Emil Hermann Fischer (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Emil Hermann
Fischer
Emil Ficheri
elust
Emil Fischer(9.oktoober1852-15Juuli1919) oli Saksa keemik.Ta on
võitnud ka Nobeli preemia aastal 1902 keemias.
Fischer sündis Euskirchenis Kölni lähedal.
Ta oli ärimehe poeg
Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest
Ta on maetud Berliini
Akadeemiline karjäär
Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks
temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal ,
et saada biokeemia assistendiks.
1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis
1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima
nende keemia laborit
1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile
Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi
töö eest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiisi123 Õppematerjali autor

Slideshow

emil hermann fischer

Sarnased õppematerjalid

278

doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

theatre. Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) was the compiler of the national epic poem, Kalevipoeg, the first Estonian literary work to achieve international recognition, published in sequels between 1857 and 1861; he was a strong influence on the young Estonian intellectuals, a writer, a practising physician, and a member of foreign societies (the Finnish Literary Society and the Hungarian Academy of Sciences). Dr. Karl August Hermann (1851-1909) was a philologist, the most prominent figure in the music life during the National Awakening, and the publisher of the first Estonian music journal Laulu ja Mängu Leht (Newspaper of Song and Play).1 The early Estonian nationalists fought for civil rights, the democratisation of society, raising the educational and cultural level, and against privileges and rank. Dr. Jakob Hurt (1839-1907), pastor, theologian, folklorist and philologist, became the

Inglise keel

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad.

Sotsiaalteadused