Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moraal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas langetada moraaliotsustusi?
  • Kui tegu on moraaliotsustega?
  • Kuidas siis lahendada moraaliotsusi?
  • Mida sõna moraal endast üldse kujutab?
Iseseisev töö
Kuidas langetada moraaliotsustusi?
Iga päev langetama me tuhandeid ja tuhandeid otsuseid. Mõnikord on otsused nii lihtsad, et me isegi ei pane tähele, et me neid teeme (nt.millal magama minna, mida süüa). Teinekord on aga otsuste langetam hulga keerulisem, kui tegu on moraaliotsustega? Kuidas siis lahendada moraaliotsusi? Et sellele küsimusele vastata tuleks enne selgitada, mida sõna moraal endast üldse kujutab?
Lihtsalt ja selgelt öeldes on moraal komme, tava. See on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Teatud/antud kultuuri ja eluviisga keskkonna poolt nõutavad reeglid ja tavad. Selle definitsiooni järgi peaksid kõik otsused olema moraaliotsused, mis on antud ühiskonnale omased . Seega ükskõik, mida üks eestlane otsustab peab olema moraaliotsus, kuniks see on kooskõlas näiteks Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
Samas tuleks mainida, et tegelikult pole ühest ülemaailmselt valitsevat hea ja kurja normi, suurem osa inimkonnast elab erinevate moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga. Seega poleks õige hukka mõista teiste kultuuride või siis eluviisidega inimeste tehtud otsusi, kuna need võivad olla moraalsed nendele inimestele. Toon Indiast selle kohta näite. Indias on lehm püha loom,kelle vigastamise eest on ette nähtud ränk karistus . Kui aga mõni hindu otsustab Indias söögi eesmärgil (või mõnel muul eesmärgil) lehma tappa, siis selge see, et antud otsus oli amoraalne . Aga meie (eestalste) jaoks on see ju täiesti tavaline nähtus- tappa loom söögi eesmärgil. Seega põhjustab ka meie lehmade hukkamine hindudele tegelikult viha, kuna see on nende jaoks amoraalne, meile aga täiesti tavaline nähtus. Kuid kui me peaksime iga otsuse tegemiseks lähtuma kogu maailma kultuurilistest, põhieaduslikest ning traditsioonilistest tõekspidamistest, siis selge see, et me ei saaksi mingisuguselid otsuseid lahendada. Sellistel juhtudel pean ma õigeks lähtuda otsuste tegemistel vastava kultuuri tavadest.
Ei saa olla head ilma halvata. Mõnikord tulebki ette selliseid moraalikonflikte, kus me ei saa teha head, ilma et see ei tooks endaga kaasa halbu tagajärgi. Tegelikult on igapäevaelus palju selliseid moraalikonflikte. Sest enamik otsuseid, mis me langetame on head meile,kuid võivad teisi mõjutada või endaga halba kaasa tuua mõnel muul moel. Selliste moraalikonfliktidega elades arvan ma, et õiged moraaliotsused on need, mille head tagajärjed kaaluvad üle sellega kaasneva halva. Sellepärast oleks õige enne selliste otsuste langetamist kaaluda üle kõik head ning halvad küljed ning alles siis langetada otsus.
Moraal #1 Moraal #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ashly Õppematerjali autor
iseseisev töö teemal kuidas langetada moraaliotsuseid

Sarnased õppematerjalid

Mis on praktiline eetika
10
doc

Mis on praktiline eetika

kõnelenud eetikast, saavutamata õigupoolest kunagi üksmeelt milleski olulises. Ilmselt ei saa Singeri teoreetilisel viitesüsteemil olla mingit tegemist absoluutse tõe või selge mõistmisega; parimal juhul on see tema poolt soovitud mugav abinõu. Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus

Filosoofia
Eetika alused - kordamisküsimused
11
doc

Eetika alused - kordamisküsimused

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2

Eetika alused
Eetika alused kordamisküsimused 2011
22
doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2

Filosoofia
Eetika loengute kokkuvõte
21
pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb

Eetika
Eetika eksam
4
pdf

Eetika eksam

Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia

Ühiskond
Ärieetika
28
doc

Ärieetika

6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik ­ siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata. Kui vaadata minevikku, siis tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism: · erineva religiooniga ühiskonnad olid siis suhteliselt sõltumatud; · ühiskonnasisene moraal, seadus, religioon oli suhteliselt muutumatu, püsiv; · uued ideed arenesid ja küpsesid väga aeglaselt; · konfliktide loomulik lahendus oli sõda; · uus asendas vana vägivalla abil. Tänapäeva ühiskonnas, kus 1) majandus muutub üha rahvusvahelisemaks ja 2) ülekaalus on materialistlik-loodusteaduslik maailmatõlgendus muutub moraalne relativism üha valdavamaks. Selleks, et enam-vähem rahuldavalt lahendada tänapäeva majandusele tüüpilist ärieetilist konflikti,

Ärieetika
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?

Eetika
Eetika kursus 10-klassile
10
doc

Eetika kursus 10. klassile

Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid ­ seega on ta tõeline looduslaps

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun