Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” (0)

Andrus Kivirähk  
“Mees, kes teadis 
ussisõnu ”
Koostajad:  Aleks  Mark ja Georg M. Puhm
Tal inna Nõmme Gümnaasium
2015
Andrus Kivirähk
On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu 
Ülikoolis ajakirjanduse erialal
 Ta töötab Eesti Päevalehes
2000. aastate menukaim eesti kirjanik
Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud 
mitmeid autasusid
Näiteid teistest teostest
“ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui 
helesinised mäed”
“  Sirli , Siim ja saladused ”
“ Rehepapp ehk november”
“Wremja.  Zorro  märk” (koos Mart Juurega )
“Mees, kes teadis ussisõnu”
Autori üks tuntuimatest  romaanidest
Ilmunud aastal 2007
On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles
Romaani peategelased
Leemet  – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna 
asukohta , peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest  tavadest
Salme –  Leemeti  õde, kes abiellub karu Mõmmiga
Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis 
tegema kõike 
Vootele – Leemeti onu,  elutark  ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu 
Tölp – Leemeti vanaisa,  iidne  sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas  vanamees
Madu  Ints  – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber
Pirre  ja Rääk –  viimased  ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka 
täide keelt 
Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut.
Hi e – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks,  rõõmus  ja 
heatahtlik , temast saab Leemeti naine
Hi etark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema 
kõigeni oma usu kaitseks
Pärtel/ Peetrus  – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma  perega   külla  elama ja võtab sealsed 
kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti.
Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt 
kõike, mis talle vaid  mungad  ja raudmehed jms räägivad
Magdaleena – külavanema tütar, palub  Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” 
Sisu
Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus 
eestlased on  metsast  lahkunud ja raudmeeste kombel 
läinud elama küladesse.
Leemeti  saatuseks  on kahe kultuuri pi ril  paiknemine , 
mil est esimene on määratud hävimisele, teine aga 
edasi kestma.
Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed 
erinevad oma  kommete  ja uskumuste poolest 
üksteisest.
Sisu II
Metsa elanikud on säilitanud oma sideme loodusega ja 
mõistavad usside keelt, mis on n.ö.  lingua  franca 
loomari gis
Külaelanikud on oma  vanadest  traditsioonidest lahti öelnud 
ning on unustanud ussisõnu.
Leemet üritab harjuda külaeluga, aga sel est ei tule midagi 
välja ja ta li tub oma vanaisaga sõjas raudmeeste vastu
Analüüs
Mets on kui primiti vne ja traditsiooniline ühiskond. Küla on 
progressi  ja tsivilisatsiooni esindaja.
Teoses on kasutatud palju eesti mütoloogiat, mis on 
segatud   ajalooga . ( Põhjakonn , haldjad)
 Autor käsitleb probleeme, mis tekivad kultuuriliste 
üleminekutega.
Raamatu sisu on ka praegu  aktuaalne , sest 
globaliseeruvas maailmas ei ole palju ruumi 
traditsioonidele ja i dsetele uskumustele.
Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Andrus Kivirähk
• Näiteid teistest teostest
• “Mees, kes teadis ussisõnu”
• Romaani peategelased
• Slide 6
• Sisu
• Sisu II
• Analüüs
• Täname kuulamast!