Lavamuusika (1)

lavamuusika
Hendrik Tamp
8.klass
Rakke Gümnaasium
Ooper
Ooper on muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti ( lavakujundus , dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale , laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.
Sajandeid on arvatud, et muusikal on võime suurendada sõnade mõju. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süžeega, mis on teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ja tunnete kajastamisel. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Ooper kui muusikaline draama algab instrumentaalse avamänguga. 17. Sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks,e t avamängus peab olema ooperiga ühine admosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama.
Sellist ooperit, mis koosneb iseseisvatest, lõpetatud numbritest, nimetatakse numbriooperiks. On ka oopereid, kus puuduvad lõpetatud aariad , ansamblid ja koorid . Muusika areneb siis katkematultkoos draamaga, sellist ooperit nimetatakse läbikomponeeritud ooperiks.
Operett
Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants.
Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel , mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks.
17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi .
Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach . Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin , kus tegutses opereti suurmeister , valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett ( Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid husaarirõivaid, primadonna demostreerib etenduse jooksul vähemalt 4-5 jalustrabavat õhtukleiti.
Tuntud ooperette:
Jacques Offenbach, „Orpheus põrgus”, „Ilus Helena”.
Johann Strauts noorem, „ Nahkhiir ”, „Mustlasparun”, „Viini veri”.
Muusikal
Välja otsitud andmebaasist " http://et.wikipedia.org/wiki/Operett "
Muusikal on operetiga lähedased sugulased. Vahel on muusikali nimetatud ka ameerika operetiks, sest Ameerikas see žanr meie sajandi esimesel poolel kujunes ning tänaseni on enamik muusikaheliloojaid ameeriklased . Euroopasse levis muusikal alles pärast teist maailmasõda.
Erinevalt operetist, kus tegevus muusikaliste numbrite ajal peatub, taotletakse muusikalis laulu, tantsu ja liikumise võrdväärset ja täielikku sulamist lavalisse tegevusse.Rohkemgi kui operetis nõutakse muusikalinäitlejalt võrtselt oskuslikku näitlemist, laulmist ja tantsimist. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija .
Muusikali mõjutavad reeglina hetkel moesolevad muusikastiilid . 1920.-1950. aastatel oli selleks jazz-, hiljem rock-muusika. See on ka põhjuseks, miks muusikalis ooperliku häälekoolitusega solistid tavaliselt ei laula.
Muusika kui žanr tekkis 20. Sajandi esimesel poolel. Selle sünd on tihedalt seotud ameerika kommertsteatriga. USA-s (ning nüüd ka Euroopas) on muusikal esmajoones äri. Edukas muusiklis tehakse reeglina ka film . Kuulsaid muusikale :
autor
muusikal
lugu
R. Rodgers
Helisev muusika
The Lonley Goatherd
R. Rodgers
Helisev muusika
I have confidence
L. Bernstain
West side story
Ameerika
Rock-ooper
Rock-ooperi žanr tekkis 1960-tel USA-s ja Suurbritannias. Rock-ooper on välja kasvanud muusikalsit ning tugineb rock muusikast. Populaarseteks sužeedeks on selle žanri müütide ja biibilegendide omanäolised tõlgendused NÄITEKS: Kristust kujutatakse mässava hipina. Rock- ooperis kasutatakse lõpetatud numbreid ( aaria , koor), kõnedialooge, efektseid tantsuepisoode, aga ka huvitavat helikujundust ja valgusefekte. Rock-ooper võib olla intstrumentaalselt esitatud nii sümfooniaorkestri kui ka rock-ansambli poolt. Esimene rock-ooper oli Andrew Lloyd Webberi „tommy”.
Tuntuim rock-ooperi looja on A.L.Webbery, kes on kirjutanud sellised tippteosed nagu:
„ Jesus Grist Superstar”, „Kassid”, „Ooperifantoom”.
Ballett
Nii nagu ooper, on ka ballett muusikaline lavateos. Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühentadud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Enamsti jagavad ooper ja ballett ka ühte teatrit. Erinevalt ooperist , kus antakse teose sisu edasi lauldes aga balletis antakse seda edasi tantsides. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelase tundeid, mõtteid ja karakteid ning „tantsitakse läbi” teose aluseks olev kirjanduslik süžee.
Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna.
W.A. Mozardi ooper „võluflööt”
"Võluflööt" on Wolfgang Amadeus Mozarti loodud kahevaatuseline ooper, mille libreto on kirjutanud Emanuel Schikaneder. Teos esietendus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.
Võluflööt on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga."
Tegevus toimub muinasjutumaal. Kurja Öökuninganna mees on surivoodil loovutanud oma tütre Pamina ja seitse päikeseringi hea ja targa võluri Sarastro hoolde.
Kasutatud kirjandus
Internetist lk: http://et.wikipedia.org/wiki/Ooper ,
http://et.wikipedia.org/wiki/Operett .
Muusika õpikust leheküljed 149.-177.
Entsüklopeediast sõna ballett.
Valmimis aeg: 16.10.1007