10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
161 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
naerulind
Õppematerjali autor
pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
väljakutseks. Nad näevad enda maailma kui killukest osa suuremast ilmatervikust kuhu kuulub kõiksugu vaime ja hingesid. Parunid aga valitsevad maad vaid näiliselt, sest nad ei mõista selle sugavamt olemust. "Rehepappi" higestatud maailma on karm paik, kes tuleb ülimalt ettevaatlik olla, et ellu jääda.Nagu ajastule kohane nii ka Kivirähna proosades on ka märkimisväärne see, et senisest rohkem pöörati tähelepanu segadusele milleks on inimese enesemääratlus, küsimused nagu kes ma olen? ja modernistlik proosa näitab maailma valulise ja sügavmõttelise paigana, tegelased otsivad tõde, püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Kivirähk uurib piltlikult öelds tõrivkuga ringi bensiiniga täidetud sügavas sügavas koopas milleks on eestlaste mentaliteet ja eluhoiak. Muusi tema teoseid „Eesti matused“ „Limpa seiklused“ 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg—koht—ühiskonna kord ja ajaloolised tegurid 13
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Selles seltsis vastitas Tms selle eest, et seltsi rmtk oleks täidetud. Seltsilt ja J. Tamme õelt sai rahalist toetust. Ülikool jäi lõpetamaa: 5-st eksamist tegi ära ühe. 1911 a kevadel, eksamite ajal läks tervis käest ära. Arst andis võimaluse: kas diplomita elada või diplomiga surra - igas vaimne pingutus lõpetada (TBC). Tuleb minna mägedesse, a pole raha. Läks venna juurde Koitjärvele (Aegviidu lähedal, vend Jüri oli seal 10 metsavaht). Kuna arstid vaimse pingutuse keelanud, püüdis Tms end säästa, 1911-12 vaikuseaastad loomingus. 1912 kontrolliti ta tervist uuesti, pole parem, soovitati sõita lõunasse, kuskile Musta mere äärde. Endal raha pole, hakkas otsima: vennalt sai, vanad seltsikaaslased, laenud. 1912 sõitis lõunasse. Jõudis Sotsi lähedale Punase lageda'le (asundus), Eesti küla
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus- test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada. Varblase puhul on mainitud, et tema säutsu- mine tähendab vihma lakkamist; teda on ka vihmakassiks kutsutud. Varblane laulab: Siit särat, särat siit Särat, särat üle aia Jüri, Mari odraaeda Siit-sirr! (rahvaluule) q Varblane J. Oro Varblane, pisike linnuke, õue peal nokitseb kaeru. Näkitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa seal liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops! aiateiba. ,,Pühi suu puhtaks, va' kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" q Varblase pesa Leida Tigane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid