Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogilised Faktorid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid .
Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile.
Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus , parasitisim jne )
inimtegur , ehk antropogeenne tegur
Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid .
Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses.
Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile.
-----------------------------------------------------
ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED.
-----------------------------------------------------
1. Karihiir - sitasitikas kisklus
2. raudkull - vainurästas kisklus
3. kapsauss - kapsas herbivoorius
4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents
5. heinaritsikas - rohukonn kisklus
6. veenusekorv - erakvähk
7. maksakaan - lammas endoparasitism
8. voodilutikas - inimene ektoparasitism
9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos
10. nahkhiir - kiil kisklus
11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus
12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism
POPULATSIOONmoodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine .
e. Asurkond.
Populatsiooni iseloomustab:
  • Populatsiooni arvukus – isendite arv populatsioonis.
  • Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus – näitab isendite arvu pinnaühikul.
  • Levikutüüp – isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane.
  • Populatsiooni sooline struktuur – emaste ja isaste arv populatsioonis.
  • Ealine struktuur – erinevate vanuserühmade osakaal populatsioonis.
    Populatsiooni arvukust ja tihedust mõjutavad neli protsessi:
  • Sündivus – teatud ajavahemikul populatsiooni sündivate isendite arv.
  • Suremus – teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv.
  • Sisseränne ehk immigratsioon – teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv.
  • Väljaränne ehk emigratsioon – teatud aja jooksul populatsioonist eralduvate isendite arv.
    Vastavalt sündimusele v suremusele jagatakse populatsioonid kolmeks.
  • Kasvav ehk invasiooniline populatsioon
  • Kahanev ehk regressiivne populatsioon
  • Stabiilne.
    Isendite arv aeg eksponetsiaalne kasvukõver.
    Kontrolltööks peab olema tehtud 3 – 17 lk tvst. ÕPIK ptk 1.1 – 1.4
  • Ökoloogilised Faktorid #1 Ökoloogilised Faktorid #2 Ökoloogilised Faktorid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karl Nukka Õppematerjali autor
    konspekt ökoloogilistest faktoritest. küllaltki põhjalik. koos joonistega

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus ökoloogiasse
    2
    docx

    Sissejuhatus ökoloogiasse

    1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskko

    Ökoloogia
    Ökoloogia kordamine
    12
    rtf

    Ökoloogia kordamine

    ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega ­ autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) ­ demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) ­ sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus ­ jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire ­ plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monit

    Bioloogia
    ökoloogia lühikonspekt
    17
    doc

    ökoloogia lühikonspekt

    ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja

    Ökoloogia
    Ökoloogaia lühikonspekt
    36
    doc

    Ökoloogaia lühikonspekt

    7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi

    Ökoloogia
    Ökoloogia lühikonspekt
    18
    doc

    Ökoloogia lühikonspekt

    ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja

    Ökoloogia
    Bioloogia
    13
    doc

    Bioloogia

    Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed.............................................................................................................................. 6 Näi

    Bioloogia
    Kordamisküsimused üldökoloogias
    14
    docx

    Kordamisküsimused üldökoloogias

    Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid):

    Ökoloogia
    Kordamisküsimused ja vastused
    8
    doc

    Kordamisküsimused ja vastused

    Aeraalide uurimine. 17. INTEGRATSIOON- Liitumine. SÜSTEEM- Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. 18. Commoneri seadused. #Kõik on kõigega seotud. #Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma). #Loodus teab ise kõige paremini. #Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta). 19. Ökosüsteemi ehitus: biootiline ja abiootiline. Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda ­ edafotoop; 2. veereziimi ­ hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi ­ trofotoop; 4. (meso)kliimat ­ klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun