Draakonipuu (0)

1 Hindamata

Draakonipuu
Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 2–5 meetri kõrguseks.
Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte .
Liigid
ääris- draakonipuu (D. marginata)
lõhnav draakonipuu (D. fragrans)
käänd-draakonipuu (D. reflexa)
harilik draakonipuu (D. draco)
Sanderi draakonipuu (D. sanderiana)
Dereema draakonipuu (D. Deremensis)
Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda.
Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 2–5 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 30–90 cm pikad ning 2–7 cm laiad .
Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks.
Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra.
Temperatuur.
Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ja keskküte ei tee taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult.
Valgus.
Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi .Mida triibulisemad lehed, seda enam valgust vajab. Ääris-draakonipuu talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju; lõhnav draakonipuu kasvab ka poolvarjulises kohas; käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta.
Kastmine .
Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada.
Õitsemine.
Kodustes tingimustes ei ole teda lihtne õitsema saada, kuna tihti jääb puudu õhuniiskusest.
Paljundamine.
Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega
Kahjurid ja haigused
Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest . Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 1 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ninza Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

6.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................13 6.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 14 6.4 Paljundamine............................................................................................... 14 6.5 Kahjurid ja haigused.................................................................................... 14 7. DRAAKONIPUU.................................................................................................. 14 7.1 Üldiseloomustus.......................................................................................... 14 7.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................14 7.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 15 7.4 Ümberistutamine..........................................

Põllumajandus

doc

Toalille kasvatuse referaat

Kahjurid Näiteks villtäi. Viltjad tupsud kaktusel. DRAAKONIPUU Kuulub agaaviliste sugukonda. Ääris-draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 3090 cm pikad ning 27 cm laiad. Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd- draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. Toataimena on Eestis levinud esimesed kolm nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased. Valgus Väga valge või poolvarjuline keskkond. Hoiduda otsesest

Bioloogia

odt

Kasvatamise juhend

Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pära

Põllumajandus taimed

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine

doc

Toataimed

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Toalilled Uurimistöö G1L juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 2. Inglitrompet ..........................................................................................lk 4 3. Ogaõun ............................................................................................. lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda ........................................................................................... lk

Bioloogia

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

Rohkem sarnaseid