usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti
Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs
Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele. Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Väga tähtis oli ka vanakreeka ja ladina keele tundmine. Humanismi mõiste tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi, vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistide maailmavaates oli keskpunktis inimene, mitte Jumal. Usupuhastuse all mõeldakse ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on kiriku ja ühiskonna muutmist laiema
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................
saksa kombeid · Patriitsid olid ühtlasi suurmaaomanikud · Prahas oli väga palju: · Käsitöölisselle · Lihttöölisi · Kerjuseid · Prostituute · Nendes kihtides leidsid soodsat vastuvõttu kriitilised ülesastumised katoliku kiriku ja saksa ülemkihtide suhtes 2 · Jan Hus · Koos temaga algas ka reformatsioon · Sündinud 1371 · Lõuna Tehhis talupojaperekonnas · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust · Pidades suureks kuritarvituseks simooniat kirikuametite müüki ning ebaõiglaseks võtta eraldi tasu · Ristimise · Matuse · Laulatamise · Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu
Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu. Mary 1 Tudor hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha. Elizabeth 1 taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse, arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561
Kõik kommentaarid