Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' Käisin 12. november 2010 Kuressaare Linnateatris vaatamas Moliere etendust ,,Misantroop". Tegevus toimus Pariisis, Celimene'i majas. Näidend jutustas keerulisest armastusest, kus kõige keskmes oli ilus naine Céliméne, keda proovisid võrku püüda Alceste ja Oronte.Ta meeldis ka kahele markiile Acastele ja Clitandrele. Naine ise ei suutnud selgusele jõuda, keda ta armastab. Etenduse on lavastanud sveitslane Marcus Zohner. Ta on teinud väga hea töö. Tegelaste näoilmed ja olemus oli suurepäraselt paika pandud. Lavakujunduse lahendus oli samuti väga leidlik. Laval ei olnud mitte ühtegi eset. Selle asemel oli kogu mööbel kriidiga tahvelpinnale joonistatud. See mõjus väga uudselt. Selle kaudu saavad ka pealtvaatajad rohkem fantaasiat kasutada. Näiteks saab endale ise ette kujutada, milline on diivani kuju või mis värvi on tegelaste...
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingt...
17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Oratoorium-Suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Ooper-Lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst. Esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile
Ta õppis Piitburghis Carnegie tehnoloogiainstituudis ja töötas New Yorgis reklaamigraafikuna. Tal oli varem olnud kogemusi reklaaminduses Warhol hakkas üsna varakult kasutama fotokujutusi, kandes kangale ühe või mitme tuntud inimese, näiteks mõne filmitähe (Marilyn Monroe, Elvis Presley, Elizabeth Taylor) või mõne teise avaliku tegelase ( Jackie Kennedy ja Warholi enda) foto.d 1960.a-te keskpaigas tegevusvaldkond laienes, hõlmates filmi, lavakujundust, tegevust rock- ansambli mänedzerina jne. Ta kasutas verd tarretama panevaid kujutusi, näiteks elektritooli või pilti autoõnnetusest, aga ka ohutuid kujundeid, näiteks lehmi ja lilli. Juba niigi masstoodangus olevate kujundite lõuendil kordamine ning nende mittevajalikku värvi toonimine andis üllatavaid tulemusi. Kujund muutus ühtaegu banaalsemaks, aga samas ka ligitõmbavamaks või, kujutisest olenevalt, isegi kohevaks. Warhol eitas alati, et tema teostel ka tähendus võiks olla.
Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3
Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur. Olen sellest etendusest väga vaimustatud ja loodan, et taolisi teatrikogemusi ja emotsioone saan nautida ka tulevikus. Minu arvates oli see väga õpetlik lugu ning soovitan soojalt ka teistele seda lavastust vaatama minna. Karli Jaanson 10 B klass
Muusikaliselt meeldisid mulle kõige rohkem need palad, kus laulis koor ka kaasa. Kõige parem koht oli kolmandas vaatuses, kui Violetta hakkas surema ja Alfredo, Georges ja Violetta kolmekesi koos laulsid. Aariad ei olnud just minu lemmikud, kuid see-eest meeldis mulle väga "Drinking song." Ma olin seda varem kuulnud ja mulle meeldis vahelduseks tuttavat viisi kuulda. Kui analüüsida veel valgustust ja lavakujundust, siis eriti hästi oli lahendatud Violetta surma stseen. Mulle meeldis ka karnevali koht, kui Violetta oli haige ja tema voodi juurde tulid saatanad. Mulle jäi tegelikult väga segaseks, et kes nad on ja kust nad tulevad, aga punane vilkuv valgus ja see, kuidas nad voodi umber tiirlesid, oli väga lahe. Üldiselt jäin ma selle ooperiga väga rahule ja mul on hea meel, et seda vaatamas käisin. Paar kohta jäid veidi arusaamatuks, kuid muusika ja lavakujundus olid tõeliselt
Karl Villem Viss ja Robin Soolind õpivad Saaremaa Ühisgümnaasiumis, ning Taavi Sink õpib Kuressaare Gümnaasimis. Laidaksin Kuressaare Linnateatri saali, kuna iga rida võiks olla kõrgemal umbes 10 cm, sest nähtavus oli natukene halb. Toolid on seal isegi päris mugavad. Teos ise oli väga hästi üles seatud, näidend liikus iga tükiga ajast edasi, kõik oli sujuv. Ainuke halb külg oli see, et kuna seal etendati tükke erinevatest raamatutest oli see natuke segane. Heliefekte ja lavakujundust ei olnud, tänu millele pidid näitlejad rokem vaeva nägema, et tuua välja lugu ja aega. Näitlejate enda riietus oli väga hästi tehtud ja nad vahetasid oma riideid väga kiiresti, kuna pausid olid küllaltki väikesed. Lugu ise oli vanamemmest, kes oli koristaja ja leidis siis raamatu kus olid pildikesed erinevatest aegadest. Minu meelest oli näitetükk päris hea, välja arvatud see, et kui sa pole ise raamatuid lugenud on etendus natukene segane.
ookeanilained); avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti. Iseloomulik on püüd lähendada disaini hulgitootmise nõudeile. Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne.
1849 1874 oli ta 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Sveitsi. 1870-1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga, kellega tal oli kolm last. 1876 avati Richard Wagneri ooperiteater 1883 Wagner suri. Looming Richard Wagneri loomingut peetakse romantilise muusika kõrgpunktiks ning tema loomingus toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon.
Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lõbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav sõnapar ,,kongress tantsib!". ,,Viini veri" pakub kõike haaravaid operetimeloodiad, vapustavalt ilusaid kostüüme ja lavakujundust, vahuveini, segadusi abikaasade ja armukestega ning ehtsat Viini elulaadi ,,tantsiva kongressi" aegu. Monika Wiesler on lisaks ,,Viini verele" Estonias välja toonud ka sellised menukad lavastused nagu ,,Nahkhiir", ,,Öö Veneetsias" ja ,,Lõbus lesk". Käisin esimest korda elus operetti vaatamas ja tegemist oli väga muljetavaldava ja häid emotsioone tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega
lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati
Ma olen käinud kuulamas ooperit ja nüüd siis muusikali. Mulle rohkem meeldis muusikal, sest see on kaasahaaravam ja tekitab hea tuju. Ooper on minu jaoks teistsugune. Mulle meeldib kuulata, kui võimsalt suudab inimene laulda aga minu jaoks tekitab see natuke kurbust. ,,Mamma Mia" muusikal on kindlasti kohustuslik kõikidele ABBA fännidele. Lisaks soovitan ka kõikidel teistel seda vaatamas käia. Lihtsalt seepärast, et saaksite nautida häid laule, vaadata ilusat lavakujundust ja uhkeid kostüüme. Samuti ei puudu etendusest ka naer.
emakeeleski on keeruline aru saada. Teisalt on minus tekitanud küsimuse paljud tuttavad, kes suve keskel oma sammud Saaremaa Ooperipäevadele seavad. Mis neid ooperis köidab? Koolitundidest olen saanud teada, et ooper tuleneb itaaliakeelsest sõnast opera. Nagu arvata võib, on see lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Nagu etenduste esitamisele kohane, siis kasutatakse ka ooperi esitamisel teatri vahendeid - lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esialgu oli tähtis tekst, mida ilmestas muusika. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud. Et ooperi juured ulatuvad kaugele sajandite taha, siis peab selles olema midagi sõnadega
ning pirtsakate ja häbematute väljaütlemistega oli kirsiks tordil. Semiootiliselt analüüsides täheldasin, et nii keelekasutuse, helitehnika ja valguskujunduse semiootikad olid üsna klassikalised ning argised. Vesteldi nii otse ja elavalt kui üldse võimalik. Helitehnika ei mänginud suurt rolli, taustamuusikat kasutati vaid etenduse lõpul, mil kvartett esines. Ka valguskujundus oli väga tavapärane. Ainult hetkeks kustutati lavavalgus, et lavakujundust muuta. Ei mingit enneolematut valgusmängu, kõik oli lihtne ning maitsekas, nagu ka etendus tervikuna. Ka kostüümisemiootika oli küllaltki tagasihoidlik, kuid siiski ei saa öelda, et vanaduspõlve pidavad tegelased oleks olnud kuidagi kasimata või räbalaid kandnud. Iga tegelase riietus läks suuresti kokku tema karakteriga. Näiteks Wilf, oma vabameelse ja lõbusa olekuga, kandis alati mugavaid riideid. Samas Reginald jäi alati härrasmeheks, kandes viigipükse ning triiksärki
Koreograafia oli üles ehitatud soolode ja rühma etteastete vaheldumisele. Kahjuks jäi häirima kummardamine iga tantsunumbri lõpus, mis ei ole balletietendustes enam nii levinud ja kipub stseeni lõhkuma, kuid teeb publikule aplodeerimishetke tabamise lihtsamaks. Suure osa lavast oli vallutanud kunstnik Roberta Guidi di Bagno kujunduslikud meistriteosed. Tekkis tahtmine vahepeal stopp-nuppu vajutada, et jääks hetk aega lavakujundust silmitseda. Detailselt oli välja töötatud nii linnaväljak kui ka Coppéliuse töötuba, kus laest rippuvad nukud lõid maagilis-õõvastava efekti. Rahvusballeti avalöögiks oli see suurepärane valik. ,,Coppélia" loob kasvupinnase uutele balletiartistidele kujutan ette, et iga seda etendust näinud tüdruk unistab baleriiniks saamisest. Kindlasti toob see natuke muinasjuttu täiskasvanute argipäeva. Mulle ballett igatahes meeldis oma müstilise ja võluva olemisega.
on üle võtnud. Samuti näidati hästi välja, kuidas kõikidel on koguaeg väga kiire ning selle tormamise ja nutimaailma pärast ei osata enam kaaslastega suhelda ning kui ka suheldakse, siis läbi interneti. Loomulikult suheldi ka silmast silma, kuid seda näiteks siis kui oli lahkhelisid. See näidend oli sellest, kuidas tegelased iseennast otsisid ning kui nad enda tõelise mina leidsid, avasid nad end, võttes maskid näolt. Lavakujundust ei muudetud terve etenduse vältel, sest tegevus toimus samas korteris. Hoolimata sellest, et kujundust ümber ei tehtud, ei olnud see minu meelest igav, sest tegevustik oli kiire. Siiski näitlejad liigutasid korteris asju, mis muutis asja mitmekesisemaks. Eriti meeldis mulle helikunstniku Villem Rootalu töö; see oli nii ehe ja sobis selle etendusega suurepäraselt kokku ning näitlejate ja helikunstniku koostöö oli vaimustav.
suuremaid teoseid, aga nii mõnigi ta joonistustest on haarav ehtsa sõjamiljöö- ja meeleoluga, eriti akvarell "Patarei tulistamas". Vabadussõja lõpust alates Areni niigi mitmekülgne kunstiline tegevus laieneb kahele uuele alale: ta kutsutakse Riigi Kunsttööstuskooli joonistuse, akvarelli ja dekoratsioonimaali õpetajaks, mis kohale ta jääb 1924. aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio õppelavastustes tähelepanu dünaamilistele väljendusvahenditele ja lava aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib
kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on silmapaistev, ehituse osas ei ole selliseid kindlaid reegleid nagu antiikajal. Suurepäraseks näiteks tänapäevasest teatrist on Sydney sümboliks tõusnud ooperiteater. Ka lavakujundust ei olnud, seda asendas skene orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku üha keerukamaks arhitektuuriliseks taustaks. Erinevusi on ka näitlejate osas. Antiikajal olid näitlejateks ainult mehed, nad kandsid maske, mis pidid edasi andma emotsioone, kõrgeid soenguid ja peakatteid, isegi kõrgete kontsadega kingi kõik selleks, et lisada endale pikkust ja suurust, et publik neid paremini näeks. Tänapäeval võivad muidugi ka naised näitlejad olla, samuti on loobutud maskide kandmisest.
oleks saanud laval olevaid ehitisi veelgi suurepärasemalt ära kasutada- see oleks lisanud tähelepanu püüdvat effekti ning dramaatilisust. Sama probleem oli ka valgustusega. Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema
Molière'ist pole ühtki ta oma käega kirjapandud teksti ja puuduvad ka tema kaasaegsed artiklid ja hinnangud kaasajal ei kirjutatud Molière'i kohta peaaegu midagi, v.a. suurt hulka laimukirju. Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
rahuliku ja mõnusa meeleolu. See oli nendest kõikidest lugudest mu isiklik lemmik ning jäi mulle meelde ka ülejäänud terveks päevaks. Kokku mängisid nad kaheksat pilli, kummalgi oli 4. Keeli nende kõikide pillide peale kokku oli 46. See kontsert oli minu arvates kaasahaarav, sest nad rääkisid südamlikult ning ajasid ka õpilasi oma lõbusa jutuga naerma. Kõik süvenesid nende juttu ning aulas valitses vaikus. Sellist kindlat lavakujundust ning kostüüme neil ei olnud, kuid minu arvates see polegi nii oluline koolikontserdi puhul. Seljas kandsid nad harilikke ning viisakaid riideid. Neil oli väga hea tehnika, valdasid suurepäraselt oma pille ning kõik lood õnnestusid. Nende valitud lood sobisid ideaalselt ka kogu kontserdi konteksti. Oma varasema kontserdikogemusega võrreldes on sellist laadi koolikontsert muidugi tagasihoidlikum, kuid siiski mulle meeldis see. Minu
