t rahvalt.*2 Funktsionaal-organisatoorse riigivõimu jaotuspõhimõtte olemuslikuks tunnusjooneks on kontroll ja vastutus, s.t rahva kui tegeliku võimukandja ja tema poolt volitatud funktsioonikandjate vahel peab olema legitimeeriva faktorina poliitiline kontroll ja vastutus.*3 Seetõttu peab alati mõnele riigiorganile teatud kompetentsi andmisel langema talle samaaegselt ka vastutus, sest ilma selleta ei omandaks vastav riigiorgan tegutsemiseks hädavajalikku demokraatlikku legitimatsiooni. Vastutus oleks aga mõttetu, kui see ei oleks kindlustatud võimaliku sanktsiooniga. Seega otsustamispädevus eeldab alati otsuse tagajärgede eest vastutamist ja võimalikku karistust valede otsuste eest*4, s.t ühelegi riigivõimu kandjale ei tohi anda pädevust teostada riigivõimu väljaspool demokraatlikku kontrolli, vastutust ja võimalikku karistust.*5 Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob seega kolm erinevat
vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel. Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Riigivõimu teostajad pevad omama rahva heakskiitu. Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele, ühtki rahvusgruppi põhjendamatult eelistamata. Demokraatliku legitimatsiooni põhimõte tähendab seda, et kogu riigivõim pea lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesl või kaudsel heakskiidul. Legitimatsioon peamised vormid on personaalne ja sisuline. Lisaks võib esistada kõige esmast legitimatsiooni, mis seisneb riigivõimu institutsioonide loomises põhiseadusega; seega on rahvas sellisel juhul ette näinud, et ühed või teised riigivõimu teostamise mehhanismid üleüldse olemas on.
on seatud sõltuvusse Riigikogu tahtest. Riigikogu valimised toimuvad 4.a tagant. Rahvas saab rahvahääletusel ja riigikogu valimise kaudu riigivõimu teostamises osaleda piiratult. Demokraatliku riigi alustena nähakse erinevaid alampõhimõtteid. Demokraatia põhimõttel on kaks üldtunnustatud tahku: Rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid; Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele. 2.1.1 Demokraatia legitimatsiooni põhimõte ..tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale. Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu. Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav
2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48). 3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll). 3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus. a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine põhimõte on, et kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1. · On oluline, et järgitaks legitimatsiooni keti katkematust. Kõige pealt legitimatsioon alt üles rahvalt RK-le, siis legitimatsioon RK-lt VV-le, ja Riigikohtule. · Legitimatsiooni uuendamise nõue PS §60 lg3 a) Poliitiline vastutus kriteeriumiks on terve mõsitus, poliitiline vastutus väljendub selles, et valijad annavad valitute tegevusele hinnangu valimiskasti juures. Poliitilisevastutuse
a)proportsioonalne b)moonutamise keeld VALITSEMISKORRALDUSI-RIIGIKOGU,VALITSUS,PRESIDENT,KOHUS RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 1)SEADUSANDLIK FUNKTSIOON · Seadused(õigustloovad aktid,sh välislepingud) · Kõige olulisemad üksikaktid(riigieelarve,varaliste kohustuste võtmine.erakorralised seisukorrad,mobilisatsiooon,jne) · Seisukohad oluliste EL õigusaktide osas 2) VALIMISFUNKTSIOON · Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler,Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne) 3) KONTROLLIFUNKTSIOON Eelkõige täidesaatva võimu kontroll Seadusandlikud raamid(sh riigieelarve) Arupärimised(VV liikme,õiguskantsler,riigikontrolör,jne) Uurimiskomisjon Riigieelarve täitmise aruanne 4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON 5)istungid reeglina avalikud
tõlgendada koos demokraatia printsiibiga, mis on sätestatud PS §1. Demokraatia printsiip sisaldab muu hulgas ka olulisuse põhimõtet, mis tähendab seda, et riigi toimimise jaoks peab kõik olulised küsimused otsustama Riigikogu ning neid ei saa anda otsustamiseks täidesaatvale riigivõimule. Ministeeriumide moodustamine ja nende valitsemisalade kindlaksmääramine on riigi funktsioneerimise seisukohalt oluline küsimus, mis nõuab kõige otsesemat parlamendi legitimatsiooni. Seega peab seadus sätestama ministeeriumid ja nende valitsemisalad. Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või teise ministeeriumi pädevusse küsimusi, mis jäävad kehtestatud valitsemisalade vahele nn halli tsooni. Seda on üritatud lahendada eelnõu 691 SE teise lugemise seletuskirja lisas12, kuid autori arvamuse kohaselt annab nimetatud korraldus võimaluse veelgi laiema reguleerimatuse tekkimisele v.t. p 2.1.2.. 2.1.2
(esimene samm) – seda tuleb aga täpsustada. Windelbandi ja Dilthey eristus subjekti osas? Transtsendentaalne argument: empiiriliselt tõendatatav argument. Tingimused ise ei ole vahetult tuvastatavad. Vastama eksamil: kuidas ta jõuab teadusliku objektini, mis on see teaduslik maailm, mida ajaloolased uurivad ning mida kujutavad endast vaimuteadused? Mis on loodusteadused? Eripärad? On antud loetelu teadustest (lk 72). Filosoofia legitimatsiooni strateegia on sama, mis Windelbandil. Tuleb näidata, et on positiivne funktsioon eriteaduste jaoks. Eriteadused ei vaja kultuurilist legitimatsiooni. Teadmiste kadu, mis teaduste võitlemisel on, pole hea. Filosoofia aitab seda teadmiste kadu ära hoida. Inimkonnaelu, kus on psüühiline ja füüsiline osa. Lähtekohaks on nende algne ühtsus. Kaks erisubstantsi: kehaline ja vaimne. Eluprotsessis põimunud, aga abstraktsioonid saab need välja uurida
Põhiseaduslikkuse järelvalve on samuti üks vähemuse kaitse instument. Opositsiooni õigused pole kuigi põhjalikult välja töötatud, kuid siiski peab opositsioonil olema võimalus kaasa rääkida (võrdsed võimalused). 3. Demokraatlik legitimatsioon / poliitiline vastutus - Demokraatlik legitimatsioon (seadustamine, õigustamine): kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt Legitimatsiooni kett (peab olema katkematu): Böckenförde Rahvas valib Riigikogu Riigikogu legitimeerib: - Ühelt poolt Valitsuse Valitsus legitimeerib oma alluvad haldusorganid - Teiselt poolt Riigikohtu Riigikohus teeb presidendile ettepaneku ülejäänud kohtunike nimetamiseks) - Poliitiline vastutus: Komponendid: - Avalikkuse kontroll parlamendi üle väljendub: - Riigikogu istungite avalikkuses
ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, st esindama oma piirkonna huve keskvalitsuses, teiselt poolt aga esindama riiki ning täitma Lõuna Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate säärane nn kahepalgelisus tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel tihti vahendid regionaalse arengu tagamiseks. Need kitsaskohad mõjutavad otseselt ka kohalikku omavalitsust, kes kannatab, kui regionaalarengu eesmärgid on jäänud täitmata. Inimesed puutuvad igapäevaelus rohkem kokku kohaliku omavalitsusega kui riigiga kitsamas mõttes ning kujundavad nende kontaktide põhjal ka oma hoiakud riigi suhtes. Kohalikus omavalitsuses otsustavad küsimused ehk madal poliitika (low politics), nagu
rahvaste-riikide vastavaid kogemusi. Põhiseaduse normi ja tegelikkuse vahel on alati teatud vastuolu. Olles kord ühtedes oludes ühtede sõnastajate poolt kirja pandud, jääb tekst raiutuna paigale, elu oma mitmekesisuses ning vajadustes liigub aga edasi. Normil puudub efektiivseks vajalik täpsus-selgus, eluline seos ning sellest tulenev rakendamisvõimalus. Selle tulemusena ei või kujuneda mitte ainult norm ja selle objekt, vaid ka võimu legitimatsiooni aste ja eriti selle usaldusväärsus.4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja
kirjalike ja suuliste küsimuste kaudu ning muude kontrollivormide: olulise tähtsusega küsimuste arutelude ning valitsuse tegevuskavade arutelude, valitsusele tehtavate ettepanekute ning peaministri avalduste ja ülevaadete kaudu. - Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine Kuna rahvas valib riigiorganitest otse vaid Riigikogu, siis saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamises. Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. - PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine Riigiukogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole
teemi olemasolu, mille raames kõrgetele ametialastele ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saaksid oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult. Alljärgnevalt analüüsitaksegi prokuratuuri suhtes kehtivaid peamiseid rahvusvahelisi standardeid lähemalt ja antakse hinnang, kas Eesti prokuratuurisüsteem nendele vastab. 2. Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob teatavasti kolm demokraatliku legitimatsiooni struktuuri (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) ning ükski riigivõimu akt ei tohi jääda väljapoole ühte neist.*11 Kõik kolm võimuharu erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, moodustamisviisi, otsustamissituatsioonide ja -menetluse ning ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatava organi kompe- tentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*12, s
kui politsei teeb rohkem tööd või kui politseid rohkem usaldatakse, kasvab registreeritud kuritegude arv. Kui narkomaanide rehabilitsioon on korraldatud halvasti, väheneb narkomaaniaravile pöördujate ja seal viibijate arv. 27. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi? Loomulik areng e „natural history model“. Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad
Või nt kui politsei teeb rohkem tööd või kui politseid rohkem usaldatakse, kasvab registreeritud kuritegude arv. Kui narkomaanide rehabilitsioon on korraldatud halvasti, väheneb narkomaaniaravile pöördujate ja seal viibijate arv. 27. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi? Loomulik areng e ,,natural history model". Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend ,,oletatav olukord" tähenduse puhul rõhutavad
kui politsei teeb rohkem tööd või kui politseid rohkem usaldatakse, kasvab registreeritud kuritegude arv. Kui narkomaanide rehabilitsioon on korraldatud halvasti, väheneb narkomaaniaravile pöördujate ja seal viibijate arv. 27. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi? Loomulik areng e „natural history model“. Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad
Kui valija hääletab nii kohal, kui e- hääletusega, tühistatakse e-hääletus. Kehtetu sedel: riigikogu valimise seadus §57 Valimiskaebused: tõhus menetlus; uurimisprintsiip. Kaebusi lahendavad: maakonna, vabariigi valimiskomisjon, Riigikohus PS-likkuse järelevalve asjana. Riigikogu Riigiorgan, PSorgan, Kollegiaalorgan (101 liiget), ühekojaline parlament, ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Funktsioonideks on seadusandlus, legitimatsiooni vahendamine (rahva legitimatsioonil kõrgemate riigiametnike nimetamine), kontroll täidesaatva võimu üle (parlamentaarne), representatsioon (esindusfunktsioon; ühiskonna ootused, mured), riigi rahandusküsimuste üle otsustamine. Riigikogu kui organi kontinuiteet (õiguslik järjepidevus)- organ on koguaeg olemas, kuni PS lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet
jaanuari teisel esmaspäeval ja kestab juuni kolmand neljapäevani; teine istungijärk algab septembri teisel esmaspäeval ja kestab detsembri kolmanda neljapäevani) RIIGIKOGU TÖÖ PÕHIMÕTTED: Täiskogu reservatsioon – otsuseid langetatakse koos Avalikkuse põhimõte (PS §72) - Täiskogu istungi avalikkus RIIGIKOGU FUNKTSIOONID: seadusandlus legitimatsiooni vahendamine – rahvas valib RK, RK ülesanne on vastu võtta ja vahendada rahva õigusi puudutavaid küsimusi kontroll täidesaatva võimu üle (parlamenteerne kontroll) representatsioon - esindusfunktsioon riigi rahandusküsimuste üle otsustamine – eelave MENETLUSSKEEM: MENETLUSEST
toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu.
Uue tervikliku K-i puhul on enamasti tegemist poliitiliste jõudude kompromissiga või omalaadse poliitilise vaherahuga. ( tänu kompromissilisele iseloomule on K-id normitehniliselt kehvemad kui teised seadused ja kompromissikorras on seal mitmeid reguleerimata küsimusi ehk auke). Arvestades, et Kn peab tagama pikemaajalise stabiilse arengu ja peab kujutama poliitiliste jõudude vaherahu, siis kõige paremaks K-i vastuvõtmise viisiks on referendum ehk rahvahääletus. Kn saab legitimatsiooni sellel juhul rahvalt, mitte aga parlamendi võimalikult juhuslikult enamuselt. Ükski poliitiline jõud ei saa end vähemalt formaalselt lugeda K-i isaks. Selleks, et mingi eelnõu rahvahääletusele jõuaks, peab keegi selle välja töötama. Rahvahääletusele pandava eelnõu väljatöötamine ja rahvahääletusele panek antakse tavaliselt rahva poolt valitud rahva esindajate kätte (nt parlament, mis tegeleb K-i eelnõuga nö muu töö kõrvalt
vastavust saab alati kontrollida riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäevases õigusriigis on riigivõimu kandja rahvas. Eesti suveräänsus on lõppastmes Eesti rahva suveräänsus. Rahvasuveräänsuse õpetus on vastand monarhi- ja riigisuveräänsuse identifitseerimise õpetusele. Kuid selle teine külg rahvasuveräänusus tähendab riigivõimu teostamise legitimatsiooni rahva poolt mida olulisema otsusega on tegemist, seda otsesem peab olema otsust langetava riigiorgani legitimatsioon. Riigivõimu teostamise legitimatsioon hõlmab endas veel kontrolli teostamist riigivõimu teostamise üle, nt Riigikogu valimistel. 4.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused Õigusriigi formaalsed tunnused: võimude eristamine ja nende lahusus, formaalse seaduse mõiste,
toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39
kus teadmised on ainult piltkoopia sellest, millisena see mõistusele tundub. Normid seadustab ühiskond müüdi või religiooni kaudu ehk maailmairjeldamise viis mis põhineb suurel määral metafooril, mõtet otsiti ekspressiivses sümbolismis. 22 Def - mütoloogia on selline reaalsuse tõlgendus, mil igapäevane tavakogemus on tihedalt seotud mitmesuguste sakraalsete jõududega: ntks kosmilise ja sotsiaalse korra ühtsus, kõige arhailisem legitimatsiooni vorm. Müüdis nähakse maailma sugukondlike traditsioonide kaudu. Mõte ehk logos käib looduse kaudu. Logos - mõistus, seadus, väide Müüdid püüavad omal moel välja selgitada tõde, otsides, mis aset leidis - seega ka teaduse ja moraalse koodeksi funktsioon, on lahutamatud kultusest, kommetest, rituaalidest ja usust (sellega omandavad arenenud ühiskonnas juba religioosse vormi). Ühiskonna paljud funktsioonid on koondatud mütoloogia alla.
ajaliselt erinev. Iseloomulik postmodernismile on metanarratiivide (kasutab veel mõisteid makro- ja suured narratiivid) jõu ja legitiimsuse kadumine, ekleltism. Metanarratiivid on nt. mõtte hermeneutika, vaimu dialektika, inimkonna vabastamine, subjekti võim, kristlus jne. Nende ülesandeks oli legitimiseerida/seadustada teatud moraali normid, seadused, institutsioonid, mõtteviisid. Kuid erinevalt müütidest, mis kandsid sama rolli, otsivad metanarratiivid legitimatsiooni tulevikust, mitte minevikust. See oli nn. tulevikku suunatud kaasaja projekt, millest unistasid Nietzsche ja Heidegger. Eesmärgiks oli luua sotsiokultuuriline ühtsus, mille raamidesse oleks võimalik paigutada kõik nähtused. Miks selline projekt ebaõnnestus? Lõplikult hävitas niisuguse kujutelma ühtsusest II MS koledused, mis kaotas usu metanarratiivide jõusse. Algas mikronarratiivide ajajärk, mis ei pretendeeri mingile legitimeerivale jõule
Nõrk koht. VI Riigikogu kogunemine 1. § 61 lg 1 2. § 66 lause 2 3. § 66 lause 1 4. § 61 lg 2 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid ülesanded milleks on (Bagehot) · Valimisfunktsioon · Väljendusfunktsioon (arvamuste) · Õpetamise funktsioon (kui õpetatute kogu) · Teabevahetus, informatsiooni vahetus · Seadusloome, seadusandluse funktsioon 1. seadusloome 2. legitimatsiooni vahendamine 3. kontroll 4. avalikustamine 5. kaitseväe kasutamise otsustamine 38 II Riigikogu pädevus annab õigusliku võimu ülesande täitmiseks § 65 1. üldpädevus a. § 65 p.1 (formaalne) b. § 65 p.16 2. eripädevused a. § 65 p. 2-15 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused
Nõrk koht. VI Riigikogu kogunemine 1. § 61 lg 1 2. § 66 lause 2 3. § 66 lause 1 4. § 61 lg 2 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid ülesanded milleks on (Bagehot) · Valimisfunktsioon · Väljendusfunktsioon (arvamuste) · Õpetamise funktsioon (kui õpetatute kogu) · Teabevahetus, informatsiooni vahetus · Seadusloome, seadusandluse funktsioon 1. seadusloome 2. legitimatsiooni vahendamine 3. kontroll 4. avalikustamine 5. kaitseväe kasutamise otsustamine 40 II Riigikogu pädevus annab õigusliku võimu ülesande täitmiseks § 65 1. üldpädevus a. § 65 p.1 (formaalne) b. § 65 p.16 2. eripädevused a. § 65 p. 2-15 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused
•Rahva vabadus •Õigluse idee •Õiguse idee 2.6 Demokraatia printsiip •Eesti on Iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik(PS §1) •Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas(PS §1) •Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS §19 lg 2) •Arvamuste paljusus Demokraatia legitimatsiooni põhimõte - .tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidu Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis.
a. Personaalne legitimatsioon tähendab seda, et rahvas valib oma esindajad riigivõimu teostama. Tegemist võib olla ka kaudse legitimatsiooniga rahvas valib riigikogu, riigikogu annab peaministrile nõusoleku valitsuse moodustada, president nimetab ministrid. Minister nimetab valitsuse nõusolekul kantsleri ning kantsler nimetab ametisse suurema osa ministeeriumi ametnikest. b. Sisulise legitimatsiooni puhul teeb rahvas otsuse valimistel, millist poliitilist platvormi toetada, ning selle tulemusena viib riigikogu ja valitsus ellu poliitikat Tänapäevane demokraatia mõiste ei tähenda enamuse absoluutset võimu, sest see võib üsna kergesti türanniaks osutada. Seetõttu sisaldubki demokraatia mõistes see, et enamus on seotud vähemuste õigustega ehk kaitstud peavad olema üksikisikute õigused ja vabadused. Samuti kuulub
Nõrk koht. VI Riigikogu kogunemine 1. § 61 lg 1 2. § 66 lause 2 3. § 66 lause 1 4. § 61 lg 2 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid ülesanded milleks on (Bagehot) Valimisfunktsioon Väljendusfunktsioon (arvamuste) Õpetamise funktsioon (kui õpetatute kogu) Teabevahetus, informatsiooni vahetus Seadusloome, seadusandluse funktsioon 1. seadusloome 2. legitimatsiooni vahendamine 3. kontroll 4. avalikustamine 5. kaitseväe kasutamise otsustamine II Riigikogu pädevus annab õigusliku võimu ülesande täitmiseks § 65 1. üldpädevus a. § 65 p.1 (formaalne) b. § 65 p.16 2. eripädevused a. § 65 p. 2-15 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused I Mõisted Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium.
