Vokaal-sümfooniline muusika (0)

Vokaal -sümfooniline muusika
1. Oratoorium - on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos . Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on „Messias".
2. Passioon - on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi „Matteuse passioon"
3. Kantaat - on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalžanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks „Ilus maa“, selle kirjutas Rein Rannap.
4. Missa - on liturgilise muusika vorm ja žanr , mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie , Gloria , Credo , Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks . Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. 2017 aastal kirjutas Rober Jürjendal „Missa Brevis “
5.Reekviem- on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. Reekviemis on 11 osa. Katoliku kiriku matuseteenistusena lauldakse reekviemi ühehäälselt ladina keeles gregooriuse koraali viisidega. Viimasel ajal kasutatakse ka tõlkeid. Cyrillus Kreek on kirjutanud reekviemi c-mollis.