Jaan Koll Kaarel
Vandler 11B
Minu vanaisa, Jaan Koll, on
sündinud 1934. aasta veebruaris. Ta on väga huvitav ja heatahtlik
inimene, kes on eluaeg elanud Palamuse lähedal Pällo külas.
Kolmeteistkümneaastaselt
küüditati ta küll kahjuks Siberisse, kus ta veetis oma elu kümme
aastat. Õnneks elas ta selle ilma suuremate valudeta üle ja sai
elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi , kellest sai ka
tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu , mis on ka Pällo külas. Neil
sündis kolm last: minu ema Aili , Jana ja Aare .
Minu vanaisa on põline maa-
ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles mõnesaja aasta pärast jõuavad Karvikud esimest korda sõtta, kui üks neist võetakse mõisasulasena kaasa Smolino lahingusse (1502).Pigem näikse Karvikud soovivat ajaloo eest pageda. Romaani esimeses osas ,,Rist" taanduvad nad uute aegade eest üha sügavamale metsa. Metsataludes jätkubki veel mõnda aega endine eluolu. Kirjeldades uute
Kõik kommentaarid