harmooni maali terviku ja detailide vahel 13. Mis on Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal? 3 ,,surev ori" "taavet" "Pieta" 14. Nimeta Michelangelo kõige suuremahulisem töö. Mis on sellel kujutatud? kaunistada sixtuse kabeli lagi ja alatrisein ,,Viimne Kohtupäev" alatariseinal 15. Milline on mõjukaim Raffaeli loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? ,,ateena kool" vaidlevaid antiikaja filosoofe 16. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline oli tema teoste tavaline kompositsioon? Mis meeleolu nendel maalidel valitseb? Lemmikmotiiviks oli Madonna-jumalaema Kompositsioon kolmnurkne või sümmeetriline Pidulik meeleolu 17. Mille poolest erinesid Veneetsia maalikuntsnikud Firenze ja Rooma maalijatest? (värvid, temaatika, kuhu maaliti) 18. Kes olid kuulsamad Veneetsia maalikunstnikud? Too näiteid nende loomingust. gorgione ,,magav venus"
Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu pildi perspektiivjooned. Tema teoste tavaline kompositsioon ingi sümmeetriline, sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid. Ühe sellise näitena võib tuua tema töö nimega Sixtuse madonna. Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi.
kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Küsimused Miks hinnatakse nii kõrgelt Leonardo maali "Mona Lisa"? Millise külje see inimestes eriti hästi esile toob? Leonardo pidas sisenemist inimese hingemaailma maalija raskeimaks ülesandeks. Maal veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm Küsimused Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu neil maalidel valitseb? Tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=A59mHCuYS80 Kasutatud allikad Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini(õpik 11. klassile) Lääne kunsti ajalugu http:// www.dailymail.co
Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. palju restaureeritud 10 m lai o "MONA LISA" e. Gioconda Firenze kaupmehe abikaasa Täiuslik välimuse ja hingeelu jäljendamine o Säilinud palju joonistusi Vitruviuse inimene o Teda huvitas inimkeha Lahkas laipu o Inetu o Suur kõver nina · RAFFAEL Santi o Töötas Vatikanis o Töödes ülev rahu ja harmoonia o Lemmikmotiiviks madonna o Kompositsioon sümmeetriline ja tihti kolmnurkne, keskel kõrgem figuur, mis on teema seisukohalt tähtsaim. Maastiku ja esemete kujutamine jäi tahaplaanile. O "SIXTUSE MADONNA" üksikosad alluvad tervikule, kuid ei kaota iseseisvat väärtust o Palju tellimusi, mida ei jõudnud ise täita o Tuntumad paavstilossis Tegi enamused ise o "ATEENA KOOL" Vatikani paavstilossis Antiikaja filosoofid
masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. Moodsad tantsud olid charleston ja tango. Stiili tunnused Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. Värvid elutoas ja magamistoas kreemjad, rohekad, beezid, austritoonid, summutatud valgustus. Suurt tähelepanu pöörati kokteilitubade ja suitsetamisruumide kujundamisele, kus domineerisid teatraalsed kontrastid, must jt.
sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. · Viimne kohtupäev. Kristliku usutunnistuses kohaselt toimub viimsel päeval kõigi surnute ülestõusmine, Kristuse taastulek ja viimne kohtumõistmine ning algab igavene elu. · Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. · Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema. Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. · Värviti õlivärvidega ja teemad olid kas maastikud või ilmalikud, tehti loodusmaale. maaliti lõuendile mitte seintele. · Piinliku täpsuseni ulatavat tõetruudust, hiilgavat valgusekäsitlust ja tavaelu objektide speituvat sümboolikat. · Brueghel maalis peamiselt talupoegade elust, maastikumaali. ( talupoja pulm ja viljalõikajad)
antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad. Seintel kasutati paneele, mille lemmikmotiiviks said trofeekimbud. Värvid - kadusidpastelsed õrnad toonid. Asemele tulid külmad heledad kollased, rohelised, sinised ja valged toonid. Seinamaalingutel kasutati sgavat pompeiji punast tooni. Taandus kullatise osakaal. Mööbli üldiselooomustus ja missugused esemed olid? Toolid kapid lauad voodid. Louis XVI stiilis mööbel 18 sajandi lõpus kujunes mööbel kultusartikliks. Mööblimeistri elukutse oli mainekas,mööbel kallis. Elenist Rieseneri lemmikmööbel oli kabbinetid ja lauad-
· nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas · veel tähtsamad on tahvelmaalid · esimene kunstnik, kes kasutas tööde juures õpilaste abi · tegelike inimeste põhjal lõi ta üldistatud ideaalkujud klassikaline ilu · kõigis töödes on: rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel · lemmikmotiiviks Madonna hümniks emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule · täiuslik maalide ülesehitus üksikfiguurid ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga · ''Sixtuse Madonna'' · kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mõlemal küljel madalamad põlvitavad figuurid · maastiku ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile teda huvitas eesmärk, mitte detailid
ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina-ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, ajami, rooli, ratta, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. Stiili tunnused · Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik- sak · Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. · Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor. · Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. · Värvid , elutoas ja magamistoas kreemjad, rohekad, beezid, austritoonid, summutatud valgustus. · Suurt tähelepanu pöörati kokteilitubade ja suitsetamisruumide kujundamisele, kus
Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. 3. Miks hinnatakse eriti kõrgelt Leonrado Da Vinci maali Mona Lisa? Mis küljed see inimestes hästi esile toob? Sest see maal on müstiline , näitab kui keeruline ja ammendunud võib olla inimese sisemaailm. Sellel pildil on inimene väga hästi järele tehtud. 4. Millega tegeles Raffael? Raffael (1483-1520) sündis Urbinos, Kesk-Itaalias, maalikunstnik, skulptor, huvitus iliideaali otsimisest 5. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu seal valitses? Moadonna, maalidel valitses ülev rahu ja meeleolu. 6. Millega tegeles ja millest huvitus Michelangelo? M sündis Capreses (6.03.1475-18.03.1564) Skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja, üks barokkstiili teerajajaid 7. Mille poolest Esindab M. Kõige paremini renessansslikku kunstnikuisiksust? Ta pani kõige paremini ideed loomingusse, nii et need kandsid kindlat süzeed. 8. Nimeta tema tähtsamad tööd skulptuuris
arhitekt, kirjanik. Ta oli renessansiajastu inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Kõigi alade saavutused väljapaistvad. Tema leiutised: jalgratas, helikopter, tank, allveelaev jpm. Tuntumad maalid: ,,Mona Lisa", ,,Püha õhtusöömaaeg"(Kristuse ja tema 12 jüngri viimne koosviibimine), ,,Madonna Püha Annaga", ,,Püha Sebastian". Maalide taga on kujutatud maastikku. Siseelundid. Raffael maalija. Tema lemmikmotiiviks oli madonna, maalidel kolmnurkne kompositsioon, heledad toonid. Maalid: ,,Ateena kool"; ,,Sixtuse madonna"(kuulsaim). Suured kunstnikud töötasid 16.sajandil ka Veneetsias. Kuulsaimad maalikunstnikud on Giorgione ja Tizian. Mõlemad on teinud maali ,,Magav Veenus". See on Giorgione kuulsaim töö, kus valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Tiziani maalid: ,,Maine ja taevane armastus", ,,Paul III portree". Tal on arvukalt
Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. Milliseid uusi süzeesid hakkasid impressionistid kujutama? Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Milles seisnes nende poolt kasutusele võetud kujutamisviis? Kas see toetus teadmistele või nägemisele? Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Impressionistid
Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat. Lemmikud Kunstniku lemmikmotiiviks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid kaharate puudega esipinnal. Eriline koht Triigi maastike hulgas kuulub talvistele Tartu vaadetele.
Kunstnik ise ei lnud enamasti oma töödega rahul ning ta valis kuude viisi tööde jaoks õiget marmorit. 12. Kes oli Raffael? Miks on ta renessansile nii oluline? Teosed? Raffael oli kunstnik, kes oli renessansile nii oluline, kuna tema viis kõige täiuslikumalt ellu renessansi ideaalid. Tema teosteks on näiteks ,,Sixtuse madonna", ,,Paavst Leo X", ,,Dispuut", ,,Ateena kool". Ta elas ja töötas Vatikanis paavsti heaks. 13. Kirjelda Raffaeli kunsti! Raffaeli lemmikmotiiviks oli Madonna, teosed olid harmoonilised, rahulikud ja helged. Teoste taustaks oli suurejooneline arhitektuur.
EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917).
Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Leonardo da Vinci - Annunciation Michelangelo - The Last Judgement
söömaaeg" ja "Mona Lisa". Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg Rafael-Sixtuse madonna Kõrgrenessanss Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja
See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmotiiviks voluut (teokarpi meenutav), krooniks kolmnurkne viil. Sisearhitektuuris pulbitsev toredus. Itaalia: ()Tekkis ka ovaalidest moodustunud põhiplaaniga ehitisi, taas tuli käibele basiilika, kuid ümberkujutatuna. Pealööv oli avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses otsas kerkis kuppel. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati perspektiivi
funktsioonde. II Surma tants maali nimi, autor, stiil, saj., asukoht tänapäeval.? Bernt Notke. Surmatants. 15. saj. lõpp, asub Tallinna Niguliste kirikus, Antoniuse kabelis, peenmaali tehnika.Kirjelda maali, mis on maali sõnum? Hilisgootika ajal oli see elu, kaduvust ja kõike surelikkust rõhutav teema väga populaarne. III Sixtuse madonna nim. maali nimi, autor, stiil, saj.? Autor Raffael, 16.saj. Itaalia, kõrgrenessans Mis oli selle kunstniku lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Meeliksteemaks on Madonna jumalaema tema kaudu ülistab R oma töödes ema armastastust ja naiselikku ilu. Miks just see maal on nim. stiili kõige täiuslikum näide? Tema teoste tavaline kompositsioon on sümeetriline ja sageli kolmnurkne keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt. Tema mõlemal küljel asuvad nt. Madalamad põlvitavad figuurid. IV roidvõlvid Milliseid võlvitüüpe on piltidel näha? Roidvõlvid
Poolsammas või sammas mis ulatub läbi mitme korruse. 38)Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Vähemalt 8 valdkonda! Nimeta tema tuntumad teosed! Ta tegeles – teaduse, matemaatika, leiutamise, anatoomia, maalikunsti, arhitektuuri, muusika, botaanika, kirjanduse, skulptuuri ja paljude muude asjadega. Tema tuntuimad teosed on ”Mona Lisa” , ”Püha õhtusöömaaeg” , "Maarja kuulutus" ja "Madonna kaljukoopas". 39)Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline oli tema teostel? Milline oli põhiline kompositsiooniline ülesehitus? Kasutas tööde juures õpilaste abi. Tema teostes valitseb rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, vaimu ja keha vahel. 40)Nimeta Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal (vähemalt 2)! Pieta. Taavet. 41)Mis oli Michelangelo kõige suuremahulisem töö? Sixtuse kabeli lagi ja altarisein.
Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt.Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu ainsana varju jäetud. 5.Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse väljendamise ning süvenes inimeste hingeellu. ''Mona Lisa'' veenab meid , kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 7.Raffael töötas Vatikanis , kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi. 9.Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema . Kõigis ema töödes valitseb ülev rahu ja hamroonia , tasakaal värvi ja vormi,lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. lk79. 1. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. 3.Suuremahulisem töö oli Vatikanis asub Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. 4.Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvile.
hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffael üldistatud ideaalkujud. Just neile mõeldakse, kui räägitakse nn klassikalisest ilust. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmenurkne keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad näiteks madalamad põlvitavad figuurid (Sixtuse madonna). Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile: Raffaeli ei
Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. 3. Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas? Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla. Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi. 4. Mida püüdis oma töödes kujutada Leonardo da Vinci? 2
Paavstide residentsis Vatikanis. 8. Milline on mõjukaim seal loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? Milline on selle kompositsoon? ,,Ateena kool" uhkete võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid, nende hulgas Platon ja Aristoteles. Need kaks on kesksel kohal, lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt kuhu koondub perspektiiv ning ainult nende peade tasutaks on hele taevas. 9. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu neil maalidel valitseb? Lemmikmotiiviks oli madonna. valitses rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Michelangelo ja Veneetsia kunstnikud 1. Mille poolest esindab Michelangelo kõige paremini renessanslikku kunstinikuisiksust? Ta esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. 2. Nimeta ta tähtsamad tööd skulptuuri alal.
13. Raffael (1483-1520). Paavsti ülesandel kaunistas ta Vatikanis ehitisi seinamaalidega. ,,Ateena kool" Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Platon ja Aristoteles on seal kesksel kohal. Ta on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma õpilaste abi. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahulolu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli Madonna. ,,Sixtuse Madonna". 14. Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Peetri kiriku ehituse juht oli. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. See mees ei lootnud kellegi abile, vaid uskus iseenda inspiratsiooni. Ta oli nii maalikunstnik kui ka skulptor. Ta kujutas oma tegelasi pingeseisundis, kus kehapoosid ja pilgud väljendasid otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks
"Püha õhtusöömaaeg" Raffael- eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende resitentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas täiuslikumaks peetake kompositsiooni ,,Ateena kool". Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna-jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Omamoodi täiuslik on ka Raffaeli maalide ülesehitus- kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Michelangelo Buonarroti- Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. Ta ise ja tema arvukad imetlejad olid
meremaal; REMBRANDT ,,Danae" ,,Öine vahtkond" Prantsusmaa Louvre´i lossi idafassaad. Versailles´ loss; 2 30.03.10 15. Rokokoo(1725 1770) kergem ja mänglevam, kui barokk. Hele, pastellne, graatsiline, kapriisne, lemmiktegelane oli lambur(aadlik). Kunst oli meelelahutus. Sellel ei tohtinud olla sügavat sisu. Lemmikmotiiviks oli orvand. Vaba loodus; metsik loodus inglise pargid. 16. Klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur, maalikunst, skulptuur ja tarbekunst(18. saj lõpp -19.saj algus). Tekke põhjused: vastukaaluks rokokoolikule kergusele; Suur Prantsuse revolutsioon; kunsti muutmine meelelahutusest õpetlikuks; soov jäljendada antiikkunsti. Arhitektuur oli lihtne, range, reeglipärane, suurejooneline; pidulikud ansamblid;
maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Suures seinamaalis ,,Püha õhtusöömaaeg" on iga üksikfiguuri asend kaalutletud. Tema kuulsaim teos on ,,Mona Lisa", mis veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. · Raffael oli eelkõige maalijana tuntust kogunud teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Tema lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema. Raffaeli aga ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Ta nagu eemaldus uuesti reaalsest elust, ta justkui tõusis sellest ülespoole. Tema arvutud järgijad tegid aga selle saatusliku sammu, mille järel täiuslikkus ja ilu muutusid õõnsalt formaalseks ilutsemiseks. Michelangelo ja Veneetsia kunstnikud · Michelangelo Bounarroti oli Peetri kiriku ehituse juht. Palju pühendas ta aega skulptuurile ja maalikunstile
seinamaalidega Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool", uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid, kus valitseb ülev rahu, ilu ja harmoonia. Maalide kompositsioon on tihti kolmnurkne, ,,Sixtuse madonna", keskel kõrgem figuur, tema mõlemal küljel asuvad madalamad (n põlvitavad) figuurid. Raffaeli lemmikmotiiviks on madonna, jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastuselöe ja naiselikule õrnale ilule. Mickelangelo on kõigi aegade suurimaid skulptorid. Paavstid kuhjasid nad üle tellimustega, Paavst Julius II hauamonument pidi koosnema rohkem kui 40 figuurist. Micelangelo suutis oma suurejoomelisest kavandist teostada vaid kolm figuuri, nende hulgast on kuulsaim ,,Mooses". Kõige kuulsam Michelangelo teos on ,,Taavet", mis asub Firenzes.
"Mona Lisa". Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor
Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud). Lemmikmotiiviks kujunes anfilaad uksed asuvad kohakuti, üks ruum järgneb teisele. · Madalmaad moodustab omaette peatüki. Madalmaade areng oli teistsugune, rõhk kaubandusega tegelevatel isikutel, kes oli rohkem pragmaatilised. Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid,
esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille-puuviljamaalidega. · Postimpressionism(147) Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis.Paul Cezanne , kelle maalid olid rohmakad,maalis asjade juures nende sisemist ehitust, seda, milliseid geomeetrilisi kujundeid nad peidavad.(mägi koonus ja inimese pea kerana). Tema lemmikmotiiviks oli natüürmort. Vincent van Gogh oli hollandlane aga kunstis tegutses siiski prantsusmaal.Muidu vaimuhaige ja töid ei hinnatud, müüs eluajal ainult ühe maali. Paul Gauguin oli tavaline igapäeva kodanik kuid loobus kõigest ja hakkas tegelema maalimisega. Ta polnud rahul ühegi Euroopa kunstiga ja hakkas valmistama oma loomingut. Parimad maalid tegi Thaiti saarel Vaikse ookeani avarustes. Maalid dekoratiivsed oma puhaste säravate värvidega.
veelgi kõrgemalt. Tema kuulsaim teos ,,Mona Lisa" veenab, kuivõrd keeruline võib olla inimese sisemaailma. Raffael. Paavstide ülesandel töötas ta Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Tema lemmikmotiiviks oli madonna. Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist,. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed.
kunstnikud 3e suurde rühma. 1) Valisid väga eestilikud motiivid, külaelu, rannarahvaelu, näiteks Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli
peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. Klassitsistid, romantikud ja realistid erinesid üksteisest eelkõige süz`ee poolest. Ka impressionistid tõid kaasa uued süz`eed. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Siiski tõusis impressionismis esile uus kujutamisviis. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu
kogu pildi perspektiivijooned, ning nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid. Tema oli esimene suur kunstnik, sek kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffael üldistatud ideaalkujud. Just neile mõeldakse, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Omamoodi täiuslik on ka Raffaeli maalide ülesehitus - kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne - keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad madalamad, näiteks põlvitavad figuurid
Raffael töötas paavstidele Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega, nt. ,,Ateena kool"- Platoni ja Aristotelesega kesksel kohal. Raffael on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule- nt. ,,Sixtuse madonna" (10. pilt). Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tema maalides sageli tahaplaanile. Michelangelo Buonarotti (1475-1564) arhitekt, skulptor ja maalikunstnik- esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse: oli
Lisa". Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi.Michelangelo (1475- 1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta
salongides, siis nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. Klassitsistid, romantikud ja realistid erinesid üksteisest eelkõige süz`ee poolest. Ka impressionistid tõid kaasa uued süz`eed. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Pilet 19 1. Madalmaade maalikunst 16. Sajandil 2. Postimpressionism Kunstiajaloos on aastate 1890-1905 kunsti nimetatud sajandivahetuse kunstiks. Neid 15 aastat iseloomustab kunstielu ümberrühmitumine. Ametliku kunsti seisund nõrgenes, kuna osa ametlikke kunstnikke olid omaks võtnud realismi ja impressionismi saavutusi. Nõnda tekkisidki vastuolud uuemeelsete kunstnike ja klassitsimi jumaldavate kunstnike vahel
"Püha õhtusöömaaeg" Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise ja süvenemise inimeste hingeellu "Mona Lisa" keeruline ja ammendamatu inimeste sisemaalim Vitruviuse inimene Raffael "Ateena kool" nende õlgade kokkupuute koht on punkt kuhu koonduvad kõik perspektiivjooned ja nende pead on ainsad mille taustaks on hele taevas Tahvelmaalid tähtsamad - kasutas ulatuslikult õpilaste abi Ideaalkujud (klassikaline ilu) Ülev rahu ja harmoonia Lemmikmotiiviks oli madonna (jumalaema) - hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikkusele Sümmeetriline ja sageli kolmnurkne Ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette Eemaldus reaalsest elust, tõusis sellest ülespoole Michelangelo Loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele Geniaalsus pole mitte õnn vaid pigem koorem Maalis inimesi ja raius neid välja marmorrahnudest Pingeseisund Individualistlik ennastteostav renessansiinimese kujutamine
Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Ornament. Roomlased võtsid üle kreeka ornamendi, mille nad muutsid erinevaid motiive kuhjates, põimides ning täiustades rikkalikuks ning suurejooneliselt mõjuvaks. Ornament sisaldas tihti ka Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 9 allegoorilisi motiive, üheks lemmikmotiiviks kujunes hellenismiajastust üle võetud vaniku- e girlandimotiiv. Mööbel. Rooma mööbel tugines suuresti kreeka ja etruski mööbli eeskujudele. Kõrge rikkalike kaunistustega lebatsi (lectus) eeskujuks oli kreeka kline. Jalad olid kaarduvad või nikerdatud, tihti suletud pronksist ümbrisesse, peatugi võis olla mõne looma kujuline. Lebatsid olid nii magamiseks kui ka söögisaali sisustuseks, kus nad tablinumi kolme külge paigutatuna moodustasid mugava paiga söögi nautimiseks
nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). DADAISM I maailmasõja puhkemine vapustas kogu Euroopat. Pärast suhteliselt pikka rahupõlve, mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena
lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: „Sissesõidutee“ (1910), „Vestlused surmast“ (1920). ● EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini)
filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Nende õlgade kokkupuutekoht on punkt, kuhu koonduvad kõik perspektiivijooned ning nende peade taustaks on hele taevas. Veelgi tähtsamad on tahvelmaalid. Tema oli esimene kunstnik, kes kasutas õpilaste abi. Raffael lõi üldistatud ideaalkuju. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Tema lemmikmotiiviks oli madonna, kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikult õrnale ilule. Kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne keskel on kõrgem figuur, tema mõlemal küljel asuvad nt madalamad põlvitavad figuurid (Sixtuse madonna). Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile. Raffael eemaldus reaalsest elust, justkui tõustes
kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nendest oli Myroni "Kettaheitja". Hellenistlikus plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi.
lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). KIRJANDUST N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 34-47 (VÄGA HEA JA HUVITAV TEKST!!!) Juske, Kangilaski... ,,20. sajandi kunst" lk. 23-26 Loe E. H. Gombrichi ,,Kunstilugu" lk
lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). KIRJANDUST N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 34-47 (VÄGA HEA JA HUVITAV TEKST!!!) Juske, Kangilaski... ,,20. sajandi kunst" lk. 23-26 Loe E. H. Gombrichi ,,Kunstilugu" lk
Demonax ja keegi Oinomaos, kes sai kuulsaks oma tegevusega ennustajate ja nende oraaklite väljanaermisel. Paljud neoküünikud aga arvatakse olevat kasutanud õpetust oma parasiitliku elulaadi suitsukatteks. 58. Kujutav kunst hellenismi ajajärgul Hellenistlikus plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi.
annaabi.ee 
