C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid. Kevadel tuleb alustada lehmade karjatamist mõne tunni kaupa päevas ning pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku
Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. Vanasti kasutati lehmade kutsumiseks. Aafrika Päritolu: Vuvuzela on tänapäeval Lõuna Aafrikas tuntuks saanud trompet. Konstruktsioon: Konstruktsioonilt on tegemist udupasunaga. Mängimisviis: Puhutakse suvaliselt huulikusse. Kasutusala: Tänapäeval kasutatakse spordivõistlustel. Austraalia Päritolu: Austraalia trompet avastati Põhja Austraalia vetest. Konstruktsioon: Trompet on
Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömisele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale Artikkel käsitleb toorglütserooli kasutamist holsteini tõugu lehmade söödana. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjub täisratsioonilises söödas odrajahu osaline asendamine toorglütserooliga lehmade söömust, vatsakeskkonda ja toodangunäitajaid. Katses osales kaheksa holsteini tõugu lehma 4x4 ladina ruudu põhimõttel, kahe duplikaadiga. Üks katseperiood kestis kokku 21 päeva, millest 14 päeva moodustas kohanemisperiood ja 7 päeva põhiperiood. Katse ajal olid loomad individuaalsetes lahtrites ning lehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga
väiksem ( tegemist on söötmistaseme mõjuga) (Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995). 1 kg piima tootmiseks kulub 60 g seeduvat proteiini. Naturaalpiima ümberarvestamiseks EKM-piimaks kasutatakse valemit: EKM-piim = 0,4 P +15 PR, kus P naturaalpiim kg PR - piimarasva kogus kg Lehmade päevased metaboliseeruva energia ja seeduva PT-normid on toodud tabelis 3. 4 Tabel 3. Lehmade metaboliseeruva energia ja seeduva proteiini PT-normid Päevane toodang Metaboliseeruv energia, MJ EKM-piima kg 1 kg EKM-piima kokku päevas Seeduv proteiin, g kohta 2 5,00 10,0 120 4 5,05 20,2 240 6 5,10 30,6 360
Maailma juhtivaim piimatootja on USA 68303008 tonniga aastas.Arvatavasti on maailmas üldse kokku 1,7 biljonit veis. Kõige rohkem veiseid maailmas,kokku umbes 1 biljon looma, kasvatatakse: Indias ,Brasiilias ,USA-s , Mehhikos ,Argentiinas ,Sudaanis ,Etioopias ja Hiinas.Euroopa riikidest on suurimad veisekasvatajad:Saksamaa ,Prantsusmaa ja Suurbritannia. Vaatamata inimkonna arvukuse kasvule Maal, mis on viimastel aastakümnetel olnud ~2,3% aastas, on lehmade populatsioon vastupidiselt toidutarve kasvule vähenenud ~0,3% aastas. Muutused lehmade populatsiooni arvukused on eri regioonides olnud erinevad, nii näiteks on olnud EU riikides olnud vähenemine 6%, Kanadas ja USA-s 3%, aga arengumaades on lehmade populatsioon isegi suurenenud. Üheks lehmade arvukuse vähenemise põhjuseks on farmerite edukus lehmade piimajõudluse suurendamisel aastast aastasse. Ligikaudu 94% piimast töödeldakse ümber tööstustes
................ 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.............................................................................................. 5 2.1. Tõuaretus...................................................................................................... 5 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine...........................................................5 2.3. Tiinus............................................................................................................ 5 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile......
· Laktoos tõuseb 4,0 - 4,6 · Rasvad langevad 6,3- 3,9 · Happelisus langeb 53,3- 19,5 · tihedus langeb 1,0397- 1,0298 Laktatsiooniperiood kestab lehmal tavaliselt 300 päeva. selle aja jooksul muutub piima koostis kolmel korral . Esiteks poegimisjärgselt saadakse viiendast kuni seitsmenda päevani ternespiima, mille koostis erineb oluliselt tavalisest piimast. 10 kuni 15 päeva enne lehmade kinnijäämist saadkse kinnijäävate lehmade piima, mis on madala happesusega, soolaka või kibeda maitsega. Kinnijäävate lehmade piimakogus on alla kahe liitri ööpäevas. Lehma tervislik seisund Avaldab olulist mõju piima toodangule ja koostisele . Lehmade enam levinud haiguseks on udarapõletik Lüpsmise mõju
tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. Eesti holsteini ja eesti punast tõugu 1.laktatsiooni lehmade kehamõõtmed ja kehamass Kehamõõtmed Eesti holsteini tõug Eesti punane tõug Ristluu kõrgus (rk), cm 141,8 135,0 Turja kõrgus (tk), cm 134,4 127,0 Kere põikpikkus kepiga (kppk), cm 155,0 149,0 Rinna ümbermõõt (rü), cm 194,5 182,0 Laudja laius 1 (ll1), cm 50,2 46,9 Laudja laius 2 (ll2), cm 47,6 43,7 Laudja laius 3 (ll3), cm 30,2 29,1 Laudja pikkus (lp), cm 49,1 46,0 Kehamass, kg 592,6 485,0 9. SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA
Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loomade arvu vähendada Eestis veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil
Ülesanne1 Mis tüüpi tunnus on lehmade arv. Leia tunnuse lehmade arv jaoks: 1) Leia statistikud ja kirjelda nende abil tunnuse jaotust. 2) Kas tunnus on normaaljaotusega? 3) Tee histogramm 4) Leia üldkogumi keskväärtuse 95% usaldusintervall Valimi põhjal Lehmade arv Lehmade arv on diskreetne tunnus. 667 Lehmade arv 722 1339 Mean 842,4194 Keskväärtust ja mediaani võib lugeda ligilähedaseks, mi 1636 Standard Error 40,80659 Järsakus on väike. 1048 Median 832,5 1886 Mode 1074 klassipiirid 748 Standard Deviation 321,3114 400
m2 jalutusalal. Samuti peab olema mahetingimustes vähemalt 50% põrandast sile ja jäik. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Lammaste pidamisruumides tuleb vältida suurt õhuniiskust. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Järelikult on vajalik ventilatsioonisüsteemide toimimine. 8 Veisekasvatus 1) Veisekasvatuse olukord Eestis (veiste ja lehmade arvukus, karjade suurus, veisekasvatuse suunad) Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele, veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2010. aasta seisuga oli Eestis ligi 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. seisuga 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha.
................................................................................................................. 54 5.1.4. LÜPSIPLATSID. ......................................................................................................................................................... 56 2 VEISEKASVATUS 5.1.5. LEHMADE LÜPSMINE. ............................................................................................................................................ 60 5.1.6. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. ............................................................................................................................... 62 5.1.7. PIIMA ESMANE JAHUTAMINE JA SÄILITAMINE. ............................................................................................. 62 5.2. VEISTE PIDAMINE .........
kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli küüditamist tekkis taas Piistaojatükeldamise ja karja laialijaotamise oht. Loomavagunis Siberisse küüditamisel mõtles Th. Pool südantvalutavalt oma eliitveisekarjale. Th
2 10087.2 3.93 3.33 kõrgem eesti mustakirju holstein eesti punane tõug eesti punasekirju holstein ma laktatsiooninumber hma kehamass, kg ma piima kogutoodang lüpsiperioodi jooksul, kg - rasvasisaldus, % valgusisaldus, % piima kvaliteediklass Ülesanne 1. Kas piimatoodang esimesel ja teisel laktatsioonil on erinev? Ülesanne 2. Prognoosida lehma piimatoodangut tema kehamassi alusel. Kui suur võiks keskmiselt olla piimatoodang 600 kg kaaluval lehmal? Ülesanne 3. Kas lehmade piimatoodang sõltub tõust? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) lehe Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'. Salvestage eksamitöö nimega 'perekonnanimi_eksam_???.xls' ja laadige üles Moodlesse. Vastavalt ülesandes püstitatud probleemile peate valima õige analüüsimeetodi ja teostama analüüsi (viimase puhul tuleks järg d) lehelt 'Andmed'.
9) VEISE EKSTERJÖÖR Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine. Alates 1990- ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16 11) LEHMADE MÕÕTMED JA MÕÕTMINE Mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks. Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahenditeks on mõõtekepp, sirkel, mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter
rasvasisaldus. Keskmine tootmise tase jätkuvalt tõuseb iga aastaga ning tõuparandus kava (GGBP) on eesmärke suurendanud. Piimas sisalduva valgu protsenti lubati tõsta ja piimarasva protsenti samuti. www.guernseycattle.com 1.2.4 Välimus Lehm on kas oranž -punane värv või pruun ja valge. Jalgade kaitseks sõrad. Peas kaks lühemat sarve kandilise kujuga tagumik. http://howoh.info/et/pages/816857 1.2.5 Hooldamine Perioodi poegimisest poegimiseni nimetame poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisel on siis väga ranged nõuded. Nendest mitte kinnipidamisel suureneb toiduvajadus 1 liitri piima kohta. Nädalapäevad enne poegimist tuleks silma peal hoida suurema toodanguga lehmadel. Kui lehma udar on liiga turses, tasub sööta lehma nõrgemalt kui tavalisel perioodil. http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/sootmine/lehmade- sootmine#.WJ9ZYjt95PY KOKKUVÕTE Lehmad on üsna sõbralikud loomad kes on majanduses väga olulised lülid. Ilma nendeta ei
Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Nende poegimisiga on üle kolme aasta. Võivad poegida veel 18 aastaseltki. Sööda suhtes vähenõudlikud. Sotimaal kogu aeg vabas looduses, seega puudub vajadus lautade järele Aktiveene hele (blonde d` aquitaine) *Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Tõuraamatu pidamist alustati alles 1962. aastal. On suurekasvuline tõug- lehmad 850...1200 kg, pullid 1300...1600 kg. Lehmade kasutusaeg on 10...12 aastat, isegi kuni 18 aastat. Selle tõuga sobib ristata ka teisi tõuge. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Nii sarvedega kui ka nudid. Poegimine on kerge, samas vasikas on raske, kuid seejuures pikk jua sihvakas. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes. Taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu
Loomade arv talus on suurenenud aastast aastasse. Alljärgnevas tabelis on näha loomade arvu muutus. Tabel. Loomade arv aastate lõikes Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Lehmad 360 374 338 437 457 Lehmikud 341 335 379 438 425 Kokku 701 709 717 875 882 Kõige väiksem lehmade arv oli 2005. aasta lõpus, kui läks käiku uus laut. Lehmade arv vähenes 2004. aastaga võrreldes 36 pea võrra, see oli tingitud sellest, kuna enne olid lehmad lõaspidamisel, siis läks osa loomi välja traumaga ja põhiliseks prakeerimise põhjuseks olid liigesehädad. Liigeste haigustest saadi lahti siis kui hakati ise probleemsete loomade jalgu värkima ja ravima. Tabelist on ka näha, et 2006. aastaks on probleemidest lahti saadud
Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt
Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut. Vaatamata sellele, et 1939
Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub vasikaeas,otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt.
Lüpsiaeg sõltub: · lehma pärilikest omadustest · lüpstava piima kogusest · laktatsiooni järgust · laktatsiooni aastast · udara ettevalmistusest lüpsiks 1. 5. Lüpsi lõpp Vältida tuleb tühja lüpsi. Udara tühjenemist on parem kontrollida kompamisega kui piimavoolu vaatlemisega kollektoris. Udara tõhus ettevalmistus, lüpsiaparaadi korralik allapanek ja selle asendi jälgimine lüpsi ajal tagavad enamiku lehmade tühjakslüpsi. Kui lehma ühte nisaveerandit ei ole võimalik teistega samaaegselt tühjaks lüpsta, tuleb seda veerandit eraldi masseerida. Vältida nisakummide libisemist. Kui üks nisaveerand tühjeneb palju aega enne teisi, on vajalik nisakann eemaldada ja kasutada nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud. Korralikult kulgevat lüpsi ei tohi rikkuda ,,raskesti lüpstavate lehmadega". Need on tavaliselt lehmad, kellel on, või on olnud mastiit
a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.tegurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikaid peaks seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 19
Moodustab 0,5% aastalehmadest. Aastalehma keskmine toodang 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. Hereford – pikaealised, hea tervisega, rahulikud, hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Pikad sarved või nudid. Eestisse toodi 1978.a
- peale vaakummootori töölelülitust kontrollida vaakumi taset ja pulsaatori taktisagedust.Ideaalne vaakumi tase nisa otsa juures oleks 36 kilopaskalit. - vaakumi tugevust mõõdetakse kilopaskalites ja selle tugevus erinevate lüpsisüsteemide korral on järgmine: - kannulüpsil 38..40kPa - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa - mõõdetakse vaakummeetriga. Lehmade ajamine lüpsikohale - ajamine toimugu rahulikult, loomdele ei tohi lüpsi eel tekitada stressi. Kui lüps toimub harjumuspärase rutiini kohaselt, lähevad lehhmad tavaliselt ise lüpsikohale. - Platsi eelootealalt tuleb esimestena platsile ajada tilkuvate nisadega loomad - lüpsiplatsil tuleb esimesena nisakannud alla asetada tilkuvate nisadega lehmale. Udara ettevalmistus lüpsiks - puhastada nisa ja nisaümbrus.Puhastamiseks kasutatakse puhastusvahtu või spetsiaalse desinfitseeriva
vajalik kogutoodang loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis omakorda võimaldab loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine,
paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Vananemisperiood: ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine, mis on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. 16. Lehmade elu ja majandusliku kasutusiga Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga ei lange kokku. Harilikult on esimene tunduvalt pikem kui teine. Veiste eluiga 20...25 aastat, lehmade kasutusiga 8...12 ja pullidel 4...6 aastat. 17. Veisekarja taastootmine Lehmade väljavahetamine ei saa toimuda kiiremini kui toimub karja taastootmine. Keskmiselt jõuab Eesti lehm olla karjas vaid kakskolm laktatsiooni.
karjas oldud päevade arvud. Sisuliselt on siin tegemist kaalutud aritmeetilise keskmisega, kusjuures iga looma kaaluks on karjas oldud päevade arv. Loomade arvu dünaamikat iseloomustavad näitajad: 1.peale sõda vähenes veiste arv võrreldes sõjaeelsega oluliselt. 1990 a oli Eestis 757,8 tuhat veist. Turu puudumise tõttu põllumajandus toodangu jaoks on nende arv pidevalt vähenenud. 2.lehmade arvu dünaamika on sarnane veistega. Suurim oli lehmade arv 75a. 90-tel on lehmade a. pidevalt vähenenud. 3.sigade arv on muutunud suuremates piirides. 79a. ületas sigade arv miljoni piiri, suurim oli sigade arv 1983a. 1999a. oli sigade arv väiksem kui enne sõda. 4.lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999a. alla 10% e. sõjaaegsest tasemest. 5.hobuste arv on veelgi kiiremini vähenenud. 1999a. moodustas hobuste arv ennesõjaaegsest 1,9%. 6.lindude arv kasvas kiiresti ja ületas 1980a. 6miljoni piiri, edasi ei kasvanud. Viimasel 2 a
1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorhobuste kasvatus ,,Sakala artiklid" Breitenburgi veis jäägu mõisa Piimalehm Angler Anglist kujunes LõunaEestis eesti punane veisetõug Angler Angler Angler Eesti Punane
Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Jõudlus on looma võime toota teatud keskkonnatingimustes mingit toodangut (näit. piim, liha, vill, munad jne) Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; PIIMATÕUD *EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – aretatud kohaliku tõu ristamisel hollandi mustakirju tõuga (parandaja tõug). Kuna hakati kasutama USAst imporditud Holsteini tõu spermat, siis kannab nüüd nime EHF. Lehmade tunnused paranesid. Eesti mustakirjute lehmade osakaal kõige suurem. *EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) – aretatud kohaliku tõu ristamisel angli(Saksamaa) ja taani punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust. *EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades. 0,4% kogu veiste üldarvust. LIHATÕUD *HEREFORD-aretati välja Inglismaal. *ABERDIIN-ANGUS-aretatud Ida-Šotimaal
küpsuseperioodiks,täiskavanuperioodiks ja vananemis ehk raukumisperioodiks. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. I Seaduspärasus-organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kasvavad kiiremini lootjärgsel perioodil ja vastupidi. II Seaduspärasus-Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu,milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Lehmade mõõtmisel kasutatakse:mõõtekeppi,sirkeli,mõõtelindi. Mõõtmisel eristatakse kõrgus,laius,pikkus,sügavus ja ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi Konstitutsioon ehk põhikehaehitus on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks,mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest.
töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ilma lisaaineteta. Allikas: Lehmade arv, piim lehma kohta - JKK; Piimatoodang tuh/t ESA Piima toodang (tuh/t), piima kokkuost (tuh/t), piima ja piimatoodete tarbimine kokku (tuh/t) 800 Piima toodang 600 Tuhat/tonni Piima kokkuost 400 200 Piima/piimatoodete
93% kogu Eestis toodetud toorpiimast. Piima rasvasus on keskmiselt 4,1%. 2000 aastal oli ilmastik tervikuna karjakasvatajale soodne. Toorpiima kvaliteet oli 2000 aastal järgmine: eliit- või kõrgem sort 83% ning I sort 14%. Piima kvaliteedi puhul on märgatav ka sesoonsus. Kvaliteet on madalam III kvartalis ja kõrgem talvel - IV kvartalis. Selline trend oli jälgitav 1999 aastal, samas 2000. a oli toorpiima kvaliteet stabiilne. Aretusprogrammidega on õnnestunud lehmade poolt toodetava piima kogust ja kvaliteeti oluliselt suurendada. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 87,3% vett ja 12,7% kuivainet, mis omakorda koosneb keskmiselt 3,9% rasvast, 3,2% valgust, 4,7% piimasuhkrust ehk laktoosist ja 0,9% moodustavad mineraalained ja vitamiinid. Komponendid esinevad piimas erineval füüsilisel kujul, näiteks lahustunud laktoos, kolloidsed valgud ja vees emulgeeritud lipiidid. 2000.aastal hakati toetama riiklikult Eesti maatõugu kui ohustatud tõugu ja sellest
T, 18. oktoober 2011 Autor: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) Kas kloonida geneetiliselt muundatud lehma insuliini tootmiseks? Jah, sest: Eelised: · Lehmad kui imetajad toodavad insuliini, mis on inimese ensüümile sarnasem, kui see, mida saadakse bioreaktoris kasvatatavatest bakteritest; · Lehmade kasutamine on odavam võrreldes bakteritega, sest nad toodavad rohkem insuliini · piima on lihtne koguda; · ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve; · ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav.
Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind turul on soodne ja kui noorveiste tapaküpsus saavutatakse 15...18 kuuselt. Sel juhul peaks noorkarja osatähtsus karjas olema 50%, lehmi ikkagi umbes pool karjast. 5. Loomade heaolu. Loomade heaolu tagamise all mõistetakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või
kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Peale nende tüüpide võib põhisöödalise söötmise korral eristada veel mitmeid alatüüpe: _ heinatüübiline söötmine levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta; _ silotüübiline rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silo; _ silo-heina tüübiline söötmine selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. PIIMAKARJA SÖÖTMINE LAKTATSIOONITSÜKLI ERI PERIOODIDEL JA KINNISPERIOODIL Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist
Leidis ka pruudi, kellest sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare. Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda. Nüüdseks on neil ainult kanad, koer ja kass. Minu mälus pole ka ühtki kevadet ega sügist, mil pole mina kartulipõllul abiks käinud. Kartulivõtt ja- panek on nagu traditsioon, mida tuleb tegema terve suguvõsa, kuid tegelikult lihtsalt ettevalmistus talveks. Tema rääkimisviis on olnud alati väga huvitav ja humoorikas. Kuulata oma vanaisa jutustamas pole olnud kunagi igav. Tal on iga juhtumi kohta
Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadiga tutvutakse söömise kui mõistega ning uuritakse, kuidas erinevad faktorid mõjutavad söömust. Referaadist saab informatsiooni selle kohta, kuidas mõjutavad söömust looma individuaalsed ja histoloogilised omadused, söödaratsiooni koostis, fermentatsiooniproduktid, vesi, sööda kvaliteet ja puhtus, keskkond ning lehmade puhul siis ka lehmas endast tulenevad tegurid. Väga oluline roll referaadi koostamisel oli ka kindlaks teha, kuidas annab igapäevaselt põllumajandusloomade söömust optimeerida maksimaalse kasu saamiseks. 3 1. Mis on söömus? Söömuse all mõistetakse looma poolt päevas tarbitud söötade ja neis sisalduvate kuiv- ja/või orgaanilise aine kogust. Söömusest võib rääkida ka kui sööda vastuvõtust.
majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. Kuigi lehmade ja lehmapidajate arv on Eestis aasta-aastalt vähenenud, on piimatoodang lehma kohta suurenenud ning tõusnud on piima kvaliteedinäitajad. Aasta keskmine piimatoodang lehma kohta küünib 7000 kilogrammini ning lehmade produktiivsuse suurenemisega on suurenenud ka piima kogutoodang. Statistikaameti andmeil on Eestis 236 300 veist (sealhulgas 96 200 piimalehma), 369 500 siga, 108 800 lammast ja kitse ning 2 142 100 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas
Kolm väiksemat tammi ehitati mahuti ümber orgudesse. 5 miili veejuhet oli ehitatud selleks, et juhtida vett Sai Kung Peninsulast High Island'ile. Üle tammide ehitati kaks teed, mille kaudu külastajad said ligi väga kaugetesse ja rikkumata aladele puhkuseks. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa, rohuga kaetud, lehmade "söökla" Po Pin Chau Asub High Island'i kagutammi vastas, 21 km pikkune Lainete korrusiooni tõttu eraldati Sai Kung kontinendi küljest 10 miljonit aastat tagasi Väike saar on oma kuju saanud suurepäraste kuusnurksete vulkaaniliste kivide sammaste tõttu (nö kihiline saar) Asub Sai Kung Peninsula lähedal Ühendab Sai Kung Peninsula't High Island'iga Kasutatud kirjandus http://www.afcd.gov.hk/english/country/cou_vis/cou_vis_cam/co
kloonimine on eba eetiline, kuna see pole loomulik. Arvatakse, et inimese ja üleüldse sigimine peaks jääma teaduse poolt puutumata. Minu arvates võib kloonimine toimuda, niikaua kui seda ei hakata halvas mõttes ära kasutama. Ära kasutamise all mõtlen ma seda, kui kloonitaks terve suur armee sõdureid või nn orje. Kloonimine liigi säilitamise või liigi arenduse eesmärgil on minu arvates mõistlik. Imelik on mõelda, et kohati juuakse kloonitud lehmade piima, või süüakse kloonitud lihaloomade liha. Kui hakkan sellest mõtlema, siis ei tõmbaks mind kloonitud veise liha sööma. See tundub mulle kui midagi väga imelikku, hakkan kohe mõtlema, ega see minule ning minu organismile kuidagi halvasti ei mõju. Tegelikkuses ei mõjuta see liha kvaliteeti, või anna minu organismile negatiivset tagasilööki, on vaid see mõte... Kloonimise positiivne omadus on see, et ühest organismist saab kloonida tuhandeid ja miljoneid
Samuti kasutatakse neid uute ravimeetodite rakendamiseks ning uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid (raviühendeid, antikehi jms) Niinimetatud transgeenste superloomade loomine ja probleemid. Transgeensete superloomade loomise võimalused on äratanud suurt huvi. Idee tekkis kui hiire organismi siirati roti kasvuhormooni sünteesi määrav geen, mistõttu kasvasid nad tavalisest hiirest kaks korda suuremaks. Sama asja prooviti ka lehmade, lammaste, sigade ja kalade peal. Näiteks sead kasvasidki võrreldes tavaliste sigadega väga kiiresti, kuid transgeensetel sigadel esinesid ebasoodasad kõrvalnähud. Kasvuhormooni liigne hulk häiris sigade üldist ainevahetust, loomad olid tihti suguvõimetud, kummalise käitumise ning nad põdesid mitmeid haigusi. Kuid sellised katsed andsid positiivseid tulemusi kaladel. Kuidas saadakse transgeenseid organisme? Organismi siiratakse teise liigi geen, mis loob uute omadustega organismi
RHF 2 661,5 10011,2 3,05 3,83 kõrgem RHF 2 596,2 10087,2 3,93 3,33 kõrgem eesti mustakirju holstein eesti punane tõug eesti punasekirju holstein ma laktatsiooninumber hma kehamass, kg ma piima kogutoodang lüpsiperioodi jooksul, kg rasvasisaldus, % valgusisaldus, % piima kvaliteediklass Ülesanne 1. Kas on seos piima rasva- ja valgusisalduse vahel? Ülesanne 2. Kas laktatsiooni numbri ja piima kvaliteediklassi vahel on seos? Ülesanne 3. Kas lehmade tõu ja kehamassi vahel on seos? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'. Salvestage eksamitöö nimega 'perekonnanimi_eksam_??.xls' ja saatke praktikumi juhendaja meiliaadressil. Vastavalt ülesandes püstitatud probleemile peate valima õige analüüsimeetodi ja teostama analüüsi (viimase puhul tuleks ud) lehelt 'Andmed'.
Cold Stress in Beef Cattle Talve stress lihaveistel Kaja Tuisk Sissejuhatus Kui temperatuur hakkab langema talvel, eriti kui hakkab jõudma 0 ° C lähedusse, siis on aega mõelda, millist mõju see avaldab lehmade tootlikusele ja tõhususele. Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur
süstida oma geneetilist materjali läbi rakuseinade. See materjal haarab peremeesraku, sundides teda ehitama uute viiruste jaoks vajalikke osi. Sel viisil toodetakse tuhandeid viirusi. Nad lahkuvad läbi peremeesraku rakuseina. Kasulikud bakterid Teatud bakterid on kõikide elusolendite heaoluks elulise tähtsusega. Nad näiteks hävitavad ühed bakterid inimese seedesüsteemis teatud kahjulikke baktereid, osa baktereid on imetajate, näiteks lehmade ja lambaste kõhus ja aitavad neil rohtu seedida. Mõni taim kasutab oma juuremügarikes olevaid baktereid lämmastiku sidumiseks õhust ja nitraatideks muutmiseks see on lämmastikuühend, mida taimed saavad kasutada. Bakterid lagundavad ka looduslikke jäätmeid, mis tähendab, et nad osalevad süsiniku, lämmastiku ja fosforiringes. Kahjulikud bakterid Bakterid tekitavad haigusi, nagu näiteks koolera, teetanus, ja tüüfus. Paljude
Kuid juba 1970. a. veiste arv ületas ennesõjaeelse taseme. Edasi veiste arv suurenes veelgi. Veiste arv oli suurim 1983. a. 857,6 tuhat veist, ületades ennesõjaeelset taset 1,6 korda. Peale seda hakkas veiste arv vähenema. 1990. a. oli Eestis 757,8 tuhat veist. 1990. ndatel aastatel on veiste arv pidevalt vähenenud. Peamine veiste arvu vähenemise põhjus on turu puudumine loomakasvatustoodangu jaoks. 2. Lehmade arvu dünaamikas avalduvad veiste arvu dünaamikaga analoogsed tendentsid. Erinevusena olgu märgitud, et peale sõda lehmade arv ei saavutanud kunagi ennesõjaaegset taset. Nõukogude perioodil oli lehmade arv suurim 1975. A. 330,4 tuhat lehma. Sellist arengut võib hinnata normaalseks, sest kogu maailmas on mindud lehmade arvu vähendamise teed suurendades samal ajal oluliselt karja produktiivsust. Väiksema lehmade arvu korral läheb vaja vähem
minevatele kogudustele. Nendel on kas natuke suurem korter või keskmise suurusega maja, tavaline sõiduauto ning nad maksavad kütte eest vähem. Nad peavad ka söögi ja bensiini eest maksma. Nemad ostavad näiteks telefoni ja kasutavad seda võimalikult kaua, nad elavad võimalikult lihtsalt ja kokkuhoidlikult. Raha on kui vahetuskaup, millega inimene maksab kellelegi, et midagi vastu saada. Vanal ajal vahetati näiteks lambaid lehmade vastu. Kui inimesed saaksid palka lammastes, siis neil oleks raskem midagi vahetada, kuna see kellega ta vahetab ei pruugi lambaid tahta. Sellepärast tehtigi raha. Siis teenitakse raha, makstakse sellega millegi eest ja see kes müüs, saab sama raha eest midagi muud osta. Raha käib ringluses. Nagu ma esimeses lõigus mainisin, raha eest saab luksust ja inimesed üritavad palka saada võimalikult palju, et elada luksuslikult. Elu ilma rahata oleks palju raskem, kuid huvitavam. Suur osa
tehtud otsusi, kuna need võivad olla moraalsed nendele inimestele. Toon Indiast selle kohta näite. Indias on lehm püha loom,kelle vigastamise eest on ette nähtud ränk karistus. Kui aga mõni hindu otsustab Indias söögi eesmärgil (või mõnel muul eesmärgil) lehma tappa, siis selge see, et antud otsus oli amoraalne. Aga meie (eestalste) jaoks on see ju täiesti tavaline nähtus- tappa loom söögi eesmärgil. Seega põhjustab ka meie lehmade hukkamine hindudele tegelikult viha, kuna see on nende jaoks amoraalne, meile aga täiesti tavaline nähtus. Kuid kui me peaksime iga otsuse tegemiseks lähtuma kogu maailma kultuurilistest, põhieaduslikest ning traditsioonilistest tõekspidamistest, siis selge see, et me ei saaksi mingisuguselid otsuseid lahendada. Sellistel juhtudel pean ma õigeks lähtuda otsuste tegemistel vastava kultuuri tavadest. Ei saa olla head ilma halvata
Margariin Vana tootmistehnoloogia korral sisaldas palju transrasvu. Alates aastast 1990 on valmistamisviisi muudetud. Praegu toodetavates margariinides Rama on küllastatud rasvade kogus tootes 0,5 % või alla selle. Kõik kuumtöötlemisega seotud rasvad, nagu näiteks päevalilleõli ja margariinid, ei ole head, sest rasva keemiline koostis muutub kuumutades, tekkivad inimorganismile halvasti mõjuvad transhapped. Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes. Võis on 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Euroopa Liidu maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Transhapete mõju inimorganismile
millega võtab endale koha 20 maailma kõige suurema vooluhulgaga jõe seas. [1] Ganges, võimas jõgi on väga paljudele inimestele elatusallikaks, sest Gangese nõgu ja kaldad on maailma kõige enam asustatud ligi 400 miljoni inimesega ja rahvastiku tihedusega 390/km². Jõge kasutatakse põldude niisutamiseks, kalastamiseks, joogiveeks, aga kahjuks ka mustade riiete pesemiseks otse jõevees, surnute tuha puistamispaigana, pühade lehmade matmispaigana, solgivee mahalaadimiskohana. Parkimistöökojad suunavad Gangesesse kõik oma saastevee ja samuti teevad seda paljud linnad, kelle kanalisatsioon suubub otse Gangesesse. Jõe vesi on muutumas nii räpaseks, et kuivematel perioodidel voolab jõe sängis paks reostunud mudataoline vesi. Reostuse kõrge tase säilib isegi mussoonide ajal. jõgi religiooselt, spritistlikult indiastele ja hindudele tähtis, kes seal hea tervise saamiseks kümblemas ja vett joomas käivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
