GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid)
Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks on vajalik: ·kolooniate iseseisvumine ·arenenud riikide vaheline majanduslik koostöö ·rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad
1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak Sundindustraliseerimise algus Isikuvabadus Venelaste sissevool Võõrtööjõu sisse toomine Metsavendlus(vastupanu) Pessimism
Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu.
Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumise peamised iseloomujooned: · turumajanduse ülemaailmne levik, · ülemaailme töö jaotus, · migratsioon kogu planeedi ulatuses Globaliseerumise eeldused: · uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng · riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus · finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism · rahvustoitude (pitsa, india köök) · ülemaailme levik · ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas
Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Inimarengu indeks IAI on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis
Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teisesKOLOONIATE ISESEISVUMINE ARENENUD RIIKIDE VAHEL TIHE MAJANDUSLIK KOOSTÖÖ TRANSPORDI KIIRE ARENG TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG SIDE VALLAS KAUBANDUSE LIBERALISEERUMINE FINANTSSFÄÄRI RAHVUSVAHELISTU otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) globaliseerumine hõlmab Majandust Poliitikat Kultuuri, haridust, sporti Keskkonnaprobleeme Majanduses: kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism
jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. 2. HRUSTSOVI SULA (1953-1964) NSVLis algab Hrustsovi võimuga ,,sulaaeg", teatud liberaliseerumine ja reformideaeg. Hrustsov pidas end suureks põllumajandusspetsialistiks ning tema uuendusi tuli nüüd hakata ellu viima. (massiline maisikasvatamine, kartuli asemele hübriidkaalikas) Tugevnes rünnak erasektorile ja määrati täpsed normid mitu looma/kana/kukke kellegi võib majapidamises olla. Eestis oli Hrustsovi ajaks juhtivatele kohtadele saanud hulk kaine mõistusega põllumajandusjuhte, kes püüdsid suurematest lollustest kõrvale hiilida või mitte neid nii innukalt ellu viia. 1964
Geograafia kodune kontrolltöö 1.Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ?
Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvustoitude levik VABAKAUBANDUS Kapitali vaba liikumine Maksude alandamine ettevõtte kasumilt Poliitikas Riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine
NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks.
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just
Globaliseerumise peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ülemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Globaliseerumise eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades Majanduses kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu
Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas. Kehtis põhimõte, et enne rahuldatakse esmavajadused ja siis ülejäänud suunati liidufondi. Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas vägivalla heastamine. 1965.aastal toimus Ungari ülestõusu mahasurumine, Eestil kadus lootus saada abi Läänest. Stalini valitsemise ajal oli riik teistest eraldatud, maailmast informatsiooni saamine oli äär- miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast.
kodanlikeks natsionalistideks tembeldatute hea nime osaline taastumine, haritlaste võimalus vaimsest pagulusest taas loometööse liituda. Lääne abi jäi siiski kättesaamatuks, kuna Ungaris suruti ülestõus maha. Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega- Raadiojaam Ameerika Hääl sidemeks, sulaajal taastusid sidemed muumaailma ja läänemaailmaga, kultuuri areng ning vahvusvaheline mõju, materiaalne heaolu. Kuldsed kuuekümnendad-mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, liberaliseerumine, usk positiivsesse tulevikku, üliõpilaste poliitiline aktiivsus-komsomoliorg. 1964-Hrustsovi asemele Breznev, usk reformidesse kadus, tsensuuri karmistumine, süvenes ideoloogiline surutis. 1978 sisepoliitikas-ENSV juhtkonna vahetus, Käbini asemele parteijuhiks Karl Vaino, Venestamine :vene keele õppimine, Moskvameelsus. 1980 sügis noorsoorahutused- ajendiks rahvaürituse laialisaatmine; Jalgpallimats, millel esinenud Propeller laiali saadeti
