Taara Usk (0)

Kool
9 Klass
Nimi
Taara Usk
Referaat
Asukoht
2014
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS TAARA USKU………………………………………………………...3
2. TAARA USU AJALUGU……………………………………………………………….....4
3. TUNTUMAD TAARALASED……………………………………………………………..5
4. USU PÕHIMÕTTED……………………………………………………………………….6
5. TAARAUSU KALENDER………………………………………………………………...7
6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………………….8

Sissejuhatus Taarausku
Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kolm taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis , Tarbatu Hiis ja Mäe Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal.Taarausu põhimõtted sõnastati 1920.-30. aastatel. Lähtuti arusaamast, et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus . Kuna kultuuri ja vaimsuse peamise aluse moodustab usk, pole vaimne iseseisvus võimalik ilma oma usuta. Taarausu ülesanne on seega kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele.Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid.

TAARA USU AJALUGU
Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome- ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond , kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks. Viis aastat hiljem, 1930, asutati juba esimene taarausuline ühendus „Tallinna Hiis“. Ametlikult registreeriti see 26. VII 1931 . a. 1936. a. asutati Võrumaal Pühajõe Hiis ja varsti Kose Hiis. 1940. aastaks oli hiites umbes 700 liiget.1940. a. keelustasid Nõukogude okupatsioonivõimud taarausuliste organisatsioonide tegevuse. Nende juhid ja paljud liikmed arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati. Osa taaralasi ka emigreerus.1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada

TUNTUMAD TAARALASED

• Juhan Aavik
  
• Juhan Jaik
  
• Aino Kallas
  
• Hanno Kompus
  
• Eduard Laaman
  
• Ants Lauter
  
• Esko Lepp
  
• Marta Lepp
  
• Jüri-Rajur Liivak
  
• Juhan Luiga
  
• Addold Mossin
  
• Jaan Org
  
• Hugo Raudsepp
  
• Ants Selmet
  
• Järvo Tandre
  
• Toomas Tondu
  
• Lauris Toomet
  
• Hengo Tulnola
  
• Enn Uibo
  
• Kustas Utuste
  
• Ado Vedro
  
• Henrik Visnapuu
  

USU PÕHIMÕTTED
Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid.
Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus.
Mina usun homsesse päeva.
Mina usun, et homne päev on parem tänasest.
Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab!
Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks:
Taara ei ole määratav ega kujutatav .
Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav.
Taara on elusaladuse sügavaim aime – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus.

TAARAUSU KALENDER
Taarausulised võtsid kasutusele oma ajaarvamise, mille alguspunktiks on Eesti Vabariigi asutamine 1918. aastal. Seega, aasta 2003 p.Kr. on aasta 85.Vahetamaks välja kiriku kalenderi tähtpäevi, hakati tähistama uusi. Toona algatatust on tänapäeva jõudnud jüriöö tähistamine.

KASUTATUD ALLIKAD
http://et.wikipedia.org/wiki/Taarausk
http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11&id=76&op=lugu
http://www.estinst.ee/publications/estonianculture/II_MMIII/kaasik_est.html