Kirjavahemärgid (13)

KIRJAVAHEMÄRGID

LIHTLAUSE

1. Koondlause
Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia – kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös.
Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid.
Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid.
Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid ( komaga ).
2. Lisand
Euroopa Tuumafüüsika Keskus ( eeslisand ) CERN asub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril.
CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub...
CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi.
CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase.
3. Üte
Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend!
4. Hõlmatud määrus
Saaremaal Pihtla vallas Sagariste külas asub Kuressaare Siioni koguduse palvela. (Paigad mahuvad üksteise sisse – hõlmatud)
5. Kattuv määrus
Täna, seitsmevennapäeval, 10. juulil on imeilus suveilm. (Antud ajamäärused määratlevad sama ajahetke)
6. Erinimeline täiend
Ilus väike käharapäine ja vilgas poisike toimetas õues. (Täiendid täpsustavad erinevaid omadusi)
7. Järeltäiend
Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues.

LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks

1. Rindlause (iseseisvad osalaused )
Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud (ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval.
Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID-kaart.
* Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) – esinevad nii koond - kui rindlauses.
* Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata.
2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest)
Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö)
* Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma.
* Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata.
* Siduvad asesõnad KES, MIS, MISSUGUNE, MILLINE, KUMB , MITU, MITMES (kõigis 14 käändes) esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma.
* Siduvad määrsõnad KUS(POOL), KUHU(POOLE), KUST(POOLT), KUIDAS( MISMOODI ), MILLAL( KUNAS ), MIKS(MISPÄRAST, MISTÕTTU), MILLEKS, KUI PALJU ja küsisõna KAS esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma.
3. Segaliitlause
Ma armastan arvutit, aga mitte sel määral, et ma sellega metsa või maanteele orienteeruma läheksin.
4. Lauselühend
1. des- ja mata-lühend
Koma oleneb tuuma asukohast – Jõudes koju, helista . / Koju jõudes helista.
2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama .
3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit , hoolsasti harjutades, võib võistluse võita.
4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga.
Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat.
5. Erijuhud ja täpsustused, erandlik koma JA, NING, EGA, EHK, VÕI ees
1. Tule siia, võidumees, (üte) ja näita tulemusi!
2. Hr. Ilves, meie president, (lisand) ja peaminister...
3. Tuli rõõmsalt, vilistades oma viisi (lauselühend), ning kohkus mind nähes.
4. Ei ole ta noor, ei ole ta ilus, (mõttepööre) ja mina peaksin teda tahtma.
5. Tammsaare , kes oli juba kuulus kirjanik (kõrvallause), ja Ristikivi , kes tuli alles kirjandusse...
6. Kõik uurimused, tean kindlasti ( kiillause ), või teaduslikud tööd on oodatud konkursile.
7. Lähme homme , ehk siis ei saja.
8. Tunnista oma süüd, või ma lahkun!
9. Ta tuleb homme, ega sul ei ole selle vastu midagi.
10. Ta vedas sind alt, ja sina ei mõista.
11. Mulle meeldib elusaatuse sügav kujutamine, nagu Tammsaare ja Dostojevski romaanides.
Antud sidesõnad esinevad teise (side)sõna tähenduses: ehk=võib-olla, vahest/ või=vastasel korral/ ega= vist ei/ ja, ning=aga, kuid/ nagu=näiteks
6. Sidesõnad KUI, NAGU, OTSEKUI, JUSTKUI
Poiss tuli (ö), kui õhtu oli (ö) käes. / Poiss tuli (ö) otsekui võitja. / Poiss justkui võitja tuli (ö) uljalt . / Poiss tuli (ö) nagu eelmisel korral.
Koma kasutatakse siis, kui tegemist on liitlausega (2 ö), sidesõna alustab kõrvallauset st võrdluslauset. Koma ei kasutata lihtvõrdluse ja kui-lisandi korral.
7. Sidesõnad VAID ja AGA
Ma ootasin kaua, aga mitte liialt. (ö on juurdemõeldav)
Usun üle kõige vaid sind. (Modaalsõna, koma ei ole)
Tuleks vaid lumi maha, küll aga suusataks.
Sina aga oled mind aidanud. (Modaalsõna, koma ei ole.)
Väga lühikest väljajättelist kõrvallauset ei eraldata komaga. (Tulgu visiidile kes tahes / Ta tegi seda mis eilegi)
Da-tegevusnimelist täiendit ei eraldata komaga. (Minu ammune soov kohtuda ministriga sai teoks.)