investeeringuid ning laene. Tihenes ka kultuuri- ning sissetulekud suurenesid. Välispol lõppes Reagani teadusalane suhtlemine ja turism. ajal pingelõ. 84.a valiti Reagan suure ülekaaluga Külm sõda 3.Maail: Üliriikide konkurents 3. uuesti USA presidendix. Maailmas tõi kohalikele rahvastele kaasa traagilisi Sulaaeg Baltimaades: NSVL toimunud tagajärgi. NSVL kasutas Aaf oma marioneti Fidel sulaperiood e teatav liberaliseerumine algas pärast Castro abi. Nii panid Kuuba üksused Angolas Stalini surma. Paljud inimesed vabastati võimule Moskva-meelse rühmituse MPLA. Angola vangilaagritest ja lubati koju asumiselt. relvaüksuste katse hõivata maavarade poolest Sulaajal iseloomustas NSVL majelu rikast Shaba provintsi Sairis kukkus Lä-Eu ja detsentraliseerimine, st loodi Maroko sekkumise tõttu läbi. NSVL 2.tugipunktiks rahvamajandusnõukogud
Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisele aitasid kaasa (tv 1) lk 10 ül 2): iseseisvumine; kolooniate 2) arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, geograafilise tööjaotuse süvenemine; 3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine; 4) pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustegevus; 5) rahvusvaheliste turgude laienemine; 6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika,
Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned: PositiivsedNegatiivsedRahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate toodete turuletulekutTeatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevadRahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse
tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroka-meelsed tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov Jegor Ligatsov A. Jakovlev (glasnosti idee (Poliitbüroo liige) autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette.
jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine K. Tsernenko 1984-1985 stagnatsioon M. Gorbatsov V. Väljas 1988-1990 Prestroika, glasnost, tsensuuri leevendamine, ,,Eestimaa laul", suveräänsusdeklaratsiion, Balti 1986 Tsernobõli katastroof, poliitilise elu kett, Eesti Kongress liberaliseerumine, mitmeparteisüsteem, poliitilised reformid, majandusreformid, talongid, tagurlike jõudude soov säilitada endine olukord, loobumine Breznevi doktriinist, külma sõja lõpetamine, sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine, NSVL lagunemine
BALTI RIIGID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL NSV Liidus toimunud sulaperiood ehk teatav liberaliseerumine algas pärast Stalini surma 1953. aastal, kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod NLKP XX kongressil ametlikult (osaliselt) hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju asumiselt, Siberist hakkasid naasma sajad tuhanded represseeritud. Päris täisõiguslikke kodanikke neist siiski ei saanud, paljud jäid julgeolekuor- ganite järelevalve alla.
· Keemiatööstuse kiire areng (naftakeemia) 20. sajandi keskpaik - ... · Postindustriaalne tootmisviis · Tuumaenergia · Kosmosetehnoloogia · Infotehnoloogia kiire areng · Geenitehnoloogia · Teadusmahukate harude kiire areng · Teenuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng 6. Globaliseerumine Eeldused: · Kolooniate poliitiline iseseisvumine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Transpordi ja side areng, uurimis- ja arendustöö Positiivsed küljed: · Suurenev rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turule tulekut. · Laieneb kaupade sortiment. · Investeeringuid on lihtne teha ükskõik millisesse maailma nurka. · Vähenevad väliskaubandusbarjäärid · Tööjõu vabam liikumine. · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks". Negatiivsed küljed:
üleilmastumine · Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele · Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides,
Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi ,,Draamateater" 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid ,,Vene Draamateater" ja ,,Nukuteater", ning ,,Estonia" muudeti 1949. aastal puhtakujuliseks muusikateatriks. 7 1950.1970. Aastad Pärast Stalini surma 1953. aastal algas aeglane liberaliseerumine. Teatris laienes repertuaarivalik niihästi klassika kui kaasaegsete välisautorite ringis. Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. Püüeldi ehtsamat ja poeetilisemat realismi, mis oli ju olnud tuttavaks laadiks juba 1930. aastatest.Eesti teatris kehastasid neid otsinguid eeskätt tolle ajajärgu juhtivad
26.-27. ENSV kui näidisliiduvabariik *ENSVd mõjutasid 50ndatel kaks olulist välisündmust: Stalini surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine NSV vägede poolt 1956. *Stalini surmale järgnes NSVLs nn. sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise pea kõikides valdkondades, ja puudutas ka ENSVd. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 50ndate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. ENSV muutus ,,näidisliiduvabariigiks". *ENSVd juhtis nendel aastatel EKP Keskkomitee I sekretärina Johannes Käbin. *Käbini karjäär komsomoli- ja parteitööl algas Peterburi linnalähedases Sussanino asulas.
