osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeeks, moodustati territoriaalsed miilitsaüksused ja kujundati välja rahvusväeosad. Suurimaks reformiks
mittekommunistlik peaminister Ida Euroopas) b.ii. Presidendiks sai L. Walesa b.ii.1. Senine majandus langes kokku, tekkis poolas kriis 2. Ungari a. Kuulutati välja vabad valimised, kommunistid kaotasid a.i. Uus valitsus tegi tähtsaid otsuseid a.i.1. NSVL väed tuli Ungarist välja viia a.i.2. Toimus piiride avamine lihtsustati piiride ületamine 3. Tsehhoslovakkia a. Algavad sügisel inimeste meeleavaldused b. Kommunism loobub võimust c. Sametrevolutsioon võimul olijad annavad vabatahtlikult võimu üle c.i. V. Havel uus Tsehhoslovbakkia president 4. Bulgaaria a. Vana kommunismi põlvkond asendati uuega. Partei nimetati ümber a.i. Endine kommunistide juht T. Zivkov oli kõige eest süüdistatud. 5. Rumeenia a
· Kaubalis-rahaliste turusuhete arendamine rahvamajanduses · Majanduse struktuuri põhiülesandeks said isemajandavad trustid ja nende koondised. · NEPi eduka rakenduse eelduseks oli rahareform uue rahaühiku käibelelaskmine, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Parandas nii sotsiaalseid suhteid kui majandussüsteemi tervikuna. · Justiitsreform ühtlustati kohtusüsteem (rahvakohus, kubermangukohus, ülemkohus), piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Riiklik Poliitvalitsus võitlus spionaazi, banditismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudteede kaitse. · Sõjaväereform relvajõude vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni, osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeedeks. Moodustati terroritaalsed miilitsaüksused, kujundati välja rahvaväeosad · Nõukogude Liidu moodustamine 30.dets 1922 · Lenini surm 21
(Lisa 3), mis püstitati kõpse gooti stiili päevil. Tüüpilised gooti stiili näited on ka Kölni (Lisa 1), Strassburgi (Strasbourg) ja Regensburgi katedraalid Saksamaal. Valdav enamus gooti ehitusi nii Prantsusmaal kui ka teistes maades erinevad sellest tüübist vähemal või suurel määral. Iga maa tõi midagi omapärast gooti stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli lihtsustati ülalkirjeldatud tüüpi, näiteks ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (näiteks Freiburgi ja Ulmi kirikud Saksamaal), jäeti ära kabelitepärg või kooriümbruskäik, vähendati tugisüsteemi jne. Väiksemates kirikutes polnud tugikaarte ja tugipiitade järele üldse vajadust. Lihtsustamine (redutseerimine) oli aga ainult üks tee erinevuste tekkimiseks. Normandia ja Inglise kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks katedraalid Coutances'is ja Salisburys)
30 aasta pärast kaoks ka tõenäoliselt suuremas osas Eesti keel ja rahvas. Meie riik ujutataks üle välismaalastest ja investoritest, kes soovivad vaid kasu enda riigi jaoks. Sest tegelikkuses ei huvita kedagi kellegi teise heaolu, tähtis on vaid, et endal läheks hästi. Tööstusühiskond Tööstusühiskonna tekkimisel muutus inimeste elu äärmiselt kergemaks. Kui hakati kasutama vabrikutes ja tehastes erinevaid uusi masinaid, siis sellega lihtsustati ka oskustöölise elu. Samas see tõi juurde ka oskustööliste edasi arendamist, koolitades välja neid kasutama uut tehnikat. Tänu sellele oli võimalik arendada ühiskonna arengut ja samas ka tootmine suurenes ja majandus hakkas elavnema. Mitte ainult ei elavnenud vabrikute ja tehaste tööd, vaid seal juures ka elavnes põllumajandus. Selline massiline areng tõi kaasa 18.sajandil linnastumise, mis omakorda tõi kaasa uute
Teatrielus valitses Tallinn, kolme kutselise teatriga. Rahvusteatriks sai Estonia lisaks sõnalavastustele ja operettidele toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas kunstimuuseum. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid Konrad Mägi, Kristjan Raud. Uutest tegijatest graafik Eduard Viiralt Hariduselus toimusid samuti suured muutused - üle mindi emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati uusi koolimaju. Kehtestati 6. Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis õppida 5 aastat gümnaasiumis. 1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas tuntuse
annaabi.ee 
