Sisukokkuvõte
Romaan
„Mees, kes teadis Ussisõnu” räägib metsaelust ning, kuidas
kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet ,
kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie , Ints ja Pärtel. Ints
oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid
tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida
ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks
Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega
saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos
mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas
ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest
kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära
minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega
leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas
käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet
oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku
saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult . Lõpuks Leemetil
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
847 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elias
Õppematerjali autor
Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3] 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4] Tuntumad raamatud : "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Kalevipoeg" 1997 "Rehepapp, ehk, November"2000 "Lotte reis lõunamaale" 2002 "Limpa ja mereröövlid" 2004 "Leiutajateküla Lotte" 2006 "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009 "Mees, kes teadis ussisõnu" on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan. Raamat on pälvinud Vilde ja Virumaa kirjanduspreemiad, raamatukaupluse Apollo kodulehekülje külastajad hääletasid just selle raamatu 2007 aasta parimaks. 10 jaanuaril.2013 ilmus Prantsusmaal tõlgituna Andrus Kiviräha romaan. Raamat sümboliseerib keele hääbumist ning globaliseerumist. Uued elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi
kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei
Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Täpselt see mida vaja 5+
Kõik kommentaarid