Igaühe õigus (0)

Tallinna Gümnaasium

Igaühe õigus
Bioloogia
Tallinn 2007

Sissejuhatuseks

90ndate aastate algul hakkas Eestis levima Põhjamaades kasutatav mõiste igamehe õigus, mis tänapäevaks on välja kujunenud igaühe õiguseks. Sisult sarnaneb see üldiselt siiski naaberriikide omale, kuid esineb mõningaid olulisi erinevusi. Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis aegade jooksul välja kujunenud igaühe õiguse moodustavad teatud tavad ja kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibimisel, loodusandide korjamisel, looduslike materjalide kasutamisel ning kogumisel.

Teed ja rajad

Tänapäeva linnastunud ühiskonnas elades mõtleme harva asfalteerimata jalgradadele, millest muistselajal kogu teedevõrgustik alguse sai. Vanadele eestlastele tähendasid metsarajad rohkem kui lihtsalt võimalust punktist A punkti B jõudmiseks- teed olid ka metsakooli eest. Lastele pärandati teadmisi ravimtaimedest ning õpetati laulu järgi tundma linde ning koore järgi tundma puid. Kohalikud andsid tihti teedele ka nimesid ning tõenäoliselt võib pidada neid esimesteks looduse õpperadadeks.
Riigi-ja vallametsas olevatel märgistamata teedel ja radadel võib kõndida ja liikuda jalgrattal, suuskadel ning ratsa muretult – need on kasutamiseks kõigile. Eraomaniku metsas võib kasutada jalg- ja taliteid kohalike tavade kohaselt. Kui aastaid on randa viinud jalgrada, siis ei ole eraomanikul õigus selle raja kasutamist keelata.

Avalikult kasutatavad teed

Eestis on avalikult kasutatavateks teedeks kõik riigi- ja kohalikud maanteed. Mootorsõidukiga pole lubatud liikuda väljaspool avalikult kasutatavaid teid ja erateid, sest autorattad kahjustavad metsaalust taimestikku ja mootorite heitgaasid sisaldavad tervisele kahjulikke ühendeid. Samuti häirib mootorimüra omanikke kui ka metsas elavaid loomi. Sõites metsateel võib tulla probleeme omanikuga, halvemal juhul peab selgitusi andma keskkonnakaitseinspektorile.

Erateed

Lisaks avalikult kasutatavatele teedele on Eestis ka erateed, millel liikumist või omanik piirata, kui ta on raja eelnevalt tähistanud. Eestis kehtivates seadustes on sätestatud: omaniku loata ei tohi keegi erateel liikuda; kui eramaad läbib avalikuks kasutamiseks määratud tee, siis sellel liiklemist maaomanik takistada ei või.

Riigimaa ja riigimets

Eesti kuulub Euroopa metsarikkamate riikide hulka. XX sajandil metsamaa pindala kahekordistus, puidutagavara aga mitmekordistus. Kõige levinumad puuliigid on mänd, kuusk ja kask . Ilmastiku soojenemise tagajärjel täheldatakse ka Eestis
puude kasvu kiirenemist. Metsaga on kaetud ligemale pool maismaast – 2,2 miljonit hektarit. 38% sellest kuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest.
Puhkamiseks ja matkamiseks sobivaid metsi on Eestis 200 000 hektari ringis – ligikaudu 10% tervest metsamaast kokku. Populaarseks on muutnud veekogude äärsed puhkemetsad: mereääres, suurtemate jõgede ja järvede kallastele kasvavad metsad. Samuti on rajatud looduse õpperadu, ehitatud puhkemaju, vaatetorne ka soid ja rabasid läbivaid laudteid.
Riigimets on avatud kõigile. Igaühe õigus lubab: peatuda ja ööbida matkaonnides ning telkimiskohtades. Lõket võib süüdata selleks ettenähtud kohtades.
Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks peab riigimetsas luba küsima metskonnast, erametsas aga selle omanikult. Tuleb arvestada, et jalal kuivav puu on paljudele lindudele pesapaigaks. Enne lõkkeplatsilt lahkumist tuleb veenduda, et söed on lõplikult kustunud ning tule edasi levimine pole võimalik.

Loodusannid

Igaühe õigus lubab metsaomaniku huve kahjustamata korjata riigimetsas ja tähistamata erametsas marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi.
Igaühe õigus ei kehti era- või riigimaale rajatud marjaistandikes. Pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaik jms on toore , mille kogumist igaühe õigus ette ei näe. Tähistatud eramaal liikumiseks ja tegutsemiseks peab saama loa maaomanikult. Eraomanikul on õigus keelata oma valdustes loodusandide, näiteks metsmarjade korjamine . Niisugune tegevus võib kahjustada omaniku majandushuve või häirida tema kodurahu. Ka luba omades tuleb liikuta metsas püsivaid jälgi jätmata, järgides tuleohutuse nõudeid.

Kaitsealused

Tihti leidub Eesti metsades kaunite õite või lehestikuga taimi, mis lausa kutsuvad noppima , kuid tegelikkuses kuuluvad looduskaitse all ning nende korjamine on keelatud. Samuti leidub looduses palju mitmesuguseid kivistis, millega sedause kohaselt ei või oma kollektsioone täiendada. Kaitsealused taimed jagunevad kolme ja kivistised kahte kategooriasse

Kaitsealused kivistised

Eesti aluspõhja kivistised on 350–550 miljoni aasta vanused vanaaegkonna mereloomade jäänused. Kõik silmaga nähtavad kivistised on makrokivistised ja kuuluvad II või III kategooria kaitsealuste objektide hulka.
II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine , looduslikust asukohast eemaldamine ja tehingud nendega on seadusega keelatud.
III kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine ning tehingud nendega on samuti seadusega keelatud. Kivististe väljaviimiseks Eestist tuleb taotleda luba Keskkonnaministeeriumist. Kõikide kivististe Eestist väljaviimisele peab eelnema nende teaduslik ekspertiis.

Kaitsealused taimed

I kategooria kaitsealused liigid: kõige rangemat kaitset vajavad 22 taimeliiki ja 10 loomaliiki. Iga taime kohta on Eestis teada vaid kuni viis leiukohta ning kõik taimed on suure teadusliku väärtusega näiteks: kobarpea , lääne-sõrmkäpp, odajas astelsõnajalg. Keelatud on I kategooria kaitsealuste taimede loodusest eemaldamine ja kasvatamine tehistingimustes .
II kategooria kaitsealused on 145 taime-, 24 seeneja 59 loomaliiki. Ka sellesse kategooriasse kuuluvad taimed on teadusele väga olulised. Eesti floora kujunemisloo kirjeldamisel on eritı tähtsad Saaremaa robirohi, eesti soojumikas, jugapuu, luuderohi jt.
II kategooria kaitsealustest käpalistest on tuntumad kärbesõis, jumalakäpp, balti sõrmkäpp, tõmmu käpp, valge ja punane tolmpea . II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine ning tehingud nendega on keelatud.
III kategooria kaitsealused on 43 taime-, 6 seene ja 230 loomaliiki. Siia kuuluvad taimed on üldiselt laia levikuga , kuid kaitse alla võtmine tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Eriti suurde ohtu on sattunud ilu- või ravimtaimena kasutatavad liigid – kaunis kuldking , hall käpp, käokeeled, neiuvaibad, vesiroosid , kollad jt. Kaitse all on ka metsõunapuud, metspirnipuud ja künnapuud.
Lääne-sõrmkäpp

Kasutatud allikad

Ränduri Aabits; Juhan Aare; Tallinn; Riigimetsa Majandamise Keskus; 2001
http://www.zone.ee/matkaleht/igayheoigus.html
Bioloogia Põhikoolile III; Mati Martin; Tallinn; Avita; 2002