teisele ettevõttele alltöövõtja: allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte 9.Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafiline tööjaotuse süvenemine, kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng. Globaliseerumiseks vajalik: kolooniate poliitiline iseseisvumine, arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö. majanduslik globaliseerumine: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõuvaba ulatuslik liikumine üle riigipiiride, suurettevõtete kasv, rahvusvahelise tööjaotuse levik kultuuriline globaliseerumine: kultuurikontaktide tihenemine, globaalne meedia poliitiline üleilmastumine: suur roll rahvusvahelistel organisatsioonidel (ÜRO, Greenpeace), relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine, arenguabi vähemarenenud riikidele
Liberaliseeruma hakkasid ka kõik hoiakud, mis seondusid seksuaalkäitumisega. 1980datel tekkis uus probleem: sugulisel teel nakkavad haigused. Sealt hakkaski arenema reproduktiivtervise mõiste ja teema. Seksuaalsust hakati vaatama teisiti. Seda ei saanud enam maha salata, et see pole probleem. Seksuaalsust hakati käsitlema soojätkamise ja naudingu kooslusena. Seksuaalsust tuleb vaadelda iga üksikisiku elu ja tema valikute kontekstis. Tekkis ka varasem suguelu alustamine ning hoiakute liberaliseerumine, mis mõlemad tõid endaga kaasa päris palju probleeme. -soovimatu rasedus -teismeliste rasedused -sugulisel teel levivad haigused -abielulahutuste kasv Seksuaalkasvatuse eesmärgiks on reproduktiivtervise tagamine. Koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga tegutsevad Eestis noorte nõustamisekeskused või eraldi vastuvõtud noortele. Kuni 25. Eluaastani on vastuvõtt tasuta. Suhtumine seksuaalkasvatusse läbi aegade ..on olnud erinev
Vapsid- vabadussõjalased Eestis Vaikiv ajastu- erakonnad keelatud autoritaarnereziim Lapua liikumine- rahvuslikparempoolne liikumine Soomes K. Ulmanis- Läti peaminister A.Smetona- Leedu president Vilniuse probleem- Vilnius okupeeriti Poola poolt 6. Eluolu ja kultuur 1920.-1930. aastatel. Sõjajärgsed meeleolud, nende avaldumine kultuuris- sõjaspettumus, kergemeelsus, kunst muutus süngeks ja hakkasid levima filmid ja mood. 1920. aastad ja kommete liberaliseerumine- Mood Chanel- naised hakkasid kandma õlgu, käsivarsi paljastavaid kleite ning kleidi serv kerkis põlvedeni, mood oli frivoolne, Coco Chanel noor prantslanna kes moemaailmas läbi lõi Chaplin- maailmakuulsaks saanud koomik Ford T- fordi mudel, mis sai kättesaadavaks keskmise sissetulekuga perele euroopas Dzass- muusikastiil Raadio- uus massiteabevahend Dadaism- euroopas levis kunstivool, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust ja originaalitsevaid kunstnike
süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut suurfirmad võivad väiketootjad turult välja lüüa + rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailmapiirkondadesse vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus
Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned: Positiivsed Negatiivsed Rahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate Teatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad
Poliitiline elu liberaliseerus - suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus
Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. (Varblane, 2004) Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu.
