Teine maailmasõda - II MS sõdivad pooled (8)

Lepituspoliitika , Austria a., Müncheni k., Tšehhoslovakkia
Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe;
1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus , kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (anšluss) – Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) – kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatus
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tšehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast.
Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tšehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane.
MRP (23august 1939)
NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping . Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa.
Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina . NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.)
NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa , Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu.
II MS (1sept 1939 – 2sept 1945)
Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan ( Sooma , Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Slovakkia jt kokku 11riiki)
ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt (kokku 61 riiki).
Hitleri-vastane koalitsioon (liit)
14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president ) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit.
1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks.
28nov - 1dets 1943 Teherani konverents . Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin ( NSVL ).
Teherani konverentsil otsustati:
NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu
USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides
põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid.
USA ja Inglismaa avavad teise rinde: alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon “ Overlord ”. USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne- Prantsusmaal Normandias. See oli Teise maailasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne.
Stalingradi lahing (21aug 1942-2veebr1943)
Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel. Saksa väed jõudsid 23aug Volgani, tundisid 13sept linna ja vallutasid suure osa sellest. 20nov asusid Stalingradi väed üldisele vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni . Hitler sai esimest korda lüüa.
Partisaniliikumine
Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides ( vastupanuliikumine ). Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest. Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik , sabotaaž, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. (Eestis metsavennad )
II MS Tagajärjed
60miljonit surnut (eriti tsiviilelanikud), suur majanduslik kahju. Ei toonud ikkagi õiglast maailmakorda. Kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus. Liberaalne lääna demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistluki diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke.
Potsdami konverents (1945 16juuli-2aug)
Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.