Mees kes teadis ussisõnu referaat (8)

Sisukokkuvõte
Romaan „Mees, kes teadis Ussisõnu” räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet , kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie , Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult . Lõpuks Leemetil õnnestus Pärtlit näha ning ussisõnadega ta enda juurde meelitada, kuid ega nad väga hästi läbi ei saanud ning lõpuks pidi Leemet metsa ära jooksma .
Leemetit võis kõiges viimaseks pidada, kuna ta oli ju ikkagi viimane mees, kes ussisõnu oskas ning onu Vootele arvas , et Leemet saab neid ka oma lastele õpetada. Leemet oli ju ka ainus mees perekonnas ning seega pidi ta ka Salme ja Mõmmi asju korda ajama , et need lahku ei läheks. Leemetile ei meeldinud kuulda, et ta ainus mees peres on, aga ema heameeleks pidi ta seda kuulama . Leemet oli ju siiski viimane mees, kes elas metsas, sest tema ju polnud äraandja. Ta ei tahtnud külasse elama minna, kuna see oli Jeesus Kristuse maa ning tema oli Saatan. Leemet ja tema vanaisa olid viimased sõjamehed, kes julgesid raudmeestele vastu hakata ning neid tappa. Leemetil vedas alati, keegi päästis teda ikka ja jälle, tähendab et ta oli loodud elama. Ta nägi, kuidas Ints tapeti ning enam polnud ju ussisõnadest kasu, kuna polnud ju enam ussegi, kellega rääkida. Leemet oli täiesti tuim , ta ei mõtelnud enam mitte millelegi, sest millelgi polnud enam tähtsust. Ehki, kui teda hakati tapma , siis surra ta ei tahtnud. Leemet oli ka viimane, kes nägi Rohelist Konna. Elukat, mida ta oli terve elu näha tahtnud, mida ta oli otsinud, kuid asjatult. Kuid ta leidis ta juhuslikult ühest koopast, kus Roheline Konn magas . Ka tema jäi sinna magama.
Leemet oligi kõiges viimane, tema elu polnud kerge, kuid siiski ta üritas kõigest väest oma katsumustest üle saada. Leemet oli oma vanaisaga sarnane, ta ei kohkunud millegi ees ning ta suutis tappa sama külmavereliselt, kui vanaisa. Ta oskas olla ka hell, ta armastas Hiiet väga ning tegi ta elupäevad väga õnnelikuks. Leemet – kõiges viimane.
Miljöö
Tegevus toimub minevikus kus peategelane Leemet ja tema ema ning isa elasid algselt metsas, seal usuti veel haldjaid , kus nad olid tsivilisatsioonist vabad, kõik eluks vajalik tuli loodusest. Mingi aeg hakkasid metas elanikud vaikselt küladesse, mis
arvati olevat paganate maa, kolima ,et seal moodsa ning euroopalikku elu elada.
Leemeti isa tahtis samuti külla kolida , ema ei soovinud seda, kuna seal ei oodanud teda midagi. Kuid mingi aeg koliti ikkagi külla. Peale isa surma otsustati metsa tagasi
kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures. Mingi hetk põgeneb Leemet koos hiiega ühele saarele kus kohatakse vanaisa kelle hülged olid saarele toonud peale jalgade raiumist ja merre viskamist. Vanaisa soovil minnakse ka saaremaale. Lõpuks satutakse tagasi kodu metsadesse, kus Hiie sureb .
Proobleemid
Inimesed hakkasid metsast küladesse kolima.
Leemeti ema hakkas isa kõrvalt karuga armu elu elama ning lõpuks tappis karu isa.
Leemet ei tohtinud Hiiega suhelda kuna oli sündinud saatana maal .
Ema muretses Leemeti õe salme ja karu suhte pärast kuna karud olid naiste maijad.
Probleemid Raudmeestega kellega metsa elanikud sõdisid.
Leemeti armu probleemid.
Hiie taheti ohverdada Leemet aitas ta põgenema.
Leemeti viha kasvamine.
Leemeti armuelu
Leemeti armu elu oli keerukas, külla naastes ei lastud tal Hiiega mängida ega suhelda. Tambet, Hiie isa, oli selle ära keelanud kuna Leemet oli sündinudkülas ja teeda peeti satanast sündinuks. Mingi aeg hakkab ta käima koos Pärtliga, kes oli ta sõber, küla metsaservast piilumas. Nii kohtubgi ta Magdaleenaga. Kord läks Leemet Magdaleenat metsat otsima kuid ei leidnud teda, kuid kuulis karjatust. Magdaleena oli saanud ussilt hammustada Leemet kutsus ta ussi sõnadega tagasi ning lasi ussil Magdaleena jalast mürgi välja imeda. tüdruk tänas teda põse musiga ning leemetile hakkas Magdaleena meeldima . Nüüd käis leemet tal tihti külas. Kord külast koju minnes sai ta teada, et Hiiet
tahetakse ohverdada, selle peale tõttas ta Hiiele appi ning koos põgeneti paadiga
merele kuni jõuti ühele saarele kus Leemet kohtas oma vanaisa kes juttude
järgi oli surnud. Põgenedes sai ta aru et on Hiiese armunud. Olles saarel veetnud mõnda aega minnakse koju tagasi terve pere võtab teda soojalt vastu. Leemet soovis nüüd Hiiega koheselt abielluda, selle tähistamiseks pidi süütama suure lõkke . Abielu pidustuste ajal kui Leemet ja Hiie tantsisid jooksis nende vahele üks hunt kes haaras Hiie kaelast ning Hiie kukkus surnult maha. Algul ei saanud Leemet sellest aru joostes segaduses olles metsa, kuid tagasi tulles mõistis et enam pole tema naist Hiiet elavate kirjas.
Leemeti iseloomustus
Leemet on kõigi segaduses ja kinnismõtetes vaevlevate tegelaste keskel üks väheseid, kes säilitab nii nimetatud argitarkuse ja oskab käituda mõistlikult. Lihtsamalt öeldes, ta ei ole pettekujutelmade kütkes. Ta on püsiv kuna ta suutis ära õppida ussisõnad mida onu talle väga rangelt õpetas, isegi kui ema oli panunud natukene leebust ei kuulanud too teda.
Leemet oli samas ka huudisimulik, ta oli kül elanud külas ainult oma esimesel eluaastal
oli tal huvi ,et kuidas maitsevad küla toidud: leib ja odrakört. Muidugi ei lasknud ta ema seda teha vaid tõi Leemetile öökulli mune. Ta oli oma perekonna liikmete vastu lojaalne kuna kui ta õe Salme mees karu külasse naistesse läks, tõi Leemet
karu metsa naise juurde tagasi. Samuti tuleb lojaalsus välja ka olukorras
kui ta satub koos Hiiega saarele, leiab oma vanaisa ,keda ta polnud näinudgi
ja keda arvati surnud olevat, aitab teda minnes saaremaale tema sõpra otsima et saada tuuled millega mandrile tagasi minna raudmeestele kätte maksma. Saaremaal käies muutub ka Leemet raudmeeste vastu vaenulikuks. Kui Leemet oli saanud juba neljateiskümne astasek hakkas ta unustama küla elu ning talle tundus et talle meeidib elu metsas.Kuigi Leemet oli sõbralik ja tema parim sõber oli Pärtel, kes pidi vastu tahtmis külla kolima, käis Leemet teda künkal külast otsimas et vana hea sõbraga vestelda. Saades teada et Pärtel on omaks võtnud kõik küla tavad, muutnud nime ja räägib Jeesusest ja ristilöömisest, saadab ta oma sõbra pikalt. Kõigi heade iseloomujoontega Leemet ei piirdunud, muutudes vaenulikus raudmeeste vastu,nagu öeldakse et viha sünnitab vägivalda, põletas külasid ja piinas karusid . On üsna tüüpiline „vabastajate“ võte sundida olendeid omale vastuvõetamatut tegema ning siis seletama , et näete,
teie uskumused on lollid ja nõmedad, vaevlete ebausu küüsis. Nii tegid ristirüütlid moslemitele ja nii tegid natsid juutidele ja nii tegi Leemet ja ta vanaisa karudele
( tapsid narri , kes neid armastusega oli toitnud).
Sisukord
Sisukokkuvõte
Miljöö
Probleemid
Leemeti armuelu
Peategelase iseloomustus