Karin ja Indrek
Karini
ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena,
täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad
teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse
tõttu.
Karin väärtustab raha,
välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks
välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud
mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud.
Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti
koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
100 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enelyy
Õppematerjali autor
I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III
kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad. et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. Mida rohkem naised õpivad mõtlema, seda vähem saavad nad tunda, mis on tõeline armastus. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Aga et talle kuulub romaanis niiöelda südametunnistuse hääle roll, peab ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda
Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused Tegevuse koht ja aeg selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud. Tartu, XX sajandi teine veerand Karini ja Indreku suhted. Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud. Tõenäoliselt olid nende varasemad elustiilid liiga Peategelaste iseloomustused erinevad ning Indrek, olles kunagine kodanluse vaenlane, ei suutnud lõpuni
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad tülitsevad tihti, väga tihti, alguse võib saada tavalisest jutuajamisestki. Nad olid kunagi õnnelikud, see oli muidugi alguses. Allamäge minek algas pärast poja surma, ellu jäid kaks
Pärast Karini ja Indreku abiellumist kinkis härra Vesiroos tütrele maja,kuhu noorpaar koheselt sisse kolis ja seal ka raamatus tänapäevani elas.Kogu probleem,nääklemine,vääriti mõistmine saab alguse ärimees Köögertali pankrotist,kes on olnud Karini isa kauaaegne partner ja kes ka viimase äri kunagi ära ostnud on.Karin saab aru,et Köögertali pankrot mõjutab samuti tema perekonna majanduslikku olukorda ning olles alati mugavuses ja jõukuses elanud,pole Karin allakäiguga nõus.Ta tunneb,et kui tema midagi ette ei võta,ei suuda seda ka tema mees ning isa teha.Nii ta siis ütlebki perekonna koosviibimisel välja: "Mehed on süüdi.Kõik mehed on süüdi,sest teie ajate äri,teie käes on raha ja varandused.Naistel pole ju midagi.Paljas ihu ja hing,see on kõik.Aga seda ei taha keegi.Ja mina ei saa sinust aru,papa.Ise oled vana inimene,terve eluaeg äri ajanud, ja nüüd lased sel Köögertalil enda sisse vedada,lihtsalt üle lüüa
Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt.
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid