Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Andrus Kivirähk
„Mees kes teadis ussisõnu“
  • „Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema.“ Sellel ajal pidi oskama ussisõnu.
    „Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu , kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma.“ Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada.
    Paavst on jumala asemik maa peal.“ Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis.
  • Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega . Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas külaelu ning veedab seal pikalt aega, lootuses et ta saab ühe külaneiu ja raudmehe lapsest kasvatada endale järeltulija, et ussisõnad välja ei sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga. Metsa tagasi pöördudes ei ole sinna enam eriti kedagi jäänud – vaid ta ema (isa elas nimelt külas), õde, õe mees (karu), Ülgas, inimahvid Pirre ja Rääk ning veel üks perekond, kuhu kuuluvad pereisa Tambet , naine Mall ja tütar Hiie . Just Hiie, kellega Leemet lõpuks armastuse leiab, jääb ta viimaseks lootuseks laps saada ning talle ussisõnu õpetada. Selle lootuse aga purustab hiietark (sellel hetkel juba hull) Ülgas, kelle süü läbi Hiie nende pulmaõhtul hukub. Edaspidi räägib raamat Leemeti ja ta kaua kadunud olnud vanaisa rüüsteretkedest ning kirjeldab kuidas metsaelu välja suri ühes Leemetiga – viimase mehega, kes teadis ussisõnu.
    Suurem osa raamatust kirjeldab Leemeti püüdlust taastada ja säilitada ussisõnu, ilma et liituda külainimestega või muutuda hullumeelseks nagu Ülgas. Selle kõrval on ka palju väiksemaid lugusid ning rohkelt fantaasiat.

  • Vootele – Leemeti onu. Tark, elukogenud mees. Õpetas Leemetile ussisõnu.
    Pärtel – Leemeti parim sõber lapsepõlves. Hiljem asus elama külasse, võttis omaks ristiusu, muutus metsaelanike suhtes külmaks.
    Hiie – Heatahtlik ja armas tüdruk metsast . Lapsepõlves elas isa hirmu all. Pidi saama Leemeti naiseks, kuid suri hundi hammustuse läbi pulmaõhtul.
    Leemeti ema – Armastav ja hooliv . Armuke (karu) tappis tema mehe. Suri ussipesas põlengusse.
    Hiie ema – Elas oma mehe (Tambeti) põhimõtete järgi. Emaarmastust näitas välja alles siis, kui tütar surmasuus oli.
    Tambet – Hiie isa. Uskus, et haldjad on metsa elu hoidjad, nende vastu tegutsemine toob halba. Suri vihasena tütart otsides Leemeti vanaisa mürgihammaste läbi.
    Ülgas – Hiietark. Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud.
    Leemeti vanaisa – Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid . Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud.
    Ints – Ussikuninga tütar. Leemeti parim sõber. Armastas neid, kes oskasid ussisõnu, ei sallinud külarahvast sest need sisinakeelt ei mõistnud.
    Meeme – Endine Põhja Konna valvur.
    Johannes – Külavanem, ristiusuline ja Magdaleena isa.
    Magdaleena – Johannese tütar. Jäi rüütlist rasedaks, tahtis Leemetit lapsele isaks. Ülgas tappis ta kättemaksuks Leemetile.
    Toomas – Magdaleena poeg.
    Pirre ja Rääk – Inimahvid, kes suhtlesid ussisõnade keeles ning kasvatasid täisid.
    Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele.
    Salme – Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade
    Möigas – Tuuletark , andis Leemeti vanaisale tiibade ehitamiseks tuulesõlmed.
    Andres, Jaakop, Nigul – külapoisid.
    Katariina – külatüdruk , kelle Leemet päästis ussisõnadega rästiku mürgihammustusest.
    Röks – Munk ja Tuuletarga poeg.
    Mõmmi – Salme mees, heatahtlik. Armastas oma naist, kuid ihaldas ka teisi.

  • Probleem tekib sellest kui uus ja vana põrguvad ning, et inimesed on nii nõrgad ja usuvad kõike mis neile öeldakse või tehakse. Leemet jääb kahe poole vahele, ning peab mõtlema ja tegema otsuse millisele poolele ta kuulub.Ta valib metsa.

  • Leemet sai teose löpus Põhja-Konna valvuriks.
  • Autori sönum on see,et ära mõista inimest hukka sellepärast, et ta oskab midagi erinevat, teistsugust. Iga inimene on erinev ja oskab erinevaid asju. Sellepärast ei saa kedagi maha põletada.
  • Raamat oli tume ja oli päris palju kohutavaid hetki . Ei meeldinud
    Juhendaja : Sirje Paakspuu
    Kristel Keskküla
    MT1-10
  • Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu #1 Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu #2 Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andra Suuster Õppematerjali autor
    Raamatutöö

    Sarnased õppematerjalid

    Mees-kes teadis ussisõnu
    8
    doc

    Mees, kes teadis ussisõnu

    ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati

    Kirjandus
    Mees kes teadis ussisõnu
    9
    odt

    Mees kes teadis ussisõnu

    1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas

    Kirjandus
    Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu-- referaat
    12
    docx

    Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - referaat

    Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ­ ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid

    Kirjandus
    Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu põhjalik kokkuvõtte ja autori tutvustus
    5
    docx

    Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu põhjalik kokkuvõtte ja autori tutvustus

    Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde.

    Kirjandus
    Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
    10
    doc

    Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

    keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad.

    Kirjandus
    Mees-kes teadis ussisõnu
    6
    doc

    Mees, kes teadis ussisõnu

    Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda

    Kirjandus
    Mees-kes teadis ussisõnu
    56
    docx

    Mees-kes teadis ussisõnu

    Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt

    Kirjandus
    Mees-kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk
    3
    docx

    Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

    Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun