Koondlause, lauselühendid, kiillause, lisand (reeglid+näite) (1)

5 VÄGA HEA

Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT).

korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega . Mart, Madis ja Vello armastasid Kerstit, Piiat ja Liiat.

koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on kokkuvõttev sõna.
Kohal olid kõik: luiged ,kajakad, tihased ja varblased.

korduvad täiendid.
3.1 samalaadsed (ühte omadust väljendavad) täiendid eraldatakse komadega
Valged, mustad, punased ja kollased ideed läksid ümber nurga.
3.2 erilaadseid täiendeid ei eraldata komadega
Sinine pikk üllatusterohke vanahärra sisenes kõrval majja.
3.3 kui järgnev täiend täpsustab eelmist, paneme koma
Käesolev, 2011 aasta on jäneseaasta.
3.4 kui täiendid järgnevad nimisõnale, siis eraldatakse kõik komadega.
Valimised, pingelised , keerulised, närvesöövad, tekistasid palju vastakaid meeleolusid.

korduvad määrused
4.1 kui määrused mahuvad üksteise sisse
Johannes Aaviku majamuuseum asub Saare maakonnas Kuressaare linnas Vallimaa tänaval.
Üritus toimus 5.septembril 2011. aastal.
4.2 kattuvad määrused eraldatakse omavahel komaga
Üritus toimub täna, esmaspäeval, 19.septembril.
Lauselühendid - on öeldiseta sõnarühmad, mis esinevad lauses enamasti määruse rollis.

-nud, -tud lauselühend
Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva .
b) öeldis (olema vormiga ) Kogu tekst oli korralikult pähe öpitud.
c) lauselühendis Luuletus ära õpitud, mindi peole .

-des,-mata lauselühend (NB! Jälgi lühendi asukohta lühendis! )
2.1 kui des- ja mata- vorm on lühendis ESIMENE sõna siis ERALDATAKSE kogu lauselühend koma või komadega
Meie klassi Mati, jõudmata kontrolltööks õppida, puudus tunnist .
2.2 kui des- ja mata- on lauselühendis VIIMASEKS sönaks, siis lühendit EI ERALDATA
Mööda teed kodus poole minnes mötlesMagnus oma pruudile.
2.3 kui des- ja mata- lühend on lauses aluse ja öeldise vahel, eraldame lühendi alati komaga
Kirjand , pool ümber kirjutaud, vedeles laual.

Absoluutnimetav ehk iseseisev nimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmus nimetavas käändes.
Ema, tekki mähitud imik süles, ja isa, teravaks ihutud kirves käes, läksid metsa puid tegema.
Kiillause
Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud.
Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks:
          Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust.
Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare.
          Ausõna, mina seda ei teinud
          Kas tõesti, juba ta tulebki.
          Ei või olla, ema teab juba kõike.
          Suurepärane, Juku võitis.
          Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime.
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega.
Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud.
Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
          Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.
           Peaasi - ära mind sega.
Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.
          Tartu 3. keskkoolis ( Raatuse 88a) alustati remonditöid.
Lisand - öeldiseta sõnarühm, mis tähistab lauses seda sama eset, olendit vöi mõistet, mida põhisõnagi, ainult üldisemalt.
Koma panekul tuleb jälgida lisandi asendit põhisõna suhtes.

eellisandit ei eraldata komaga
Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis osales koolitusel.
1.1 erinevaid tiitleid inimese nime ees ei eraldata komadega
Tartu Ülikooli õppejõud eesti keele professor Martin Ehala uuris üliöpilaste keelekasutust.
2. kui lisand asetseb põhisõna järel, tuleb järgida käänet
2.1 olevas käändes lisandit ei eraldata
Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi direktorina osales koolitusel.
3. sidesõnaga KUI algavat lisandit komaga ei eraldata
Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma
4. omastavas käändes järellisand eraldatakse põhisõna poolt
Oliver Mändla, tuntud Kuressaare Gümnaasiumi suusakuulsuse tulemused ületasid vaatajate ootused.
5. kõigis ülejäänud käänete lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt
Mina, Kuressaare Gümnaasiumi õpilane, täidan alati käitumisreegleid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 78 allalaadimist

Koondlause-lauselühendid-kiillause-lisand-reeglid näite #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lindalapp Õppematerjali autor

koondlause lauselühendid kiillause lisand

Sarnased õppematerjalid

odt

Interpunktsioon, kirjavahemärgistamine - reeglid

INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2

Eesti keel

rtf

Eesti keele reeglid (komad, otselaused, liitlaused, öeldis )

nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. 8. Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis. - interpunktsioon sõltub põhisõnast. -nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama. // Mees, raske töö lõpetanud, otsustas puhata. Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis, tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber käes, liikusid kodu poole. // Täna, 12

Eesti keel

docx

Kirjavahemärkide tabel

?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Lauselühendis on kõrvallause öeldis LÜHEN asendunud verbi käändelise või D puudub hoopis. Komaga eraldatakse: a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid Võtnud rihma kätte (millal?), (küsimus millal?) vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel vahel või kui des- või mata-vorm on liiale.

Eesti keel

odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga

Eesti keel

docx

Lausete liigid

LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate

Eesti keel

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine.

Eesti keel

doc

Lause vahemärgistus

Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled.

Eesti keel

doc

Koma reeglid

Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik.

Eesti keel

Rohkem sarnaseid