100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
586 laadimist
Kokku alla laetud
22 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mait17
Õppematerjali autor
Maa kirjutakase kohanimega enamasti Maad (mitmuses) riigi tähenduses kokku: Eestimaa, Venemaa kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.
Maa kirjutakase kohanimega enamasti Maad (mitmuses) riigi tähenduses kokku: Eestimaa, Venemaa kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.
- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame
Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden ajaloosündmused on kõik väikese tähega, kui nad ei sisalda kohanime: Ümera lahing, teine (II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu 3.1 Nimetused tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee, gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu, pühapäev · pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha
Maa kirjutakase kohanimega enamasti kokku: Maad (mitmuses) riigi tähenduses kirjutatakse Eestimaa, Venemaa lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad 3. Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.
Maa kirjutakase kohanimega enamasti Maad (mitmuses) riigi tähenduses kokku: Eestimaa, Venemaa kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis
Valged, mustad, punased ja kollased ideed läksid ümber nurga. Suurepärane, Juku võitis. 3.2 erilaadseid täiendeid ei eraldata komadega Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Sinine pikk üllatusterohke vanahärra sisenes kõrval majja. 3.3 kui järgnev täiend täpsustab eelmist, paneme koma Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Käesolev, 2011 aasta on jäneseaasta. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud. 3.4 kui täiendid järgnevad nimisõnale, siis eraldatakse kõik komadega. Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid