Eestlased romaanis „Mees, kes teadis ussisõnu“ (0)

Eestlased romaanis „Mees, kes teadis ussisõnu“
Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega.
Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele .
Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma . Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema.
Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust . Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid. Külas söödi leiba, mis ei maitsenud just kõige paremini. Pealegi sõdisid ja taplesid sealsed inimesed palju rohkem omavahel. Onu Vootele seletas Leemetile mitmel korral, miks on metsas palju parem elada kui külas.
Külas usuti Jumalat, käidi kirikus ning arvati, et paavst on Jumala asemik maal. Paavst pidavat oskama kõike. Seega pidasid külaelanikud usse ja ussisõnu saatanast. Külas pidi toidu lauale ning riiete selga saamiseks tegema rasket ja vaevarikast tööd. Metsas alistati loomad kavaluse ja ussisõnadega. Samuti polnud külas elavatel naistel erilist väärikustunnet. Nad magasid raudmeestega. Seda peeti auasjaks, eriti veel kui naine jäi rasedaks. Põllekandjad jäid oma lapsi üksinda kasvatama, või võtsid mehe, kes polnud võsukese isa. Metsas lõid pere omavahel siiski inimesed, kes üksteist armastasid.
Tegelikult ei saanud inimesed vist ise ka aru, miks nad külla kolisid. Nad ei mõistnud, miks nad Jumalat usuvad või madusid ja usse saatanast peavad. Nad ei teadnud , miks nad tahtsid väga rasket vaeva näha söögi või riiete saamisel. Vanad eestlased oleksid pidanud küllakolimise põhjalikumalt läbi mõtlema ning seda vältima. Enne mõtle, siis tegutse.