(1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi
solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6. Võrdle omavahel kantaati, oratooriumit ja ooperit (lavaline tegevus, teksti sisu, esituskoosseis) Võrreldes oratooriumit ja ooperit, siis oratoorium ei kasuta lavakujundust, kostüüme ja liikumist nagu ooper kasutab, ning oratoorium on vaimiliku sisuga kuid pole seotud jumalateenistusega, aga samas ooperi sisu on põhinev ajalool ja mütoloogial. Kantaat oli põhiliselt üksikutele häältele pühendunud ning seal oli ka juures continuo. 7. Võrdle omavahel instrumentaalmuusika žanre sonaat, soolokontsert ja concerto grosso. (koosseis, mida teevad erinevad hääled) Soolokontserdil on mitu soolopilli mis toetuvad orkestri bassile, aga grossole on
Laval toimuv jäi mulle kohati segaseks, aga see võib olla ka sellepärast, et ma ei käin väga harva balletti vaatamas ja ei oska sellise pilguga seda vaadata. Lavastaja poolt oli töö minu meelest siiski hästi tehtud ja kui ma oleksin balletikriitik, saaksin ma sellest aru. Kui minu vaatenurgast midagi muuta, siis seda, et teha ballett näiteks muusikaliks või ooperiks, sest niimodi oleks see arusaadav ka vähem kogenenumale teatrikülastajale nagu enamus meie klassi on. Ma oleksin ka lavakujundust muutnud natuke tihedamaks. Mulle jäi mulje nagu see oleks lihtsalt tühi ala, kus suurt midagi ei sünni. Kuid see on vaid minu arvamus, ma ei oska vaadata seda balleti lavastaja vaatenurgast, et tegelikult võis kõik olla väga hea. Osatäitjatest meeldis mulle kõige rohkem Jevgeni Gribi poolt mängitud gängster. Ta suutis väga hästi anda edasi seda 20. Saj. alguse New Yorgilikku gängsteri osa olles härrasmehelik, aga samas ka tundudes ohtlik ja valmidusega iga hetk sind mõrvama
Näident oli väga kaasahaarav ja huvitav. Näitlejad olid andekad ning naljakad. Eriliseks tegi see asja olu et näitlejad mängisid mittut erinevat rolli erineva iseloomu ning kõnemaneeriga mis pettis väga hästi ära. Lavastuse aga sidus tervikuks ilmselt Eliza kes oli peategelaseks ning samma aegselt kogu loo hing. Väga kaval ja omamoodi lahendus oli leitud lavakujundusele. Lavale oli veetud 4 suurt valget taplood/seina mida oli kerge ümber tõsta ja millega oli kõige lihtsa lavakujundust muuta. Stseeni muutudes tõsteti neid järjekordselt ja sisi visati näitek slinakesed üle selle millel oli kujutatud roosid ja tänu millele oli kerge kujutada aeda. Kuna need olid valged linad siis kasutati paaril korral ka varjude mängu sellega. Näiteks siis kui oli vaja kujutada Eliza vannis käiku. Tänu taploodele oli lihtne nii kujutada Higginsi kodu, Proua Higginsi aeda kui ka tänavaid ja balli ruumi. Kuigi kujundus oli loodud tinglikult oli just see võtti etenduse efektile.
ametit pidav vennaraas keeldus sellest. Etendusele andsid veel vürtsi kaks omamoodi tegelast: Victori naine ning 89-aastane, kuid ikka nooruslik juudist antiigikaupmees Solomon. Näidendi lavakujunduse seadis Rein Nettan, kellele oli see esimene etenduse kunstilise poole kujundamine. Varem on ta restaureerinud ja otsinud rekvisiite filmistseenidesse kuna tal on head teadmised antiikmööbli kasutamise kohta. Teadsin juba enne etendust oodata suurepärast lavakujundust ja ma ei pidanudki pettuma. Lava kaunistasid imepäraste ornamentidega kapid, lauad, postamendid ja riiulid. Lisaks oli laval massiivne vaip, mille kõrval oli kolmekohaline väga elegantne diivan, millel näitlejad terve etenduse jooksul istet võtsid ; gigantne harf, mida aeg-ajalt käsitleti ; grammofon koos plaatidega, millest ühele oli salvestatud vaid naeru; suur mahagoonia värvi söögilaud koos toolidega. Peaegu kõik esemed, mis olid lavale asetatud, leidsid ka kasutust,
kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu. Erilisi lemmikuid näitlejate seas ei olnud, kuid väga huvitavalt oli lahendatud teise ja kolmanda vaatuse vaheline paus. Nimelt ei olnud sel ajal vaheaega nagu tavaliselt on harjutud tegema kahe vaatuse vahel. Seal tuli lavale vangivalvur, keda kehastas Tõnu Kark ning sisustas selle aja, kui muudeti lavakujundust. Enim aga meeldis mulle teine vaatus, sest see pidu ja maskeerunud tegelased olid väga huvitav. See oli väga lõbus ja naljakas, mis seal peol kõik toimus. Ning eriti meeldisid mulle peol kõlanud Johann Straussi tantsumuusikad valsid, polkad, tsaardasid, neid kuulates ning teisi laval tantsimas nähes tekkis omal ka tahtmine tantsukingad jalga panna ning tantsida nende lugude saatel. Huvitav oli ka lavakujundus ning lava, sest lava oli igatpidi kaldu ning esemed sinna külge
· Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt) · 5 passiooni(-sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt · 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süzee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) · Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie · Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" · Koori- ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heroism
tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda. Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta. Kasutatakse ära ka katuse alla jäävat väikest ruumi, kuhu mehed vahepeal läbi akna poevad ning asju otsivad. Terve näidendi ajal kasutatakse ühte lavakujundust, mis ei muutu kordagi. Valguskujundus oli lihtne ning tavaline. Valgustatud oli ainult lava keskosa ning ei olnud erilisi valgusemänge näha. Kõik laval leitavad esemad olid väga hästi ära kasutatud ning paljud tavalised hargipäeva esemed leidsid antud etenduse käigus vägagi mitmekülgse kasutusala. Näidendis kasutatud esemeid oli väga minimaalselt ning kõik asjad olid väga hästi valitud ning omavahel kooskõlastatud mõtte ja eesmärgiga.
11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus
Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt) 5 passiooni(-sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süzee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" Koori- ja soololaulud 7. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism
..teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Moliere'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Moliere aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Klassitsismi suurima komödiandi loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud. On vaid legend nende ootamatu päevavalgele tuleku ja taas kaotsimineku kohta. Kord ilmunud Pariisi tänavaile keegi külamees hobuse ja vankriga, milles olnud kuhi koltunud pabereid. Mees peatunud mingi ametiasutuse ees ja pakkunud Moliere'i käsikirju
pole säilinud. Peale selle puuduvad ka tema kaasaegsed artiklid ja hinnangud, sest sel ajal ei kirjutatud tema kohta suurt midagi (peale laimukirjade). Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias kolme ühtsuse nõuet ja sealhulgas ka kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière kasutas oma lavastustes aga ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. 7 KASUTATUD MATERJAL · Anne Nahkur "Kirjandus barokist romantismini" · www.imagi-nation.com/moonstruck/clsc35.html · www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/moliere.html
OOPERI KUJUNEMINE 17. SAJANDI ITAALIAS SISUKORD Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfoonia- orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati
Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt) 5 passiooni(-sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süžee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) Missad(-liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“ Koori- ja soololaulud J. S. Bach - Prelüüd ja fuuga C-duur (HTK) J. S. Bach - Toccata ja fuga d-moll J. S
Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul". Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke.
Figuurid ise jäeti värvimata · oraakel spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida · alfabeet tähestik, nimetus tuleb kreeka tähestiku kahest esimesest tähest alfa ja beeta · orkestra ringikujuline plats Vana-Kreeka teatri keskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad · skenee taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris ; asendas sageli lavakujundust · draama teatrietendus;draamaetendused jagunesid komöödiateks ja tragöödiateks · tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas. · komöödia ehk pilke-või naljamäng; lõbusa lõpplahendusega näidend · dionüüsiad pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas 2
raamides olevate tohutute lõendite väline toredus, mida imetlevad külastajad trügides ammuli sui vahtisid. 9 Maalimine läbi aegade La Goulue 1890 kavandas ta vastavatud kabaree Moulin Rouge afii, mis tegi ta hoobilt kuulsaks, nii et ta hakkas saama palju tellimusi. Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Toulouse-Lautrec aitas teha anarhistlike näidendite lavakujundust. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga. Üks tema modellidest oli kunstnik Suzanne Valadon, kellele ta õpetas maalimist ja kelle kunstnikupüüdlusi ta julgustas. Armusuhte temaga lõpetas järsult Suzanne'i enesetapukatse. Toulouse-Lautrec langes sügavasse depressiooni. Ta pöördus alkoholi poole, mis viis ta 1898 esimest korda delirium tremens'ini. 1899 saatis ema ta Neuillysse võõrutuskuurile. Kevadel 1901 pöördus ta Pariiisi tagasi.
11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8
Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi
Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Ooper - Operett Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade
vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks. Tavaliselt on erinevate
vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks. Tavaliselt on erinevate
Hommikteater jõudis teha kõigest neli lavastust. Vaatamata lahknevatele maitsetele olid arvustajad üksmeelselt kiitvad. Hommikteatri tähendus ulatus üle ekspressionismimõju, mis rauges juba 1920. aastate keskpaigas. Kaasaeglastele avaldas muljet rühma tugev aatelisus, sõltumatus publiku- ja kassahuvist ning otsinguvalmidus. Kitsamalt teatrivahendite vallas viis Hommikteater edasi eriti kõne ja liikumise tinglikku joonist, massistseene ja üldistavat lavakujundust. 19. Estonia 1920.-1930. aastail. Ants Lauter lavastajana. Estonia oli riigi esindusteatrer oma kõrgetasemelise näitlejatetruppiga (tähtede ansambel), parima lavatehnikaga ning kõiki põhizanre hõlmava tegevusega (draama, operett, ooper, ballett). 1920ndate alguses oli kunstiline juht Karl Jungholz ning sel perioodil tegi ka estonia läbi modernistlikud otsingud (ekspressionism, sümbolism). Kuid 1930ndatel sai estonia draamatrupi juhiks Ants Lauter, siis andsid põhilist tooni
Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides seisnes). Klassitsistlik teater oli tekstitäpne, keskendus retoorikale ja dokumentatsioonile, selle näitleja mäng oli kodeeritud (zest, miimika, intonatsioon), kus rolli ei elatud iga kord läbi; olid esinäitlejad; lavapilt vastas üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli üheplaaniline. Esimesed lavastajad olid 19.saj Prantsusmaal. Valgustusaeg 18.saj nõuti realistlikkust ja loomulikkust. Omane proosadialoog. Lava täideti massistseenidega. Valiti realistlikud näitlejad, kes pidid meenutama kehastatavat tegelast. Jätkus ampluaasüsteem. Proovide arv kasvas. Lavategevus kooskõlastati. Tegelased hakkasid liikuma tekstist teksti. Misanstseen näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis. Nt milliseid gruppe näitlejad moodustavad ja mis
Üks väljapaistvamaid isiksusi muusikarindel. Helilooja, dirigent, kirjanik, filosoof, muusikaelu organisaator. Mõjutas oma vaadete ja muusikaga paljusid 20 sajandi heliloojaid. Taoltles ooperireformi, kui siiani oli ooper koosnenud üksikutest iseseisvatest numbritest (koorid, ansamblid, aariad) siis tema taotles et lavaline tegevus ja muusikaline arendus läheksid pidevalt edasi. Tema ideaaliks oli nn lõputu meloodia. Tahtis muusikat, sõna ja lavakujundust sulatada kokku üheks tervikuks. Waqner kirjutas librettod ise, ooperite sisu pärines saksa eepostest, muinasjuttudest ja enamasti valitseb traagiline atmosfäär. „Tannhäuser“ „Tristan ja Isolde“ „Lendav hollandlane“ „Nibelungide sõrmus“ – koosneb omakorda veel neljast ooperist „Valküürid“ Ta rajas Bayreuthi linna oma ooperiteatri. Paigutas esimest korda orkestri lavaauku, et saavutada hea tasakaal orkestri ja solistide vahel
Arvatakse, et monoloogiga langeb näidendi pinge, sellepärast seda eriti kasutata. Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu. Mõeldud lugejale ja lavastajale, näitlejale. Ülesanneteks on täpsustada dialoogi, helitausta; täpsustada visuaalset pilti, lavakujundust jne; kommenteerida tegelase käitumist. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tegelase olemus Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine, illustreerimine Tüüp üheplaaniline tegelane, esindab sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter isikupärane tegelane, kuna vajab rohkem tutvustamist, esineb neid rohkem peategelaste hulgas. Komöödias tavaliselt tüübid, tragöödias karakterid. Ühemõõtmeline tegelane esindab üht omadust või nähtust
Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Oratoorium Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud "Joonase lähetamine". 1.4 Muusikaline retoorika(Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus
annaabi.ee 
