Aastaajalised muutused veega seotud koosluses (0)

EGERT TOLK 
Aastaajalised muutused  veega seotud 
koosluses 
 
Minu uuritavaks ning vaadeldavaks teemaks oli veega seotud kooslus . Koht, mida jälgisin oli 
Pirita jõe alamjooks. Vaatlused on tehtud kaardil näidatud piirkonnas (vt. Joonis 1 kaart), see 
piirkond on looduskaitseala. Pirita jõgi on selles kohas rahuliku  vooluga ning üsna lai. Jõe 
kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade 
alguses. 
 
Joonis 1 kaart 
Koht, kus vaatluseid läbi viisin asub mere läheduses, seega mõjutab sealset elukeskkonda ka 
meri.  Veelinnud , kes merel on satuvad ka siia.  Kalad , kes tulevad jõgedesse  kudema  – 
lõhelised ning forellid on siin samuti esindatud kui mitte pidevalt siis kudemisajal kindlasti. 
Üheks oluliseks faktoriks on see, et merelisele kliimale omaselt  on siin talved pehmemad kui 
sisemaal ning  suved veidi jahedamad, see avaldab mõju kooslusele. Pirita jõgi voolab kohas, 
kus on ka  inimasustus , seega mõjutavad sealset elukeskkonda ka inimtegevus. Näitetena võib 
tuua jõe kallastel olevad terviserajad ning jõe  suudmes asuv väikelaevade sadam. 
 
Loodusvaatlused  ja nende registreerimine 
 
Esimene  vaatlus toimus 15.03, ehk siis päris talve lõpus, lund sel ajal maas ei olnud, seega 
looma- ja linnujälgi lumest ei leidnud, samuti on jõe kaldad järsud ning liivapinnast vähe. 
Seetõttu ei õnnestunud loomade ja lindude jälgi jäädvustada. Esimese vaatluse eesmärgiks, oli 
saada üldpilt jõel ning selle ümbruses toimuvast. Samuti oli eesmärgiks teada saada, mis 
linnuliigid antud piirkonnas tegutsevad. Pildile ei õnnestunud jäädvustada ühtegi linnuliiki, 
kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli  kosta ka 
Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist. 
 
Pildistatud jõe läänepoolselt kaldalt, jõe  idakallas  oli selles kohas laialt kaetud pillirooga ning 
raskesti ligipääsetav.  
 
 
Harilik pilliroog  
 
Esimesel vaatluskäigul torkas silma sammalde rohkus jõeäärses piirkonnas. 
 
Harilik kaksikhammas puunotil 
 
 
Habesamblik puul 
 
Puudel võis tihti kohata ka puuseeni 
 
Samblik puul koos puuseenega 
 
 
Puuseen männil 
 
Kuklase pesa 
Esimesel vaatluskäigul oli kuklaste tegevus pesa juures suhteliselt vähene kuid järgnevate 
vaatluskordade jooksul see  elavnes . 
 
 
Teine vaatluskäik toimus 22.03 ning selleks ajaks oli saabunud kevad. Rohelust oli 
ümberringi näha väga vähe, üldpilt on hallides toonides, vaid männid lisavad natuke värvi 
keskkonnale. Õues on plusskraadid kuid maapind  on veel suhteliselt kõva. Kaldaääres oli 
märgata ka üksikuid kalamehi (4-5) kellel kalakotid tühjad ning kõik väitsid kui ühest suust, 
et kala pole veel jõkke tulnud. 
vahepeal on vaatluspiirkonnas toimunud puhastusraie 
 
Seekord  õnnestus pildile jäädvutada Sinikael-partide kolmik, kuid nemad olid ka ainsad 
veelinnud, keda tol päeval jõel märkasin. 
 
 
Esimesed roheluse märgid. Arvan, et tegemist on hariliku varsakabjaga kuna taimed asusid 
kalda lähedal, ning leht on väga sarnane Hariliku varsakabja lehega. 
 
 
Seekord torkab silma ka eriti aktiivselt tegutsema hakanud mutt, keda ennast küll ei õnnestu 
kohata kuid tema tegevusjälgi on ohtralt. 
 
 
Arvan, et tegemist on Paiselehega. Kuna taimele on iseloomulik kõige pealt õie sirgumine 
ning alles siis lehtede  kasvatamine . 
 
Taim mis jäi tuvastamata. 
 
 
Järgmine vaatluskäik leidis aset 30.03 ning seekord õnnestus märgata mitut veelinnuliiki. Jõel 
oli näha 2 Jääkoskli paari. Liigi tuvastamisel sai määravaks lindude sulestiku värv, ning neile 
iseloomulikud umbes 10 sekundilised sukeldumised. Pildile neid jäädvustada ei õnnestunud, 
kuna vaatlemisel hoidsin distantsi .  
Samuti õnnestus näha veidi suuremat musta sulestikuga lindu, kelleks võis olla, kas  Lauk  või 
Tait. Lind lendas paar korda mööda jõge edasi-tagasi ning siis maandus vette kuid üle jõe 
lennanud piirivalve kopter hirmutas linnu kiirelt lahkuma.  
Silma jäi ka üksik suur-kirjurähn, kes puult puule lendas ning temale iseloomulikult mööda 
puutüve üles hüppas. 
 
Seekordsel vaatluskäigul oli juba rohkem tunda kevadet. Kallastel võis siin seal märgata 
rohelust. Pildil  ristikhein  
 
 
Kui üldpilt oli veel tuhmides toonides siis leidus ka kohti kus oli rohelust. 
 
Õnnestus jäädvustada ka parv väikeseid kalasid, kes ennast madalas vees soojendasid, arvan, 
et tegemist on lepamaimu parvega. Kalameeste hulk jõe kallastel oli endiselt väike ning 
sellest võib järeldada, et vääriskala on jões praegusel ajal veel vähe.