Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" (0)

Kontserdi retsensioon „ Neljal käel ja sajal keelel"
Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla.
Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid pillimehed kahte pilli, mis olid valmistatud Jaapanis , pillimeister Ibanessi poolt. Mõlemal pillil oli 6 keelt. Nad esitasid loo nimega „Deepest river “. See oli hästi rahulik lugu ning jättis mõtlema. Järgmised kahed pillid olid järgmised: Kanadas tehtud, haruldane ning erilise kõlaga, inglise keeles fretless kitarr , millel oli 7 keelt. Ning akustiline , klassikaline pill. Esitasid nende kitarridega lugu: „Somewhere over the rainbow “, mille sõnade autor on E.Y. Harburg. See on ülemaailma kuulus laul ning tundsin selle kohe ära. Samuti on see väga meeldiv laul ning nende pillide kõla, selle loo esitamisel oli omapärane, kuid ilus. Kolmandaks võtsid nad välja ühe pilli, mis on valmistatud Dublini linnas, Iirimaal, suure kõlakastiga ning kuue metallkeelega. Selle pilliga mängis Ain Agan ühe väikese osa Lenna Kuurmaa loost . Võtsid välja ka teise pilli, mida Andre Maaker tutvustas , see oli väga huvitav. Nimelt ei ole sellel pillil eesti keelset nimetust ning inglise keeles on see „worldstick“. See oli valmistatud Norras ning sellel oli 3 keelt. See oli kõige erilisem pill nendest ja jäi mulle kõige rohkem meelde oma suurepärase kõla poolest. Nende pillidega esitasid Eestis vägagi tuntud loo: „ Jaanipäev “, mille sõnade autor on Hando Runnel. Järgmiseks võttis Ain Agan välja pilli, mis on valmistatud Türisalu panga juures, rohkem, kui 15 aastat tagasi, Kuldar Kalluste poolt. See kitarr on maailmas kõige rohkem levinud kitarri tüüp. Andre Maaker võttis välja samakujuga kitarri, mis on samuti maailmakuulus kitarr ning Eestis valminud. Kuldari pill kõlas ebatavaliselt, muutis kiirelt helikõrgust ning tekitas järele kaja ning sellega kaasnes ka kõhe tunne. Pimedas ruumis oleks see kõlanud veel hirmuäratavamalt. Kõige viimaseks mängisid nad kontserdi rahulikuima, kurveima, vaikseima loo. See lugu oli nende enda tehtud ja kandis nime: „November“. See lugu tekitas tõesti sügise tunde ning see tekitas aulas ka rahuliku ja mõnusa meeleolu. See oli nendest kõikidest lugudest mu isiklik lemmik ning jäi mulle meelde ka ülejäänud terveks päevaks.
Kokku mängisid nad kaheksat pilli, kummalgi oli 4. Keeli nende kõikide pillide peale kokku oli 46.
See kontsert oli minu arvates kaasahaarav, sest nad rääkisid südamlikult ning ajasid ka õpilasi oma lõbusa jutuga naerma . Kõik süvenesid nende juttu ning aulas valitses vaikus .
Sellist kindlat lavakujundust ning kostüüme neil ei olnud, kuid minu arvates see polegi nii oluline koolikontserdi puhul. Seljas kandsid nad harilikke ning viisakaid riideid. Neil oli väga hea tehnika, valdasid suurepäraselt oma pille ning kõik lood õnnestusid. Nende valitud lood sobisid ideaalselt ka kogu kontserdi konteksti. Oma varasema kontserdikogemusega võrreldes on sellist laadi koolikontsert muidugi tagasihoidlikum, kuid siiski mulle meeldis see. Minu arvates nad oleks võinud veidi vähem jutustada, sest nad ei jõudnud tutvustada oma lubatud kümmet pilli, vaid kaheksat, seda vähese aja tõttu. Kaheksa pilli tutvustamine oli ikkagi meeldiv ja hästi tehtud. Lõppkokkuvõttes jäin siiski külastusega rahule!