Lääne tarbimiskultuur Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? · massiline vägivald vähenes · pehmenes tsensuur · suurenes mõningal määral liikumisvabadus · suurenes loomevabadus 5. Miks nimetatakse 1960. aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine · vähenes hirmuõhkkonna ja füüsiline vägivalla kadumine, kadumine tõi kaasa ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv
konfidentsiaalsuse, vaid tervikluse kaitseks. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal Kaasajal ei tegele krüptograafia küll enam pelgalt teabe salastuse tagamisega, vaid lisaks volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks Nimetus krüptograafia (peidetud sõna) on traditsioonide tõttu jäänud küll alles ja kasutusse, kuigi tihti pole salastusega selle rakendamisel mingit tegemist. 1990ndad: krüptograafia liberaliseerumine Seoses interneti masspruukimisega (1990te algul ja keskel) krüptograafia kasutamine liberaliseerus Viimased vanade tavade kantsid olid: · Prantsumaa (oli veel 1990te keskel võrdustatud relvadega) · USA (kuni 1999. Aastani kehtis praktikas murdmatute krüptograafiatoodete ekspordikeeld) Kaasaja krüptograafia tüüpvõttena IT ja andmeturbe teenistuses
maailmamajanduses osalemine majandussüsteemid majandussüsteemid, ühtne maailmamajandus Globaliseerumine e. ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. 7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö ) Globaliseerumise ohud : 1. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada ka sinna, kus see on kõige odavam ( oht kapitali väljavooluks ) 2. Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid 3
hakati edutama suhteliselt noori ja edumeelseid. Algasid ka esimesed ümberkorraldused majanduses. leiti, et probleemiks on alkohol. Juunis 1985 võeti vastu alkoholi müüki ja tootmist piiravad seadused. Müügilt kadus suhkur. 1986. algas uus etapp glasnost e. avalikustamine, mis tähendas tsensuuri vähendamist, ühiskonna salastatuse astme vähendamist. 1986. apr. Ternobõli katastroof. Selle tulemusena hakati rääkima tõtt. Ajaloosündmusi ümber hindama, toimus ka ühiskonna liberaliseerumine. 1988 juunis NLKP 19. konverents, millega alustati poliitilisi reforme. Otsustati: 1. kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem 2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid
KP 1. sekretär Aleksei Kiritsenko (1908-1975). Uueks kaitseministriks sai marssal Zukov. Veebruaris 1956 toimunud partei 20. kongressil pidas Hrustsov kõne, kus kritiseeris Stalini isikukultust ja vägivallapoliitikat. Hrustsov samal ajal kaitses kommunismiideed ja Leninit, süüdi kogu vägivallas ja õigelt teelt kõrvaleminemises oli Stalin. Olgugi ametlikult salajane, sai see kõne kiiresti tuntuks nii lääneriikides kui ka sotsialismileeris. Sügisel 1956 viis liberaliseerumine Ungaris ülestõusuni. Gruusia kui Stalini sünnimaa oli rahulolematu oma ,,suure poja" kritisserimise pärast. Samuti häiris Hrustsovi uus poliitika vanu Stalini poolehoidjaid, kes nägid selles ohtu oma positsioonidele. Juunis 1956 asendati Molotov välisministri kohal Dmitri Sepiloviga (1905-1995), kes järgmise aasta veebruaris nimetati KK sekretäriks. Kujunenud olukorra tõttu otsustasid nüüd Molotov, Kaganovits ja Malenkov Hrustsovi poliit-büroo istungil
Enneolematult olulist osa hakkasid etendama massiteabevahendid, eriti ajakirjandus ja televisioon. Glasnosti katsekiviks muutus 1986.a. aprillis toimunud katastroof Tsernobõli Aatomielektrijaamas. Teave toimunust oli esialgu väga visa avalikkuse ette jõudma. Ent ühtlasi sundisid katastroofi tagajärjed endast üha enam tõtt rääkima. Esialgu ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust, ent järk - järgult see suurenes. Avalikustamisega kaasnes NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine, üha vähem kasutati ühiskonna juhtimisel administratiivmeetodeid, üha enam suurenes poliitiliste abinõude osakaal. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid nõukogude inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine. Majanduse arenemise oodatud kiirenemist aga ei saabunud, pigem vastupidi. Pealegi avaldas parteiaparaat perestroika - poliitikale üha enam vastuseisu. Majandusprobleemid ummik tõstatas ühe selgemalt päevakorda poliitiliste reformide vajalikkuse.
Selgita globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele. Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine, kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine? Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks
● 27.-29. november rahvaasemike kongress; ○ mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel; ○ Radikaalid J. Teemanti juhtimisel. ● 10. detsember sõjaseisukord; ● 12. detsember algab mõisate põletamine; ○ u 160 mõisa Põhja- ja Lääne-Eestis. ● Karistussalgad; ○ 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust, tuhanded vangi või Siberi. ● 1908. aastal sõjaseisukord tühistati. Revolutsioonijärne elu: ● Liberaliseerumine; ○ lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906. aastal rajati MHG); ○ leevenes tsensuur; ○ vabam organisatoorne tegevus. ● Poliitiline seisak; ○ ERE „religioossus, seaduslikkus ja rahvuslus”; ○ VSDTP (hilisemad kommunistid) mõju kasv, J. Anvelt, V. Kingissepp. ● Kultuuriuuendus; ○ Noor-Eesti; ○ 1909.aastal rajati ERM. I maailmasõja mõjud: ● Eestisse paigutatud Vene väed;
Saaremaa Kingissepa. Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos. Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse. Käsumajandus. Näidisliiduvabariik 1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli ,,raudne eesriie." Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat püüdis olla Moskva-meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hrustsoviga. Pärast Stalini surma: 1) rehabiliteerimine senise vägivalla osaline heastamine, osade inimeste maine
tarbimiseelistused on ebapüsivad. Ajahorisont tundub kokku tõmbuvat ning olevik on üha enam tegevuste lähtepunktiks Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringute eripärad Kommunistlikud valitsejad deklareerisid oma võimulepääsust kõige suuremaks võitjaks proletariaati, töölisklassi. Proletariaadi diktatuuri peeti kapitalistliku ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamise võtmeks ning valitsev partei viis seda poliitikat tehaste ja maade riigistamisega ellu. • 1950.-l alanud liberaliseerumine pani valitseva poliitilise eliidi ette vajaduse näidata nihet ideoloogias. Noori hakati kujutama juhtiva kommunismiehitaja rollis kuna nad olid vanematest põlvkondadest vähem kapitalistliku mineviku kogemustest rikutud. Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringud postkommunistlikul ajastul Noorsoouuringute Ida- ja Kesk-Euroopas akadeemilise distsipliinina tunnustamine toimus 1960.-1970. aastatel poliitilise tähelepanu suurenemise ja majandusraskuste süvenemisega idablokis. 1966
Hakati kajastama negatiivseid nähtuseid, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt. PILET 14 Külm sõda külma sõja kujunemine, Trumani doktriin, Berliini blokaad, riikide liidud (NATO, ESTÜ, VLO, VMN), külma sõja kriisid, raudne eesriie, Reagan, ,,Tähesõjad", NSV Liidu ja idabloki lagunemine, Jeltsin, SRÜ, EL, EURO. Õpik: XX sajandi ajalugu II ptk 7- 9, Atlas lk 94-95 -Külma sõja kujunemine- 1) NSV Liit seadis kesk ja ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) 1946 rõhutas Stalin sõdade paratamatust. 3) W
- 1921.a. liberaalide ja fašistide valimisliit. Fašistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit, - 1922.s. fašistide ‘marss Rooma’, Mussolinist saab diktaator, - 1933.a. Hitler võimule Saksamaal, diktaatorlikust valitsemisest saab Euroopa poliitiline mood. 1930-ndatel peeti autoritaarsust täiesti normaaleks. o Sotsialism Lääne-Euroopas pärast II maailmasõda: - Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunkt (Külm sõda, USA mõju), - Poliitilise retoorika liberaliseerumine, vasakpoolsed põhimõtted majandusse. Liberaalne demokraatia koos sotsiaalse turumajandusega muutub standardseks valitsemisvormiks. Vabaduste arutamiste sfäär. Sotsiaalne turumajandus muutub moodsaks suunaks, 1970-ndatel. - Traditsiooniliste poliitiliste jõudude (konservatiivid, liberaalid, sotsialistid) nihkumine tsentrisse, e. kunagisse "soo" staatusesse, mida nii vihati. - Majanduskasvu mõju: radikaalid ei saavuta enam poliitilist edu, kommunistide
