KRISTI PEDANIK
ÜLEVAADE
TUTVUSTUS
ETAPID
JUHENDID
TULEMUSED
· PALLADIUM CUP
2009 Finaal
Parkuur nr 1, 6
GALERII
KONTAKT
TEENUSTE HINNAKIRI
Kristi Pedanik 2
TUTVUSTUS
·
Palladium oli ilus, elegantset ja kerget tüüpi väikest kasvu hobune
turjakõrgus 164 cm.
Ta oli värvuselt must, sabal oli valge laik, mis tekkis siis, kui ta
transportimise käigus saba ära hõõrus. Asemele kasvanud karvad olid
valged.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kessu090
Õppematerjali autor
Martin Pukspuu Ruila Põhikool 8.Klass Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Click to edit Master text styles Second level T
NOKIA Click to edit Master text styles · Ettevõtte Second level asutati 1865. Third level aastal Nokia linnas saeveskina. Fourth level Fifth level · Insener Fredrik Nok Idestam. ia asut aja mis est · 1910ndatel sattus ettevõte raskustesse ja selle omandas kalosse tootev Suomen Gummitehdas Oy Click to edit Master text styles · 1922. aastal omandas ka telefonikaableid tootva Second level ettevõtte Third level · Aastavahetusel 1966 Fourth level 1967 ettevõtted liideti, uueks nimeks sai Nokia Oyj Fifth level · 1960 Aastal loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja 1964.
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud
Scandinavia tapeedisalong Nipitiri Ettevõtte tutvustus Heade mõtete ja soovidega on koondatud Scandinavia tapeedisalongi parimate tapeeditootjate toodangu, et pakkuda tõeliselt head valikut kõigile, kes hindavad kodusoojust, harmooniat ja rahu, unustamata tervisesõbralikkust ja looduse säästmist. Kuna tänases Eestis on valik ja võimalused tohutult laienenud, on nende sõbralik meeskond valmis soovitama sobivat seinakatet lähtuvalt vajadustest ja arvestades ruumide eripära. Ettevõtte teenused PABERJA FLIISTAPEEDID TOOTED LASTELE PILTTAPEEDID TEKSTIILTAPEEDID ROO JA KORKTAPEEDID SPETSIAALTAPEEDID DEKORATIIVKLEEBISED DEKORATIIVNAGID SHABLOONID DEKORATIIVPADJAD RIIULISÜSTEEMID Paber ja fliistapeedid Boråstapeter Eco Tapeter Pihlgren ja Ritola Casadeco Caselio Natasha Marshall Today Interiors Arlin käsitöötapeedid Deco Home Lisa Bengtsson Näidisedpaber ja fliistapeedid Click to edit Master text styles
Gustav Mahler (1860-1911) Kristi Heinaste ja Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri m
Af g a n i s t a n i S õ d a a l a t e s 2 0 0 1 . a a s t a s t Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Afganistan · Pealinn on Kabul. · Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. · Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. · Elanike arv on 33 609 900 või 28 150 000. · Iseseisvus 19. august 1919. Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eesti asend Pane kirja kõige tähtsamad arvandmed Eesti kohta. Mõtle ise, millised need võiks olla (abi saad https://www.eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid