XVIII . Palehk'i ikoonimaalistiil tekkis 18. saj keskel. - , , , , , - - . Palehki miniatuurmaalid olid kirjutatud laegastele, reisikastidele, plaatidele, prossidele, puudritoosidele- valmistatud papjeemaseest. : () ; ; ; ; ; , , , " "; ( ). Palehkski kooli iseloomustavad jooned on: miniatuurne detailne kiri, pehme kirjatoon, valik kompositsioonielemente ja nende võlu, valik erksaid varjundeid,puud loomuliku lehestikuga,värvivalik-lai ja ere terava ja väga peene valge varjundiga,aga vahest ka kuldse varjundiga; taustad erinevate toonidega(kaasa arvatud kuldne).
vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-,
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda.
veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad. Peahoonest kaugemal on kasutatud õrnema ja heledama lehestikuga liike, mis lasevad pargiaasa paista pikema ja suuremana. Peahoone rõhutamiseks on sümmeetriliselt lossi ette kahele poole istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid. Peasissepääsu trepilt avaneb maastikule raamitud vaade. Raam tekib peaukse kohal asuvat rõdu toetavatest sammastest ja rõdu põrandast. Pargis leidub maalilisi maastikupilte ja suurepäraseid kaugvaateid. Nende loomisel on oskuslikult valitud eri värvi lehestikuga puid-
Värvuse intensiivsus sõltub sordist. Varte jämedus, pikkus ja varte arv sõltub sordist ja kasvutingimustest. Leht- on katkestuvalt paaritussegujalgne lihtleht, mis koosneb lippsegmendist ja külgsegmendist. Lehtede värvuse suurus ja segmentide arv sõltub sordist ja kasvutingimustest. Puhmas- moodustavad ühe taime pealsed e. Varred ja lehed. Eristatakse püstiste, poolpüstiste ja laiuvate puhmastega taimi. Kartulilehe tihedus- eristatakse hõreda lehestikuga, keskmise ja tiheda lehestikuga. Õisik- igal normaalselt areneval taimel moodustub õisik. Õitsemisintensiivsus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast. Täinapäeva intensiivsordid õitsevad tagasihoidlikult. Vili- kartuli viljaks on lehepesaline paljuseemneline mari. Solaniin- kartul sisaldab seda, see kaitseb taime. Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes
näe. Tähistatud eramaal liikumiseks ja tegutsemiseks peab saama loa maaomanikult. Eraomanikul on õigus keelata oma valdustes loodusandide, näiteks metsmarjade korjamine. Niisugune tegevus võib kahjustada omaniku majandushuve või häirida tema kodurahu. Ka luba omades tuleb liikuta metsas püsivaid jälgi jätmata, järgides tuleohutuse nõudeid. Kaitsealused Tihti leidub Eesti metsades kaunite õite või lehestikuga taimi, mis lausa kutsuvad noppima, kuid tegelikkuses kuuluvad looduskaitse all ning nende korjamine on keelatud. Samuti leidub looduses palju mitmesuguseid kivistis, millega sedause kohaselt ei või oma kollektsioone täiendada. Kaitsealused taimed jagunevad kolme ja kivistised kahte kategooriasse Kaitsealused kivistised Eesti aluspõhja kivistised on 350550 miljoni aasta vanused vanaaegkonna mereloomade jäänused. Kõik silmaga nähtavad kivistised on
taimes ülespoole (juurtest lehtedesse jm maapealsetesse organitesse). Seejuures tõmbavad veemolekulid vooluga kaasa ka mullast omastatud anorgaanilisi toitaineid. Viimaste difusiooni kiirus on keskmiselt sadu kordi väiksem tõusva veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni varustajafunktsioon on eriti oluline just kõrgelasuva lehestikuga taimede – puude puhul. 2. Transpireerivate organite temperatuuri alandajana. Transpiratsioon alandab temperatuuri, kuna vee aurustumisel eraldub suur hulk energiat. See protsess on oluline lehtede temperatuuri stabiliseerimisel ka Eesti kliimas. Kuid taim saaks küllaldase hulga mineraaltoitaineid kätte ka vähesema intensiivsusega transpiratsiooni puhul ning lehe temperatuuri tõusu saaks piirata ka muudmoodi (näiteks lehe karvastiku tihendamisega) ja tihti ei ole ka lehtede
..+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70 80 päeva ning surevad hilissügisel. Septembris ilmuvad uued lehed, mis võivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud. Maasikataimed, mille lehestik talvitumisel säilib, arenevad kevadel jõudsamalt ja võivad anda 25- 30 % rohkem saaki kui hävinenud lehestikuga taimed. Joonis 2. Maasikaleht: 3.3 Võsundid Võsundid on roomavad varred, mis arenevad lehtede kaenlapungadest ja mille abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel 8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega
sünnitanud, kuna ma olen liiga mugav selleks, et pageda kilomeetreid üle kõnnumaa. Kõige veidram on see, et kui kõneleksin ajast mis ulatub kahe kuu taha, oleks see hoopis teistsuguse maiguga lugu, täis mahedust ja julgustavat neooni, aga ajaokste hargnemise kohal võib sulle varem või hiljem mõni murdunud ja kuivanud raag ette jääda. Siis loeb vaid puine ots, mis on nagu su elu, habras ja ülejäänud lehestikuga mitte haakuv. Kuidas ma sain niiviisi teha? ,,Kuidas sa said niiviisi teha?" küsis ta minu käest ja ma ei osanud midagi kosta, sest ma tegin kõik endast oleneva, ehk viivuke viivitades ja peljates, aga see on inimlik. Kõik viivitavad ja pelgavad korraks kui nad peavad soovile kangelane olla alla vanduma ning kümnete silmapaaride all õhukesele jääkihile astuvad. See polnud kangelastegu.
maastikku. Pargiaasa piiravad kahelt poolt ebakorrapäraselt lainjalt istutatud madalad põõsaste ja püsilillede rühmad, nende taga kohati kõrgemad põõsad ning oskuslikult valitud liikidest vabakujuliselt kasvavad puud. Esiplaanile häärberi ette on sümmeetriliselt kahele poole istutatud nõeljatest siberi nulgudest tugevad tumerohelised puurühmad. Mida kaugemale Sillapää lossist, seda õrnema, heledama ja isegi hallima lehestikuga istutusmaterjali on kasutatud. Nõnda saavutatud optilise efektiga mõjub pargiaas veelgi pikema ja avaramana. Joonis Sillapää park (sillapää mõisapark.www) Sillapää pargiaasa krooniks on vaade peasissepääsu trepilt. See on hilisklassitsismile iseloomulik piltmaastik: pitoreskne peisaa on aiakunsti võte, kus maastikku vaadeldakse kui raamitud pilti. Raam tekib lossi peaukse kohal asuvat rõdu toetavast neljast sambast ja rõdu enda põrandakonstruktsioonist.
Aedkoriander Vara- ja kesksuvel(VI-VII) rikkalikult õitsev Eestis vajab Külvatakse varakult(soojenenud Värskeid, enne õitsemist väikeste valgete või roosakate õite ning pitsiliselt sooja, tuulte mulda) otse kasvukohale, seeme korjatud lehti kasutatakse sulgja lehestikuga taim. Peene vaolise varrega, eest kaitstud idaneb 2- 3 nädalat. Külvisügavuseks salatites, riisi-ja kasvab kuni 60cm kõrguseks 20-60cm. Alumised kasvupaika. piisab1-1,5cm. Vajadusel munaroogade, liha sulglõhised lehed kuivavad varakult. Lehed on Eelistab harvendatakse. Seemned valmivad lisandina. Kuivatatud vilju
Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides. Rikkamad hetäärid elasid omaette majas. Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud nii: "Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda, kus õitsesid üksnes roosid. Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust." Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis
võhumõõgaliste sugukonnas. • mugulsibulaga külmaõrnad püsililled. Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. Nad on tugevad ja kaetud vahakihiga. Lehtede pikkus on 30–140 cm, laius aga 2–8,5 cm. gladiolus x hybridus CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - TERAVAÕIENE • Jõulise kasvuga KASTIK puhmikuline. Rohelise- valge-roosatriibulise lehestikuga kõrgekasvuline puhmik. Sihvakad kollakad õisikud, VI-IX. Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna varjus kaotab oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex gynomane
11 Joonis 4. Sulismaost jumal Quetzalcoatl (https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/mehhiko-toidu-ajalugu-iii-kakao/) Kakaopuu on suhteliselt väike nelja kuni kaheksameetrine igihaljas puu. Kasvab soojades ja väga niisketes kohtadest. Kakaopuu vajab varjulist paika, seega tema pärast ei ole vaja vihmametsi maha raiuda, kuid kasvades lagedamaal, tuleb talle varjuks istutada mõni kõrgekasvuline avara lehestikuga rohttaim nagu näiteks banaan. Suurtes istandustes kasvatatakse neid siiski väljadel, sest vilju tuleb korjata käsitsi ning metsas on seda raskem teha. Paraku väljadel kasvatamine pole nii saagirikas, sest kakaopuu õite tolmutamiseks vajalik imetilluke surusääsklane eelistab elupaigana maapinnale kogunevat kõdunevat lehekihti, mida on rikkalilut just vihmametsades. (kaunistused.weebly.com/kakaopuu.html) Kakaopuu viljad ja ka õied asetsevad kobarates jämedatel okstel ning tüvedel
cm) pannes need kaktusemulda juurduma. 8.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, kedriklest, villtäi. 17 18 9. GUSMAANIA 9.1 Üldiseloomustus Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Kuulub bromeelialiste (Bromeliaceae) sugukonda. Tegemist on epifüüdiga, st ta kinnitub puutüvede ja okste külge, saades õhust ja vihmaveest kogu eluks vajaliku vee ja toitained. Tumerohelise läikiva lehestikuga, lehed moodustavad kodariku. Heades kasvuoludes võib kasvada isegi kuni meetri kõrguseks. Gusmaania on suhteliselt vähenõudlik taim. 9.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Taim soovib ühtlaselt sooja (18-21 kraadi) ja kõrget õhuniiskust. Talvel ei tohiks temperatuur langeda alla 16-18 kraadi. Ei vaja pidevalt niisket mulda. Gusmaaniale sobib õhuline ja kergelt happeline muld, nt turbamuld. 9.3 Valgusnõuded Kasvab varjulises või poolvarjulises kohas
soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/406 http://www.valgeanso.ee/index.php?
Päris on flamingolill Kolumbiast . Vajab igal teisel kevadel ümberistutamist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Flamingolilli on palju like , millest mõned on väga suured ja neid kasvatatakse lõikelilledena lillemüüjatele . Kodude jaoks on aretajad loonud kompaktsed taimed , kes peavad paremini kodustele tingimustele vastu . Õied ilmuvad vahelduvalt läbi kogu aasta , ent isegi ilma õiteta on nad atraktiivse lehestikuga taimed . Õitel on väga omapärane välimus , nii et andke oma taimele silmapaistev positsioon . Flamingolille on kõige parem esitleda üksikult lihtsas , kuid stiilses potis , mis ei ürita õitega võistelda . [1][2][4] Ananass ( Ananas ) Tavaliselt ei ole lillepoodides müügil mitte looduslik liik , vaid sama perekonna dekoratiivsordid . Looduslik taim on sagely toas kasvatamiseks liiga suurekasvuline . See ei tohiks aga taime hankimisel takistuseks saada . Kuid
%C3%B5ian%C3%B5ges_silver_carpet.html. 10.09.2013. Neeva aed. Villane nõianõges. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/villane-noianoges/?category=1&panel=2. 10.09.2013. 2. KÕRRELISED 2.1 Kastik (Calamagrostis) Konkreetne liik: teravõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora) (joon. 49, joon.50) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik. Lehed: rohelise-valge-roosatriibulise lehestikuga. Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud. Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised. Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Kasvavad kõigil tavalistel parasniisketel muldadel, mis ei kuiva läbi ja ka rasketel savikatel maadel ning niiskemates paikades. Kasutamine haljastuses: üksiktaimena, gruppidena, suure massina, veekogude kallastel, püsilillepeenras. Joonis 49
Herbitsiide võib kasutada ka hiljem kasvu ajal, kui porganditaimel on juba 1-2 pärislehte. Nooremas kasvujärgus taimed on herbitsiidide suhtes tundlikud ning võivad hukkuda. . Kasutan kindlasti vähesel määral mürke. Tootmistingimustes porgandit ei harvendata, kuid koduaias võib see liiga tiheda külvi korral osutuda vajalikuks. Taimede vahed jäetakse vastavalt sordi kasvutugevusele ja kasutuseesmärgile: nõrga lehestikuga varajastel sortidel 2...3cm, Nantes-tüüpi sügisel koristatavatel sortidel 3...5cm. Olenevalt sordi kasvuperioodi pikkusest antakse kasvuperioodil 1- 2 korda lisaväetisi. Märgatava saagilisa annab põllu kastmine või vihmutamine kasvuperioodi teisel poolel, kui toimub juurvilja intensiivne kasvamine (juuli - august). Kui porgandit kasvatatakse laia reavahega (60- 75 cm), võib vajalikuks osutuda porgandi muldamine augustis-
Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm · Võrsed on paljad või kaetud heledate, katsudes karedate vahatäppidega (noortel puudel). · Võra azuurne ja hõre, vabalt kasvaval puul ulatuvad oksad kuni maapinnani, puistus aga laasub hästi ning on kitsa ja lühikese võraga. Peenemad oksad on pikalt rippuvad. · Oma valgekoorelise sirge tüve, nõtkete rippuvate okste ja rohelise lehestikuga on põhjamaade kauneimaks puuks peetav arukask, Eestis väga levinud koduõue- ja pargipuu. · Arukase heakvaliteediline, kergesti töödeldav ja hinnaline puit leiab kasutamist laialdaselt erinevates tööstusharudes. Suveniiri- ja mööblitööstuses on aga väga nõutud, üliväärtusliku, eriliselt dekoratiivse kirimustrilise ning salmilise puiduga, looduses väheesinev, muhvitaoliste tüvemuhkudega, arukase kidurakasvulisem teisend
Väetada ja närpida tuleb regulaarselt. Talub väga hästi pügamist. Koledaks muutunud või äraõitsenud taimed võib tugevasti tagasi lõigata (jätta kuni 5 cm pikkused varrejupid), väetada ja kasta ning juba paari nädala pärast õitsevad nad uuesti. [12] Sobib rühmana peenra esiserva või teiste madalate lillede vahele, veekogude äärde ning; anumatesse täidis- ja ääristaimeks. Ilus kuumades toonides taimekombinatsioonicles ning kollaste, punaste või oranzide õite ja lehestikuga taimede juures. Head partnerid varjulises kasvukohas on toreeniad, lobeeliad, begooniad, päsmaslilled, fuksiad, roomav metsvits. [12] 1.3.4. Lilla vägihein Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) on meil kasvavatest vägiheinadest kõige madalamakasvulisem, jäädes vaid 40-90 cm kõrguseks. Varred on püstised, enamasti harunemata, hõredalt väikeste vahelduvate lehtedega. Erinevalt enamikust teistest vägiheinadest on sellel lehed rohelised
liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid. Meil on üks populaarsemaid sorte täidisõieline roosade õitega „Plena“ (Laansoo 2009). Kare deutsia on 1,5 m kõrgune Hiinast ja Jaapanist pärinev põõsas (Sarapuu 2000). Õitseb teisel- kolmandal aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga (Iluaianduse käsiraamat 2000). Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate (Sarapuu 2000), umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega (Laane 2005). Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes (Sarapuu 2000). Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel (Laane 2005). Sobib vabakujuliseks hekiks (Sarapuu 2000). Talvel paistab helepruunide püstiste vartega tihe kareda deutsia põõsas
Harilik sirel Viburnum opulus Harilik lodjapuu 2. LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Juunis väga tugeva lõhna ja kollaste õitega. Annab palju juurevõsusid ja on üks hõbedasema lehestikuga põõsaid (Tuulik et al, 2012). Perekonna umbes 45 liigist on Eestis tavalisim läikiv hõbepuu, seda paljundasid meie puukoolid omal ajal üsna rohkesti. Hõbepuu sügiskülv idaneb hästi ja seemikud on juba paari aasta pärast istutuskõlblikud. Veel kiirema tulemuse saame haljaspistikuid juurutades. Kui vaja läheb ainult paari põõsast, on kõige lihtsam vana põõsa juurest välja kaevata mõni ilusam juurevõsu. Läikiv hõbepuu võib kasvada 3-4 m kõrguseks väikeseks puuks
Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri- Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga. Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea), mis kasvavad samuti enamasti saartel ja Mandri-Eesti mereäärses osas. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena. Puit laiade ja kitsaste säsikiirtega, nõrgalt läikiv, punakasvalge, vahel esineb punakaspruun väärlülipuit. Puit on väärtuslik, võrdlemisi tihe, keskmise kõvadusega, hästi lõhestatav. Kasutatakse mööbli- ja parketitööstuses. Pilet 15 Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga Okkad on püstiselt ettepoole suunatud, varjus
hortensialiste sugukonda ja neid on Aasia parasvöötmes ja troopilises Aasias 60 liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid. Meil on üks populaarsemaid sorte täidisõieline roosade õitega „Plena“. Kare deutsia on 1,5 m kõrgune Hiinast ja Jaapanist pärinev põõsas. Õitseb teisel-kolmandal aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga. Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate, umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega. Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes. Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel. Sobib vabakujuliseks hekiks. Talvel paistab helepruunide püstiste vartega tihe kareda deutsia põõsas tumeda võraga põõsaste vahel silma, soovitatav on istutada ta
Teine telkmantel laota maha. Kaeva telgi ümber väike kraav, mis vihmavee eemale juhiks 111 Pilt 2.110 Meetod 2 (pilt 2.111): Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt läbi nöör või kummipael ja kinnita mõlemad otsad puu külge. Telkmantli nurgad kinnita vaiade abil. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga. Pilt 2.111 112 AVATUD MAA-ALAL Kahest kepist moodusta A- kujuline karkass (pilt 2.112). Selle külge riputa telkmantel maapinnani. Kinnita ääred vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi põhjaks ja kaeva vihmaveekraav. Selline telk on üsna väike, kuid tema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergesti varjatav. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata
Kasutamine maitsetaimena sobib kasutada igale toidule, kuhu sobib sidrun. Kindlasti lisatakse valmis toidule, sest melissilehti ei keedeta. Hea teetaim. Tarvitatakse likööride maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena rahustav ja und soodustav, külmetushaigusi ja grippi leevendav, kõhugaase ja spasme vähendav, herpese viiruse vastase toimega. Muud kasutusalad kosmeetika mõjub rahustavalt, kui lisada melissi vanniveele Kasutamine haljastuses Sobib oma meeldivavärvilise lehestikuga püsilillepeenrasse. Väga hea meetaim. Muu oluline informatsioon püsik 9 HARILIK NAISTENÕGES Nepeta cataria Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS tugev, püstine ja hästi harunev, neljakandiline LEHT teravatipuline, üldkujult kolmnurkne ja täkilise servaga.
rippuvad kobarad. Valgepöögid on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad. Väldivad kasvualadena soid ja happelisi muldi. Liigid annavad rohkelt kännuvõsu. Puit on hajulisooneline, hele, raske ja vastupidav, kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks, millised nõuavad suurt vastupidvust ja tugevust. Valgepöögid on tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning mosaiikse lehestikuga. Perekonnas 30....35 liiki, kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, enamuses Aasias, Euroopas 2 liiki ja Põhja-Ameerikas 1. 27. Hall lepp ja sanglepp Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana (L.) Moench) [inkána] Incanus valkjashall. Kodumaise üsna lühiealise puuliigina kasvab kõikjal pioneerliigina, viljakatel muldadel, kuni 25 m kõrguse, lookleva tüvega puuna. Liik on hea mullaparandaja.
2.6.1. Üksikpuude majandamine tiivne, tuleb tema harvendamisse või mõõtmete vä- Võrreldes puistus kasvanud puudega on üksikpuude hendamisse suhtuda väga ettevaatlikult. Näidustatud tervislik seisund tavaliselt parem, kuna nad on kasva- meetmeteks on nud heades valgustingimustes ning selle tõttu on neil • vaadete avamine gruppidele; tugev tüvi, enam-vähem ühtlane, rohke lehestikuga • kuivanud, haigete ning ohtlike okste eemalda- võra ning tänu mahukale võrale ka toekas juurestik. mine grupi välispiirilt; Nad on kaunid ning istutatudki tavaliselt pilgupüüd- • ettevaatlik võra vähendamine, kui puud grupis jaks. Suure puu ilu tuleb kõige paremini esile ligikau- on ohtlikult väljapoole vajunud; du tema kõrguse kauguselt, mistõttu ei ole jaluta- • vajuvate puude toestussidumine.
Kuivatatud lehtedest tehtud rahustiteele võib lisada 1 tl mett. Ravimtaimena veel külmetushaigusi ja grippi leevendav, kõhugaase ja spasme vähendav, herpese viiruse vastase toimega. Muud kasutusalad kuivatatud lehtedest saab rahustava toimega suurepäraselt lõhnava vannilisandi. Selleks võtta 1l vee kohta 50g melissilehti ja lasta keema tõusta, 10min pärast võib keeduvee lisada vanniveele. Kasutamine haljastuses ilutaimena võiks soovitada kui meeldivavärvilise lehestikuga ja healõhnalist taime püsilillepeenrasse. Ka kollaste lehtedega melissisordid lisavad värvi püsilillepeenrasse. Muu oluline informatsioon väga dekoratiivsed sordid on kuldkollaste lehtedega ,,Aurea" ja kollasekirjude lehtedega ,,Variegata". Eestikeelne nimetus on Harilik naistenõges Ladinakeelne nimetus on Nepeta cataria Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on
Õied urbadena. Isasõied rippuvais, emasõied lühemais urbades. Vili puitunud üheseemneline pähklike rippuvas kobaras. Puit hele, raske ja vastupidav. Perekonnas 35 liiki (harilik). Levinud Ees- ja Ida-Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse tarbeesemete, muusikainstrumentide valmistamiseks ning kütteks. On tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning lehestikuga. Eristamise tunnused: Lehed, emasurvad, viljad, puit. 30. Hall lepp ja sanglepp Hall lepp: Alnus incana valge lepp. Kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline puuliik. Kõrgus 15-20m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, varjutaluv. Juurtel bakterid, kes seovad õhulämmastikku ja lehed sisaldavad varisedes palju lämmastikku. Lehed ovaalsed, teritunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tumerohelised, alt lühikeste karvadega, 4-10cm pikad. Isasõied urvakujulised,
Valgepöögid on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad. Väldivad kasvualadena soid ja happelisi muldi. Liigid annavad rohkelt kännuvõsu. Puit on hajulisooneline, hele, raske ja vastupidav, kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks, millised nõuavad suurt vastupidvust ja tugevust. Valgepöögid on tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning mosaiikse lehestikuga. Perekonnas 30....35 liiki, kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, enamuses Aasias, Euroopas 2 liiki ja Põhja- Ameerikas 1. 27. Hall lepp ja sanglepp Sanglepp e. must lepp (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) Glutino kokku liimima, viitab kleepjatele võrsetele ja lehtedele. Meie kodumaine ja harilik puuliik, kasvades suure, kuni 35 m kõrguse puuna liikuva põhjaveega lodualadel. Üldareaal ulatub Põhja-Aafrikast kuni
ta ilmselt võistlejateta metsakaunitar. Kevadel on lodjapuu äratuntav suurte, vahel inimese käest suuremate õisikute tõttu. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Huvitav on seegi, et suures õisikus ei arene kõikidest õitest vilju, servmised õied on lihtsalt tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, seepärast on need keskmistest õitest suuremad. Sügisel võlub lodjapuu inimesi aga oma kireva lehestikuga ning kaunite punaste marjadega, mis valmivad alles siis, kui teiste puude viljad on juba ammu ära söödud. Lehed on lodjapuul sügisel harilikult tumepunased, kuid parkides võib kohata ka kollaste lehtedega põõsaid. Kasutamist ongi lodjapuu kõige enam leidnud just ilupõõsana, eriti on ta meeldinud slaavlastele, millest annavad tunnistust rohked laulud (lodjapuu on vene keeleskalina). Parkides võib kohata palju erinevaid vorme, näiteks lumepalliks kutsutavat. Lumepalli
arvukaid külalisi vastu võttis. 1895. a. Sant' Agatas viibinud vene muusikakriitiku V. Korganovi mälestustest kerkib lugeja ette luitunud tarade ja kollaste maisipõldude vahel laiuv aed ning suure terrassiga kahekorruseline maja. Palazzo Verdi, nagu ümberkaudsed elanikud seda hellitavalt nimetasid. Erepunane müür ja suured malmist väravad paistsid rohelis-valgel taustal meeldivalt silma. Kõrged, peaaegu troopikaliselt tiheda lehestikuga puud, smaragdne muru, majaesised lillepeenrad ja kaks nukrat leinapaju kahel pool väravat lisasid maalilisele pildile meeleolu ja toredust. Villa läheduses paiknesid ilusad ja puhtad talumajad, eeskujulikud farmid, kaunis kunstlik järv ja suurepärased tallid Verdi tõuhobuste tarvis. Ent tänavalt seda kõike ei näinud. Imepäraseid kaunidusi varjas kiivalt karge müür. A. Ghislanzoni arvates peitus Sant' Agatas, nagu Verdi loomuseski, midagi kaksipidist.
Joonis 10 ja 11. jaapani enelas (Spiraea japonica) Põõsas on külmakindel, seega taluvad nad meie talve hästi, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. On suhteliselt põuakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik. On võimeline kasvama ka varjus, kuid sellisel juhul õitseb ta vähe. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Jaapani enelas talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, temast on aretatud mitmeid eri värvi õite ja lehestikuga sorte (Jaapani enelas, 2011), näiteks: 37 Spiraea japonica 'Anthony Waterer' lehed puhkedes rohekaspunased, suvel rohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied ere- kuni tumepunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Bullata' väikeste tumeroheliste krobeliste kuni 1 cm pikkuste lehtedega kääbuspõõsas. Õied tumepunased, väikestes kännastes. Õitseb juulis-augustis.
kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi. Loodetavasti märgitakse tulevikus umbrohu allasurumiseindeks ka sordilehel. Konkurentsivõimelised sordid võivad umbrohtumist vähendada kuni 50%. Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte. Kasulik on vähene vastuvõtlikkus viirus- ja seenhaigustele. Külv tuleks teha võimalikult varakult. Külviks sobib 46 kraadise temperatuuriga muld, tõusmed taluvad kuni -5 oc. Külvisenorm on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel). Hernes on tüüpiline "äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Kuna hernest külvatakse varakult, ei mõju külvieelne harimine umbrohutõrjena. Herned külvatakse 45 cm sügavusele ja
võtmehein, kummeli-võtmehein ja virgiinia võtmehein. Päris-sõnajalalised. Eestis esineb 22 liiki, mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse ja perekondadesse. Nende hulgas on nii tavalisi ja laialt levinud kui ka vähemärgatavaid ja haruldasi liike. Laialehistes lehtmetsades, lammimetsades, jõgede ja ojade kaldavõsastikes, sageli ka parkides kasvab lehtrikujulisel asetunud lehtedega laanesõnajalg. Leht- ja segametsades, metsaservadel ja võsastikes esineb sageli kauni ja õrna lehestikuga naistesõnajalg. Suurte kogumikena varjukates leht-ja segametsades esineb ohtene sõnajalg. Väga sage on ka kilpjalg, mis kasvab suurte kogumikena kuivades valgusküllastes metsades, raiesmikel ja teeservadel. Laialt levinud ja rahva hulgas hästi tuntud on maarjasõnajalg. Olles kohastunud erinevatele asukohatingimustele, on mitmed sõnajalgtaimed headeks indikaatoriteks, mis võivad hästi iseloomustada vastavaid asukohti. Paealadel
ravimtaimede aed, 60 erineva taimeliigiga, ruudukujulistel peenardel. Suurema osa aiast võtab enda alla kahest küljest vallikraaviga piiratud Viljapuuaed õunapuudega, mille all kõrge rohi. Siin on ka palju roosipõõsaid, samuti puude otsa ronivad roose. 50-ndatel aastatel valmis tema kuulus valge aed. Risti asetatud teerajad jagavad ala nelja ossa. Keskel on paviljon, kaetud valgete roniroosidega. Kõik lilled peenardel on valged, mida täiendavad hõbehalli lehestikuga taimed. Valgesse aeda viib pikk ja kitsas kõrgete tumeroheliste hekkidega piiratud käik. Kontrast seetõttu suur. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 149 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
