Eesti keele reeglid (0)

1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema.
2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole.
3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha)
1) järellisand (2 koma ) Peil , meie klassijuhataja , kogub lipse.
2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata.
3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti.
4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha.
5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist.
4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole)
1) verbita lauselühend /iseseisev nimetav on ALATI komade vahel.
Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles.
Mari läks vaikselt mööda teed, küünal peos ning ärevus hinges.
Jane , vanaema valgest kullast suure briljandiga kallis kihlasõrmus ühes ning pruudikimp teises käes, astus värisedes altari ette. NB! See lause näitab, et verbita lauselühend võib olla väääga pikk.
2) -nud ja -tud lauselühend eralda ALATI komaga.
Töö tehtud, läksime koju.
Töö valmis teinud, läks poiss magama.
Luuletus pähe õpitud, sai Juku rahulikult kooli minna.
NB! Igasugune nud/tud lõpuga sõna pole lauselühend. Keegi ei pane ju siia õpitud järele koma. Pähe õpitud (missugune) luuletus meenus ka nädalate pärast.
3) -des ja -mata lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga siis, kui -des/-mata vorm asub lauselühendi ALGUSES.
Kuuldes peremehe samme , hakkas koer saba liputama.
Peremehe samme kuuldes hakkas koer saba liputama.
Rääkimata eilsetest töödest, lahkus Anu klassist .
Eilsetest töödest rääkimata lahkus Anu klassist.
5. Koma KUI, NAGU (ka kuni, otsekui, justkui) ees
1) kui järgneb öeldis, paned koma
2) koma ei ole, kui on võrdlus punane kui veri / nagu väike idu
3) kui järgneb loetelu/nagu näiteks, paned koma
.. linnad, nagu (näiteks) Kuressaare, Elva, Tartu.
6. Kõigi KÄÄNETE KÜSIMUSTE ette läheb ALATI koma
7. Komad täiendite vahel
1) samatähenduslike täiendite vahele käib koma
Päikesepaisteline, selge, pilvitu ilm on parim suve nautimiseks .
2) eritähenduslike vahele ei pane koma
Kreisul oli seljas punane kootud villane kampsun . Kui sa siia komad paned, siis tähendaks see seda, et punane ja villane on üks ja sama asi, aga ei ole ju.
3) järeltäiendite vahele paned koma (tavaliselt ei ole töös)
Laulja, noor, võluv, sinisilmne, alustas oma unustamatut karjääri.
4) matrioška puhul koma ei pane
Madis elab Kuressaares Aia tänava 23. korteris.
5) Kuupäeva ja täht-/nädalapäeva vahele paned koma
8. Semikoolonit kasutatakse siis, kui väikestest peaaegu ühesugustest lausetest on tehtud üks pikk lause. Kui töös on mingi ilmatu pikk lause, siis seal võib kahtlustada semikoolonit, mujal eriti mitte. Kahjuks mingit kindlat reegilt ma öelda ei oska.
9. Niiöelda kirjutamata reegel on see, et
Kui lauses on mitu öeldist, siis peavad nad olema komade (või mingite muude kirjavahemärkide) vahel.
Kui on kolm öeldist, siis kindlasti kaks koma/mingi muu kvm. Kui on 5 öeldist, siis kindlasti 4 kirjavahemärki jne.
Muidugi, on erandeid, aga kui sa üldkokkuvõttes seda jälgid, siis peaks vähemalt 3 kindlasti kätte saama :)
10. Kui sa kahtled, kas on koma või mitte, siis pigem pane koma, mitte ära jäta panemata. Muidugi väljaarvatud juhul, kui tegemist on eeslisandi, võrdluse või millegi muu koma mittenõudva asjaga.