Lauselühendite konspekt (0)

1 HALB

Lauselühend
Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.)
Kirjavahemärgid

Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga .
Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.)

Määruselised nud- ja tud- lauselühendid eraldatakse komadega .
Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.)
Puud laotud, oli poistel aega puhata . (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.)

Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata .
Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.)
Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.)

Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse komadega.
Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.

des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendite puhul lähtutakse koma panemisel tuumast: kui tuum on lauselühendi alguses, pannakse koma, kui tuum on lauselühendi lõpus, koma ei panda.
Kõrgel kaldal seistes ootas ta vastust.
Seistes kõrgel kaldal, ootas ta vastust.
Ta ootas vastust kõrgel kaldal seistes.
Ta ootas vastust, seistes kõrgel kaldal.
Vastust ootamata ta lahkus.
Ootamata vastust, ta lahkus.
Ta lahkus vastust ootamata.
Ta lahkus, ootamata vastust.
Ükskõikses suhtumises süüdistatuna tundis ta piinlikkust.

Kui des- ja mata-lauselühend koosneb ainult tuumast, siis koma ei panda.
Ta hakkas seistes hümni laulma.

Kui des- ja mata-lauselühendi tuuma juurde kuulub kõrvallause, siis eraldatakse lauselühend komaga.
Ta nuttis, teadmata, et sellest pole midagi kasu.

Kui lauselühend on aluse ja öeldise vahel, tuleb panna see komade vahele.
Mina, seda laulu teadmata, jäin vait.
Mina, teadmata seda laulu, jäin vait.

Kui des- ja mata-lauselühend on lause keskel, jälgime tuuma.
Ta seisis , teadmata midagi juhtunust, ja imestas nüüd.
Ta seisis midagi juhtunust teadmata ja imestas nüüd.

Vorme alates, võrreldes, hoolimata jms, mis on kaassõnastunud, ei eraldata komaga.
Alates tegevuse alustamisest oleme saavutanud märkimisväärseid tulemusi.
Osaoskuste test on võrreldes vana hea kirjandiga midagi täiest uut.

Valt -tarind (algab sõnaga erinevalt, olenevalt, sõltuvalt, vastavalt vms) komaga ei eraldata.
Erinevalt teistest läksin mina kohe koju.
Palun märkida juhendite arv olenevalt sellest, mitu te neid oma firmasse soovite.

Kirja lõpetamisel sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms ja nime vahele ei panda eesti kirjakorra järgi koma. Sama kehtib ka sõnade lugupidamisega , austusega jts kohta. Koma kasutamine ei olene sellest, kas viisakussõna ja nimi on eri ridadel või ühel real .
Tervitades koolivend
Ette tänades Reet
Tulemuslikku koostööd soovides Mari

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inimene1234 Õppematerjali autor

lauselühend koma tegusõna Lauselühendid

Sarnased õppematerjalid

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu. Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed. NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest: Piip suus, kepp käes, kutsus kass lapsi lugema. Verbita lauselühend vastab küsimusele kuidas? ja on lauses määruse funktsioonis. 1. des-lauselühend väljendab samaaegset tegevust (Raamatut lugedes unustan kõik enda ümber.), nud- ja tud-lauselühend eelnevat tegevust (Puud lõhutud, võis hakata sauna kütma. Rebase-

Eesti keel

docx

Eesti keele väljendusõpetus: KIRJAVAHEMÄRGID

”. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID  Alati eraldataks komaga järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid. Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema.  Komaga eraldatakse määruslikud nud- ja tud-lühendid. Söönud kõhu täis, heitsin magama. Teiste juttudest hirmutatud, heitis laps magama.  Tavaliselt eraldatakse komaga verbita lauselühend. Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Aga: Suu täis ei räägita. Ta käib kogu aeg nina maas. Lühem, tegevuse viisi väljendav püsiühend.  des- ja mata-lauselühend: Komaga eraldatakse põhilause järel paiknevad lühendid, kui käändeline verbivorm on lühendi algul. Ta tuju oli hea, hoolimata halvast ilmast.

Eesti keele väljendusõpetus

doc

Eesti keele kirjavahemärgireeglid

3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend I Lauselühendi mõiste tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata- lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus. II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?

Eesti keel

doc

Komad

Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgu

Eesti keel

doc

Kirjavahemärgid

Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna. Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt.

Eesti keel

docx

Kirjavahemärkide tabel

?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Lauselühendis on kõrvallause öeldis LÜHEN asendunud verbi käändelise või D puudub hoopis. Komaga eraldatakse: a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid Võtnud rihma kätte (millal?), (küsimus millal?) vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel vahel või kui des- või mata-vorm on liiale.

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda. alati komadega. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama-ta oli väsinud. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda

Kategoriseerimata