Mõistete tähendused 1. Graatsiad - Graatsiad olid rooma ilujumalannad. Kreekas kutsusti neid kariidideks. Tavaliselt oli graatsiaid kolm: Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). 2. Muusad Muusad oli antiikmütoloogias kunstide, hiljem üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Neid oli üheksa ja nad olid peajumal Zeusi ja Mnemosyne tütred. Muusad innustasid ja abistasid luuletajaid ning teisi kunstiinimesi nende loometöös. Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene trag...
1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri usk jäi lubatud usulahuks. 19 sajandi esimesel poolel oli tõusulaine vennastekoguduse liikumisel, 19 sajandi keskel oli kogudusel ligi 50 000 liiget. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine järk-järgult vananema. 1850-ndatel hakkas levima Maltsveti liikumine, rajajaks Leinberg, jõukas talupoeg, kes müüs kõik varad maha ja hakkas palvetunde pidama. Seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. olukorrast usu kaudu, hiljem ühines tema liikumine väljarändamisliikumisega.
andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist,Eesti Kirjanduslik Ühing- nende toel anti välja rahvuseepos Kalevipoeg. Neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool, ja kreisikool maakondades,gümnaaisum kubermangulinnades ning ülikool. 1850 Maltsveti liikumine-mille rajaks oli Juhan Leinberg, ta oli jõuaks taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854 hakkas oma palvetunde pidama,loobudes omna varast ja elukorrldusest.Ta oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrats usukaudu.
oma päriolu. professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. estofiil- baltisakslasest eestihuvilised, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Maltsveti -liikumine- Järvamaa idaosas ja Harjumaal hakkas 1850. aastatel levima, mille rajaks oli J. Leinberg. ISIKUD: Vohnja Jaan- Virumaal Vohja mõisa mõlder, mõisnik kiusas teda taga, õnnestuse kaebekiri keisrinnale üle anda. O:F:Rosen- Liivimaa maanõuniku parun, tema seletuskiri Roseni deklaratsioon W von Lauw- alustas pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi ja peeglite valmistamisega, hakates Põltamaal tootma koguni kallihinnalist portselani Katariina II- 1762. aasta suvel tõusis Venemaal troonile, valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale, tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende
eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU. · Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega. · Ülikooli kõrvale joonistuskool- õpetas Dresdeni kunstnik Karl August Senff. - Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes. · Tallinna Kunstielu- Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseuim . - Gerhard Frans von Kügelgen -Tuntuim kunstnik , Reinimaalt pärit maalikunstnik.
R.Kreutzwald , 1848-1849 19. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) – ühtne kirjakeel. – Kuusalu pastor, koostas uue eesti keelse grammatika, võttes aluseks põhja-eesti murde. 20. Usuvahetusliikumine. -- Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Maltsveti liikumine. — Rajaja Juhan Leinberg (jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik), 1854 hakkas pidama palvetunde, oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast. 21. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid. – Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Taru, mis oli seotud ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes Raadi mõis. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu T. Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
Kiriklikud olud ja usuliikumised. Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk. Selle levitamisega loodeti tasalülitada ohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. Uue tõusulaine elas üle ka vennastekoguduste liikumine. Eestis oli ligi 150 vennastekoguduste palvemaja 50 000 liikmega. Harjumaal ja Järvamaal hakkas levima Maltsveti-liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta oli mõjuka sõna ja julge esinemisega. Vaimuelu edendamine koos majandusliku tõusuga lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks ümberkujundamiseks.
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
· Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: · Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. · Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. · Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega. · 1838
VENE AEG XIX sajand Haldusjaotus Jätkus vene aeg ja haldusjaotus jäi samaks. Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli al...
oma kannatustes, rumaluse ja laiskuse pärast. -Eesti kirikuõpetaja praktiseerinud ja õppinud saksamaal, keeleprobleem. -patronaazi õigus (eestkoste õigus), kirikuõpetaja valitakse mõisniku poolt. Eesti soost üliõpilased õpisid põhiliselt arstiks või kirikuõpetajaks, kuid patronaazi õiguse tõttu ei saanud siin tööd, paljud läksid venemaale. (hübriidsus-eestlane jäljendas sakslast minnes pastoriks õppima) Vilde ,,Prohvet Maltsvet" e Juhan Leinberg. Tervikuna pühendatud usuelule, kirjeldas usuelu tingimusi ja arengut eelnevatel sajanditel (olukord hetkel, kui rahva usk kirikusse hakkab hajuma, otsitakse alternatiive nagu nt vennaste kogudus.) Maltsvetlased vs vennaste koguduse liikmed. Raamatu II pool pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on kriitiline, tugevalt ateistlik, ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu kirjeldused teadlikult kallutatud ja äärmuslikud (usk ei aita talupoegi, pidev
Oli lähedane sõber keiser Aleksander I, tänu millele sai ülikool laialdase autonoomia ja rahalise toetuse · O.W. Masing Keeleteadlane. Hakkas välja andma ,,Maarahwa NäddalaLehte" (18211823, 1825) · F.R Kreutzwald Kirjanik. Hakkas toimetama ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · F.R Fahlmann Tartu Ülikooli eesti keele lektor. Tema eestvedamisel loodi 1838. a. Õpetatud Eeesti Selts · J. Leinberg Jõukas taluperemees. Loobus kõigest, et hakata palvetunde pidama, milles tugines Vanale Testamendile. Tema eesmärk oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu Aastaarvud: · 1721 Uusikaupunki rahu. Kinnitati Balti valitsemiskorra põhijooned · 173040ndad Koostati aadlimatrikklid · 1739 Roseni deklaratsioon · 1783 Baltikumis kehtestati uus halduskorraldus (asehalduskord)
Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua. Kuigi Eestis tutvustatakse teda suurepärase klaverikunstnikuna, jääb arukamate inimeste jaoks ,,ime" tema mängus ometi tabamata. See aga omakorda viib ebaeduni isegi kunstniku eraelus. Samuti on ande küsimus mingil määral esindatud Vilde romaanis ,,Prohvet Maltsvet". Teose peategelane Juhan Leinberg on äärmiselt andekas kõnemees seetõttu võiks isegi öelda, et kõnekunstnik. Romaanis on öeldud: ,,Maltsvet aga oma suure loomuliku kõneosavuse ja sõnavõimuga, oma ettekandega, mille elustav, vaimustav vool ei tundnud takistusi, oli selle nõiduva häälega hulkade köitjaks ja taltsutajaks nagu loodud". Mõni sõnakunsti vähem valdav isik ei oleks ilmselt suutnud mõjutada rahvahulki niivõrd sügavalt, kui seda tegi prohvet Maltsvet. Järelikult on anne see,
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised ...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. 19.sajandi esimesel poolel koges tõusulainet eelmisel sajandil alanud vennasteliikumine; nendes kogudustes ei tehtud vahet seisustel ega rahvusel. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine hääbuma. 1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg (tuntud ka kui Prohvet Maltsvet), kes oli jõukas taluperemees, kaupmees, majaomanik. Oma senisest elust ja varast loodusel hakkas ta 1854.aastal pidama palvetunde. Tema sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 1860.aastal liitus liikumine väljarändamisliikumisega. 6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. Pärisorjuse kaotamise järel, (19.sajandi esimesel veerandil), said talupojad piiratud
Kreutzwald: K.J. Peterson esimene rahvuslik poeet F.R. Faehlmann muistendite kogumise algataja F.R. Kreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" looja 6) kiriklikud olud ja usuliikumised: Luteri usk säilitas oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia 1832 kaotas kirikuseadus privilegeeritud seisundi: polnud enam riigiusk Baltimail, vaid 1 lubatud usulahke kogu impeeriumi territooriumil Osades maakondades populaarne Maltsveti liikumine nende rajaja, Juhan Leinberg oli sõnaosav ja julge esineja, kelle sihiks oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele: 1849 Liivimaa Vabanemine tööst mõisapõllul Said oma tahtmise, motivatsiooni Oma majapidamise korraldamine tõus
kirjakeele, nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald · Peterson oli esimene rahvuslik poeet · Faehlmann oli muistendite kogumise algataja · Kreutzwald koostas rahvuseepose ,,Kalevipoeg" 6) kiriklikud olud ja usuliikumised · Olulisel kohal luteri usk, ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele · 1849 (Liivimaa) ja 1856 (Eestimaa) Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, said õiguse oma majapidamise korraldamiseks; üleminek teorendilt raharendile; talude müük; mõisamoonakad ehk palgatöölised mõisapõldudel hakati mõtlema majanduslikult;
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
19. sajandi alguses vaimuelu kujundajaks jäi endiselt ka luteri usu kirik. 1832. aastal vastuvõetud ülevenemaaline kirikuseadus aga muutis riigiusuks kreeka- katoliku õigeusu. Sellega loodeti impeeriumi äärealasid venestada ja Balti erikorda murendada. Hoogustus taas ka vennasteliikumine, mis leidis talurahva seas suure toetuspinna, kuna ei eristatud seisust ega rahvust. Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Ja 1840. aastal Lõuna-ja Kesk-Eestist, eriti Räpina ümbrusest. Artur Vassara andmeil oli ümberasumisliikumisest kõige intensiivsemalt ja terviklikumalt haaratud Järva-Madise kihelkond Kesk-Eestis, kuid nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis oli ka teisigi piirkondi, mis paistsid silma ümberasumisvalduste massilisusega. Järvamaal mängis peale sotsiaalmajanduslike tegurite oma osa ka usufanatism31, sest Järva- ja Harjumaal õhutas usulahu rajaja Juhan Leinberg ( 1812- 1885), hüüdnimega prohvet Maltsvet, ümberasumist tõotatud maale, milleks peeti Krimmi. Ümberasujad siirdusid Oudova maakonda, kuhu 1860. aastal rajati Kudrova ja järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse Krasnojari ja 1859. aastal algas oma Liflandka asunduse rajamine, millele 1877. aastal järgnes Baltika, 1880. aastal Goretski ja 1885
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
. läbib erinevaid teoseid: Näiteks must talu versus ilus valge puhas mõis. võim-allumine----- pole romantilises, vaid realistlikus, kriitilises mõis-küla Valgus-pimedus---- kristlikus mõttelaadis on see. Ilu-inetus 15. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena 16. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Vildele heidetakse ette, et religioossest inimesest ei saa väga empaatiavõimeliselt kirjutada inimene, kes on religioonikauge. Kes oli prohvet Maltsvet- Juhan Leinberg. Rajab endale omaette koguduse, ta kujundab selle koguduse liikmete vaateid käitumist ja tugineb seejuures omaenda originaalsetele piibliseletustele. See on ka üks põhjusi, miks prohvet satub avalikku vastasseisu nii kiriklike kui ilmalike võimudega. Selle vastasseisu tõttu on palju tema infot kirjutatud ta protokollis, ta vahistati mitu korda ja kuulati üle. Maltsvet organiseeris ühe Eestist välja rändamise. Ta viis
Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk. Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. XIX sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle vennastekoguduste liikumine, mis leidis talurahvas üsna laialdase toetuse. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma. Järvamaal ja Harjumaal hakkas 1850ndatel levima Maltsvetiliikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 1860ndatel ühines Maltsveti liikumine väljarändamisliikumisega UUSAEG Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Taas pole kindlaid daatumeid, kuid tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik või üldisemalt Vene keisririigi kokkuvarisemisest tingitud murranguperioodi aastatel 19171918. Mõnikord lõpetatakse uusaeg aga ka varem, kas 1905. aasta revolutsiooni
Valdades valla- ja kihelkondades kihelkonnakoolid. Lõuna-eestis oli ka õigeusklike maarahva koole. 1870 - oli rajatud püsiv koolide võrk. Cimze seminar- valmistati ette kihelkonna koolide õpetajaid. Juht - Jakob Cimze. Tõi oma seminari Riiast Eestisse üle. 1854 - kohustuslik koolisundus Pilistveres. 70-80ndatel üle Eesti. Estofiilid - baltisakslastest Eesti huvilised. Peterburi Patrioodid - Karell ja Köhler. Maltsveti Liikumine - Juhan Leinbergi juhtimise rajatud liikumine. Leinberg tahtis Vanale Testamendile toetudes päästa eesti rahva raskest majanduslikust olukorrast. Ühtlustuma hakkas eesti kirjakeel - Kuusalu pastor Ahrens andis 1843. aastal välja uue grammatika. ÄRKAMIS AEG (19saj. keskpaik 1918) Eesti ärkamis aeg oli paralleelne Itaalia, Kreeka, Saksa, Läti jne. ärakmis ajaga. POLIITIKA Venemaal taotleti Balti erikorra kaotamist. Sellest kuuldes hakkasid baltisaksa aadlikud eestlastele survet avaldama
käsul vaeseo maks. Se e sünnib vene turul. Talum e este seas langeb ihunuhtluse alla ka Mait´i kasuisa. Lisaks selgub veel, et paruni poeg on häbistanud noor mehe m õrsjat. Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kätte maksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liiku mine, mida juhtis endine j õukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsi ma väljarändamise teel ,, uude kolooniasse", milleks pidi saama Kri m m. Sel ajal kui Maltsvet oli Kri m mis, arenes usuliikumine kodu maal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed o ma naiste ja lastega, varanatukese k äest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,, valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale
võim-allumine----- pole romantilises, vaid realistlikus, kriitilises mõis-küla Valgus-pimedus---- kristlikus mõttelaadis on see. Ilu-inetus 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses 12 Vildele heidetakse ette, et religioossest inimesest ei saa väga empaatiavõimeliselt kirjutada inimene, kes on religioonikauge. Kes oli prohvet Maltsvet- Juhan Leinberg. Rajab endale omaette koguduse, ta kujundab selle koguduse liikmete vaateid käitumist ja tugineb seejuures omaenda originaalsetele piibliseletustele. See on ka üks põhjusi, miks prohvet satub avalikku vastasseisu nii kiriklike kui ilmalike võimudega. Selle vastasseisu tõttu on palju tema infot kirjutatud ta protokollis, ta vahistati mitu korda ja kuulati üle. Maltsvet organiseeris ühe Eestist välja rändamise. Ta viis
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
ajaloolised isikud, kes esinevad õige nime all, nt Ants Tertsius või prohvet Maltsvet; muudetud nimedega tegelased, keda on sündmustikuga vabalt ühendusse viidud – ajaloolise tõsielu tase on nõrgem kui ajalooliste isikute puhul; „luulest laenatud“ ehk väljamõeldud tegelased. 15 „Prohvet Maltsveti“ peategelane on nimitegelane Juhan Leinberg. Ta oli 19.saj põnevaim eestlane. Kultuuriloolaste hinnangul võis olla populaarsemgi kui Jakobson. Nõukogude aja tõttu on ta varju jäänud, sest usk oli tabu. Vilde kasutab Maltsveti eluloo jutustamisel tavainimeste arvamusi Leinbergist. Väljamõeldud tegelaste kujutamine on kirjanikule lihtsam, sest pole ette antud infot ega ajalugu, millest päriselt olemas olnud inimesest rääkides ei saa kõrvale põigata. 15. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses
aastate keskpaigas jõudnud Samarasse. 1858.-59. aastal väljarändamisliikumine hakkab laienema, levib info parematele maadele mineku võimalusest. Eestimaa puutub selle protsessiga esimest korda kokku 1860. aastate alguses. Septembris 1860 on hakatud pidama ümberasumiskoosolekuid. Pöördutakse järelpärimisega Peterburi, et uurida ümberasumisvõimalusi. 1850. aastate keskel on Põhja-Eestis alguse saanud usuline ja sotsiaalne liikumine, mille eesotsas Juhan Leinberg, keda tunti prohvet Maltsvetina. Maltsvet oli esialgu ümberasumisliikumise vastane. Oli Järvamaa talupoeg, hakkas 1850. aastate keskel pidama usulisi palvetunde, mis polnud sugugi seotud vennastekogudega. Tekivad jüngrid, kes teda kuulavad ja järgivad. Tema õpetuslik moment seisnes selles: leiab talupoegade raksele olukorrale lahenduse jumalasõnaga, eeldab kõva palvetamist ja paastumist. Kuna tema läheneb talurahva muredele
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