suhtlemine muudab inimesi alates maailmatunnetusest kuni igapäevase tavakäitumiseni välja. Tänapäeva tehnika võimaldab kontrolli ka kaugelt. Varisevad kokku traditsioonilised arusaamad ajast, kohast ja kaugustest. Liberaalne majanduspoliitika. Tänaseks on enamik riike oluliselt vähendanud väliskaubandusbarjääre ning soosivad igati rahvusvahelist kapitali. Ehkki liberaliseerumine on toimunud eri regioonides ja riikides erineva kiirusega, on vastav suund siiski ülemaailmne. Eriti oluline on rahvusvaheliste investeeringute mahu oluline kasv. Sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine. Globaalne meedia (eriti laiatarbekaupade globaliseerumise osas). Institutsioonide areng. Globaliseerumine on tänapäeval jõulisem kui kunagi varem
Ühendusepidamise võimalused on jõudnud uuele tasandile, kusjuures elektrooniline suhtlemine muudab inimesi alates maailma-tunnetusest kuni igapäevase tavakäitumiseni välja. Tänapäeva tehnika võimaldab kontrolli ka kaugelt. Varisevad kokku traditsioonilised arusaamad ajast, kohast ja kaugustest. Liberaalne majanduspoliitika. Tänaseks on enamik riike oluliselt vähendanud välis- kaubandusbarjääre ning soosivad igati rahvusvahelist kapitali. Ehkki liberaliseerumine on toimunud eri regioonides ja riikides erineva kiirusega, on vastav suund siiski ülemaailmne. Eriti oluline on rahvusvaheliste investeeringute mahu kasv. Sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine. Globaalne meedia (eriti laiatarbekaupade globaliseerumise osas). Institutsioonide areng. Globaliseerumine on tänapäeval jõulisem kui kunagi varem ka see-tõttu, et vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsionaalsetel alustel kui varem
valitsemisvorm. Keegi ei kritiseeri itaaliait , ei toimu isoleerimist, pigem nähakse seda uue Ita algusena ning lahendusena ITA sõjajärgsele nõrkusele ja ebastabiilsusele. Sotsialism Lääne-Euroopas pärast II MS(I): Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunk( Külm sõda, USA mõju),Euroopa suurriigid ei välju sõjast päris suverräänsete valitsejatena. Fakt, et USA poliitikud sekkuvad Euroopa siseasjadesse on Euroopa jaoks määrava tähtsusega. Poliitlise retoorika liberaliseerumine, vasakpoolsed põhimõtted majandusse Liberaalne demokraatia koos sotsiaalse turumaj muutub standardseks valitsemisvormiks. Igasugune äärmuslus muutub peaaegu, et keelatuks . Muutub pol ebakorrektseks ja järk järgult erinevates riikides seadusandluse kaudu vägivallale kutsuvate riigikorda kukutavate parteide loomine keelatakse ära. Euroopa ideoloogiliseks peasuunaks saab tsentri otsimine. Otsitakse lahendust, mis sobiks kogu elanikkonnale
Oma eesmärke revolutsioon ei saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealhulgas Jaan Tõnisson. Päts emigreerus, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. Revolutsioonijärgne elu Liberaliseerumine + Lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 MHG tol ajal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool) + Leevenes tsensuur + Vabam organisatoorne tegevus Poliitiline seisa + ERE ,,Religioossus, seaduslikkus ja rahvuslus" + Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei, kellest hiljem kasvavad bolsevnikud) mõju kasv J. Anvelt, V. Kingissepp Kultuuriuuendus
annaabi.ee 