momentide kaudu: PRIORITEEDI JA RESERVATSIOONIPRINTSIIP ALAPRINTSIIBID Demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatliku riigi läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks VV ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. PS § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
● Õpetamise funktsioon (kui õpetatute kogu) ● Teabevahetus, informatsiooni vahetus ● Seadusloome, seadusandluse funktsioon 1. seadusloome 2. legitimatsiooni vahendamine 3. kontroll 4. avalikustamine 5. kaitseväe kasutamise otsustamine II Riigikogu pädevus – annab õigusliku võimu ülesande täitmiseks § 65 1. üldpädevus
Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. Kokkuleppe ja enamuse põhimõte – vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt
kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. 11 Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 7. Õigusriigi printsiip - isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude
Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 8. 7. Õigusriigi printsiip isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu
Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna-Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate selline "kahepalgelisus" tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel sageli vahendid regionaalse arengu tagamiseks. Kirjeldatud kitsaskohad mõjutavad otseselt ka kohalikku omavalitsust, kes regionaalarengu eesmärkide täitmatajätmisel kannatab. Inimesed puutuvad igapäevaelus rohkem kokku kohaliku omavalitsusega kui riigiga kitsamas mõttes ja kujundavad nende kontaktide põhjal suuresti ka oma hoiakud riigi suhtes. Kohalikus omavalitsuses otsustatavad küsimused ehk madal poliitika (low politics), nagu inglased
Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 15 7. Õigusriigi printsiip - isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused
eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna-Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate selline "kahepalgelisus" tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel sageli vahendid regionaalse arengu tagamiseks. Kirjeldatud kitsaskohad mõjutavad otseselt ka kohalikku omavalitsust, kes regionaalarengu eesmärkide täitmatajätmisel kannatab. Inimesed puutuvad igapäevaelus rohkem kokku kohaliku omavalitsusega kui riigiga kitsamas mõttes ja kujundavad nende kontaktide põhjal suuresti ka oma hoiakud riigi suhtes. Kohalikus omavalitsuses otsustatavad küsimused ehk madal poliitika (low politics), nagu
huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna- Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate selline "kahepalgelisus" tingib sageli nimetatud eesmärkide vahelisi vastuolusid, mida teravdavad veelgi legitimatsiooni probleemid. Lisaks puuduvad maavanematel sageli vahendid regionaalse arengu tagamiseks. Kirjeldatud kitsaskohad mõjutavad otseselt ka kohalikku omavalitsust, kes regionaalarengu eesmärkide täitmatajätmisel kannatab. Inimesed puutuvad igapäevaelus rohkem kokku kohaliku omavalitsusega kui riigiga kitsamas mõttes ja kujundavad nende kontaktide põhjal suuresti ka oma hoiakud riigi suhtes. Kohalikus
õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu põhiseadusega vastuolus olevaks, kuivõrd välisleping (mitte Euroopa õigus) on vastuolus põhiseadusega, sest riivab intensiivselt parlamendisuveräänsuse ja demokraatia põhimõtet. Osapoolte nõudmised: Mida tahab õiguskantsler: Õiguskantsleri soovid võivad kattuda õigusteadlaskonna soovidega pidada põhiseaduse üle uus debatt. Samuti on õiguskantsler järjekindlalt soovinud tugevdada seadusandja legitimatsiooni s.h Riigikogu rolli seadusandjana vaidlustes, mis puudutavad Euroopa õigust. Mida valitsus tahab? Pigem on õige küsimus mida valitsus kardab? 1) laiemat mõju osalusele rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide töös (IMF, EBRD jne), 2) euroskepsise kasvu ja tugevat negatiivset mõju kuulumisele Euroopa Liitu, 3) positsioonide nõrgenemist oluliste asjade läbirääkimistel (sh kui palju Eesti saab vahendeid järgmisest Euroopa
Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (PS § 78). Seega võtab rahvas oma esindajate kaudu osa riigi täidesaatvate organite moodustamisest. Sama põhimõte realiseerub ka kohaliku omavalitsuse tasandil; legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel
Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi ning nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (PS § 78). Seega võtab rahvas oma esindajate kaudu osa riigi täidesaatvate organite moodustamisest. Sama põhimõte realiseerub ka kohaliku omavalitsuse tasandil; legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Põhiseaduse § 60 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised iga nelja aasta järel. See toob kaasa ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite vahetumise. Nii toimib see põhimõte ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel
C. DEMOKRAATIA PRINTSIIP PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Printsiip sisaldab (konkretiseerimise momendid): 1. see väljendub eelkõige legitimatsioonis, mis on kogu demokraatlikku riiki läbivaks põhimõtteks. PS §56 kõrgeimat võimu teostab rahvas, valides Riigikogu, kes jällegi valib presidendi jne. Põhimõte realiseerub ka KOV tasandil. 2. Legitimatsiooni uuendamine legitimatsioon on määratud kindlaks tähtajaks, kuid võib vastavalt põhiseadusele ja sellega kooskõlas olevatele seadustele toimuda ka varem. 3. Enamuse õigus otsustada otsustamine toimub majoriteedi põhimõttel. 4. Avaliku halduse teostamine on piiratud ja piiritletud PS ja seaduste raamidega. Need piirid on kaudselt pannud rahvas, sest põhiseadus hääletati rahva poolt. 5. Kodanike arvamuste arvestamine. Riigi tasandil need võimalused väiksemad kui
puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend. Seega on omandi vahetuseks vajalik valduse vahetus, et valdus ja oman jäävad reegina kokku ja eelkõige selle eest, et omandi vahetus oleks silmnähtav - Sellesama tegeliku ja õigusliku võimu vahelise seose tagajärjeks on, et valdusest tuletatakse omandi eeldus. Seega pannakse valdus teenima võõrandaja legitimatsiooni õiguskäibes. - Valduse õigusliku reguleerimise eesmärgiks on välise rahu säilitamine - Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole ei asjaõiguslik õigus ega võlasuhe ega ka koormatis - Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta ka õigus kinnisasjale - Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse
kuulunud ius communele. See tähendab jurisprudentsi vabanemist senisest roomaõiguslikust traditsioonist õiguse uute põhialuste sisseseadmise kaudu. Juristid loobuvad roomaõiguslikest autoriteetidest ning võtavad oma eriala uute põhialuste loomise enda kätte. See ongi tavakäsitluses moment, mis võimaldab väita, et loomuõigus murrab rooma õiguse kehtivuse. Õigusajalooliselt on otstarbekam on teistsugune käsitlus loomuõigus muutis rooma õiguse legitimatsiooni. Rooma õiguse normid olid mõistuspärased ja loomulikud, sest nad vastasid loomuõiguse printsiipidele. Väide, et rooma õigus ja loomuõigus eksisteerisid teineteise kõrval, iseloomustab asjaolu, et loomuõigus oli pikka aega "kateedrijuristide" mängumaa , s.t. ta ei mõjutanud kehtivat õigust. Nii loomuõigus kui rooma õigus kuulusid ülikoolide õppeplaani, kuid seejuures oli loomuõiguse osakaal 10%. 35.3. Loomuõiguse positiveerimine
annaabi.ee 
