Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" (0)

1 Hindamata
Punktid
Kontserdi retsensioon „ Neljal käel ja sajal keelel"
Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla.
Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid pillimehed kahte pilli, mis olid valmistatud Jaapanis , pillimeister Ibanessi poolt. Mõlemal pillil oli 6 keelt. Nad esitasid loo nimega „Deepest river “. See oli hästi rahulik lugu ning jättis mõtlema. Järgmised kahed pillid olid järgmised: Kanadas tehtud, haruldane ning erilise kõlaga, inglise keeles fretless kitarr , millel oli 7 keelt. Ning akustiline , klassikaline pill. Esitasid nende kitarridega lugu: „Somewhere over the rainbow “, mille sõnade autor on E.Y. Harburg. See on ülemaailma kuulus laul ning tundsin selle kohe ära. Samuti on see väga meeldiv laul ning nende pillide kõla, selle loo esitamisel oli omapärane, kuid ilus. Kolmandaks võtsid nad välja ühe pilli, mis on valmistatud Dublini linnas, Iirimaal, suure kõlakastiga ning kuue metallkeelega. Selle pilliga mängis Ain Agan ühe väikese osa Lenna Kuurmaa loost . Võtsid välja ka teise pilli, mida Andre Maaker tutvustas , see oli väga huvitav. Nimelt ei ole sellel pillil eesti keelset nimetust ning inglise keeles on see „worldstick“. See oli valmistatud Norras ning sellel oli 3 keelt. See oli kõige erilisem pill nendest ja jäi mulle kõige rohkem meelde oma suurepärase kõla poolest. Nende pillidega esitasid Eestis vägagi tuntud loo: „ Jaanipäev “, mille sõnade autor on Hando Runnel. Järgmiseks võttis Ain Agan välja pilli, mis on valmistatud Türisalu panga juures, rohkem, kui 15 aastat tagasi, Kuldar Kalluste poolt. See kitarr on maailmas kõige rohkem levinud kitarri tüüp. Andre Maaker võttis välja samakujuga kitarri, mis on samuti maailmakuulus kitarr ning Eestis valminud. Kuldari pill kõlas ebatavaliselt, muutis kiirelt helikõrgust ning tekitas järele kaja ning sellega kaasnes ka kõhe tunne. Pimedas ruumis oleks see kõlanud veel hirmuäratavamalt. Kõige viimaseks mängisid nad kontserdi rahulikuima, kurveima, vaikseima loo. See lugu oli nende enda tehtud ja kandis nime: „November“. See lugu tekitas tõesti sügise tunde ning see tekitas aulas ka rahuliku ja mõnusa meeleolu. See oli nendest kõikidest lugudest mu isiklik lemmik ning jäi mulle meelde ka ülejäänud terveks päevaks.
Kokku mängisid nad kaheksat pilli, kummalgi oli 4. Keeli nende kõikide pillide peale kokku oli 46.
See kontsert oli minu arvates kaasahaarav, sest nad rääkisid südamlikult ning ajasid ka õpilasi oma lõbusa jutuga naerma . Kõik süvenesid nende juttu ning aulas valitses vaikus .
Sellist kindlat lavakujundust ning kostüüme neil ei olnud, kuid minu arvates see polegi nii oluline koolikontserdi puhul. Seljas kandsid nad harilikke ning viisakaid riideid. Neil oli väga hea tehnika, valdasid suurepäraselt oma pille ning kõik lood õnnestusid. Nende valitud lood sobisid ideaalselt ka kogu kontserdi konteksti. Oma varasema kontserdikogemusega võrreldes on sellist laadi koolikontsert muidugi tagasihoidlikum, kuid siiski mulle meeldis see. Minu arvates nad oleks võinud veidi vähem jutustada, sest nad ei jõudnud tutvustada oma lubatud kümmet pilli, vaid kaheksat, seda vähese aja tõttu. Kaheksa pilli tutvustamine oli ikkagi meeldiv ja hästi tehtud. Lõppkokkuvõttes jäin siiski külastusega rahule!
Kontserdi retsensioon-Neljal käel ja sajal keelel #1 Kontserdi retsensioon-Neljal käel ja sajal keelel #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliseeeee Õppematerjali autor
Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel"

Sarnased õppematerjalid

Mustlasmuusika
34
doc

Mustlasmuusika

Türgis) on iseloomulik hea pillimänguoskus. Eriti meisterlikud peavad olema klarnetimängijad ja viiuldajad, kes mängivad kõrgemates registrites kiireid käike, samas vajadusel ka hämmastavalt pikkade nootidega meloodiat. Seejuures mängitakse pikki noote sisemise põlemisega, forsseerides dünaamikaga üle, viiuli puhul mängitakse hämmastavalt laia vibratot (muusikaline efekt, mil muudetakse helikõrgust regulaarselt, viiulil sõrme liigutamisega keelel edasi-tagasi). Aeglasemates lugudes mängitakse viiulil ja/või klarnetil samuti kõrgemates registrites kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide... 1999: 149) Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile

Muusika
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika
Uurimistöö-Led Zeppelini IV stuudioalbum
38
doc

Uurimistöö: Led Zeppelini IV stuudioalbum

Kuid edu see plaat ei saavutanud. 1966. aastal sõitis teine kuulus stuudiokitarrist Big Jim Sullivan koos Tom Jones'iga kontsertreisile ja Jimmy sai sellest ainult tööd juurde. Mida kõike küll ei pidanud ta tegema: muusikalõigud reklaamide jaoks, filmifonogrammid, estraadi-, dzäss- ja rahvaorkestrid. Ühel lindistusel küsis tuttav viiuldaja ja uuris ega Jimmy pole mõnikord proovinud poognaga mängida? Jimmy prooviski ja kuuendal, kõige jämedamal keelel tuli välja tõeline elektriline ,,kummitus". Aga esimene, peenike keel tekitas südantlõhestava vingumise. Kitarri krihvid on teatavasti sirged ja seepärast on poognaga võimalik mängida ainult kahel äärmisel keelel. Kui aga Jimmy tõmbas poognaga üle kõigi keelte, tulid võimendist ennekuulmatud helid. Pärast töötas Jimmy selle võtte välja ja kasutas seda korduvalt. 1966. aastal sai Jimmy'l stuudiomuusiku elust villand. Liiga palju tuli mängida "prahti"

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID...................................................................................................................................................................... 9 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................

Muusika ajalugu
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun