*Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks
1950-1958 August Jakobson Kõrgeim seadusandlik võimuorgan 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp Partei ja valitsuse otsuste kinnitamine 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin Istungjärkude vaheaegadel - Presiidium 1983-1992 Arnold Rüütel Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285)
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus
riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige
toiminud , tööstus ja põllundus langes ,rahvaarv vähenes 200 tuhande võrra. Kuidas sai Eestlane valida millised armees võidelda? Eestlane ei saanud valida kelle poolel sõdita sest punaarmee sundis neid nendega koos tööd tegema. Millised üksused kuulusid Punaarme koosseisu. Hävituspataljonid ülesandeks oli võistlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega, purustati tööstusettevõtteid, põletati talusi. / 22. Territoriaalse laskurkorpuse kuulusid eestlased. Korpus oli tehtud eesti vabariigi sõjaväe baasil ja esialgu olid seal ainult eestlased. /tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud kodanikud. Olukord sarnases sunnitöölaagrite omaga.8. eesti laskurkorpus kuhu kuulus umbes 27 tuhad meest kes olid peamiselt eestlased Miks teenis osa eestlasi saksa armees? Eestlased tahtsid maksta kätte nõukogude liidule okupatsiooni ajal kogetu eest. Kes on soomepoisid? Teises maailmasõjas
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas sõdis eestlasi pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused
raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida,Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. maa alase laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldusväärsed inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi
Eesti NSV Taastati 1944 aastal. Sarnanes Nõukogude Liidu võimustruktuuriga. Juhtiv koht kommunistlik partei. Koosnes rahvakomissariaatidest, ministeeriumitest ja teistest keskasutustest 1946 aastani. Peale sõda koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. Eesti NSV kohalikud valitsejad Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin.
-peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loetelu -nomenklatuur kindlaks määratud nimestik, mille abil kontrolliti ja suunati ühiskonda
8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse suurtükivägi osales 1944. aastal Nõukogude armee Narva operatsioonis, tulistades kaitsel oleva Eesti Diviisi positsioone. Sinimägedes eestlaste vastu rünnakule tulevad sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu venelastest meeskondadega tankid, mis kandsid kirja "Nõukogude Eesti eest!" ja "Stalini suure asja eest" ning mida eestlastest tankikütid sihikule võtmisel võimalusel teistele tankidele eelistasid. 45. tankipolgu roodukomandör Belkini mälestuste kohaselt tuli tal tankipark nädala jooksul kolm korda välja vahetada. Sinimägedes olid ründajate kaotused üldse erakordselt suured, Mart Laari kaudsete arvutuste järgi võidi rivist
Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast
kaasaega. "Kuldvasika" sündmused toimuvad romaanis Mõigu aleviks nimetatud Jõgeval. Ka "Ahnitsejate" tegelaskujud pärinevat siiski Tartust. "Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja. Aastast 1941 oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal aastal 1942 nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul. 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.
Natsionaliseerimine – riidgistati kõik eraettevõtted Metsavennad – relvastatud vastupanuvõitlejad Eesti Vabariigi taasehtestamiseks Mobilisatsioon – sõjaväekohustlaste tegevteenistusse kutsumine Omavalitsus - Eestis loodi kindralkomissariaat Suur põgenemine – 1944. Aastal põgeneti nõukogude okupatsiooni eest läände Soomepoisid – põgenenud eestlased, kes ei soovinud võidelda okupantide vaid Eesti Vabariigi eest Korpusemehed - Laskurkorpuse ridadesse kuulunud mehed Eesti SS-Leegion - oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SS väeosa. Väeosa tegutses augustist 1942 kuni maini 1943.
Ilma mitte mingi süüdistuseta ja kohtuotsuseta viidi Eestist välja 10000 inimest 1941.aasta 14 juuni massiküüditamisega. Naised, lapsed ja vanurid viidi asumisele Siberisse, mehed viidi vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. II-maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena saksa, vene ja soome relvajõudude koosseisus. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Laskurkorpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest allohvitseridest ja ajateenijatest. 20.juunil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja sundmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja- Eestist. Mõned mobiliseeritutest liitusid hoopistükkis metsavendadega, osa põgenes Soome. Umbes
juuli 1940. Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt. 6. august 1940 Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 25. august 1940 Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. November 1940. Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941. Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944
kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustati ka hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega. Tavaliselt kuulusid sinna okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, kuid isegi neid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte
rikkumine ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse põhisuunad Tugines Kuulekam Moskva Moskva-meelne, juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne
Ega eestlastel suuri võimalusi polnudki. Eestlasi mobiliseeriti punaarmeesse, kuigi see oli keelatud okupeeritud riigist endi sõjaväkke inimesi sundmobiliseerida, kuid ida-naabrit see ei huvitanud. Üle 5000 eesti sõjaväelase saadeti 1941. aasta juulis, Punaarmee 22. Eesti Territoriaalkorpuse ridades rindele, kus neist enamik langes Saksa vägede kätte või läks Saksa poolele üle ja pääses aasta lõpuks koju. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. Territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu korpuse juulis 1941 Venemaale. Paljud eestlased läksid Saksa väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid vabatahtlike värbamisel ei saadud soovitud tulemusi, siis hakati toimuma osalised sundmobilisatsioonid
Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a. üldmobilisatsiooni käigus Punaarmeesse sattumine sõltus suuresti meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse. Sisuliselt tähendasid tööpataljonid
paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonis hävisid. Punaarmee poolel osalesid ka 22. Territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnesesialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 20. Juulil 1941 toimunud üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi vaid PõhjaEestist. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Seal sarnanes olukord sunnitöölaagritega ning iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42
mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenjatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldus- väärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vene -Saksa sõda puhkes 22. juuni 1941
Eesti Nsv valitsemine. Nõukogude võim taastati Eesti 1944.a. Punaarmee abil. Eesti NSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati
Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmeskonda iseloomustas madal haritustase. Kõrgharidusega kommuniste oli vaevalt 8-9% liikmeskonnast
Kaeviku-ja positsioonisõda. 9. Milliste riikide kokkulepete tagajärjel puhkes Teine maailmasõda? Saksamaa ja Nõukogude Liidu 10. Kes oli Barclay de Tolly? Ta oli tuntuim Eesti alalt pärit ohvitser Vene armees tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale. 11. Eesti vägede ülemjuhataja Eesi Vabadussõjas oli Johan Laidoner 12. Kes oli Lembit Pärn? Punaarmee kindralleitnant, 8. Eesti laskurkorpuse ülem, Eesti NSV relvajõudude minister. 13. Mis aastal toimus nn. Falklandi sõda? 2. apr 1982 14. juuni 1982 14. ,,Berliini müür" lammutati aastal? 9. november 1989 15. Mis aastal taotles NSVL NATO liikmeks saamist? 1975 aastal 16. Mida tähendab termin ,,asümmeetrilised ohud"? Ei ole enamasti võimalik kindlaks määrata ka asümmeetrilise ohu allika tegevuse eesmärke ja sihtmärke
neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse suurtükivägi osales 1944. aastal Nõukogude armee Narva operatsioonis, tulistades kaitsel oleva Eesti diviisi positsioone. Sinimägedes eestlaste vastu rünnakule läinud sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu venelastest meeskondadega tankid, mis kandsid kirja ,,Nõukogude Eesti eest!" ja ,,Stalini suure asja eest" ning mida eestlastest tankikütid sihikule võtmisel võimalusel teistele tankidele eelistasid. 45. tankipolgu roodukomandöri Belkini mälestuste kohaselt tuli tal tankipark nädala jooksul kolm korda välja vahetada. Sinimägedes olid ründajate kaotused üldse erakordselt suured: võidi rivist välja lüüa kuni 170 000 meest, neist võis langenuid olla 35 000.
EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär
pinnal lahinguid ning Eesti poisid võitlesid võõras armees. Eestlastel oli Teises maailmasõjas võimalik võidelda kolme armee eest. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sundmobiliseerit sellel ajal põhiliselt inimesi, sest väga vähesed tahtsid vabatahtlikult liituda Punaarmeega. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste või kutsealustega. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosenes Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. aasta suve keskpaigaks oli kropuses juba ligikaudu 29000 meest koos Nõukogude Liidust mobiliseeritutega. Eestlasi oli selleks ajas korupses umbes 5500. Augustilahingutes kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus,langes vangi või läks Saksa poolele üle. 1941 aasta lõpu poole saadeti eestlased Saksa sõjaväelaagritest Eestisse tagasi
hõivatud (BA MA, RM 45 I/79, 423). Paraku punaväelasi seal veel küll ei olnud. Kurt Vetter ja ta kaaslased olid rabatud. Pooluppunud mehi abistanud laiutäis kõinlasi olid jäetud vastu talve lageda taeva alla. Iseasi, kas nad pidasid seda saabuva punalaevastiku tervituseks või lahkuvate sakslaste hüvastijätuks. Aga sõjas paraku juhtub nii. Pärast Muhu langemist tuli kätte Hiiumaa kord. 2. oktoobri öösel alustasid Punaarmee 109. laskurkorpuse eelväed katsega maabuda Heltermaa lähedale, kuid löödi esmalt tagasi. Sama päeva hommikul maandati dessandid mitmes paigas Heltermaa ja Tahkuna poolsaare vahelisel rannikul. Saksa väed alustasid tõrjelahinguid pidades kohe taandumist lõuna poole. 2.3. oktoobri öösel evakueeriti enamus mehi Orjaku sadama kaudu Saaremaale. Kuni 3. oktoobri pärastlõunani hoiti veel väikest sillapead Sõru sadama juures, et anda võimalust üksikutele laialipudenenud gruppidele omade juurde jõuda
Eesti Territoriaalne Laskurkorpus oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 22. august 1941 (1. oktoober 1941). Nõuk. Liitu sattusid veel 1940.a suvel Eesti kaitsejõududes teeninud mehi (oli käsk säilitada Balti riikide sõjavägesid 1 aasta vältel). Sõja alguses kuulus sellest formeeritud korpusesse u. 7000 eestlast - 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus. Juulis viidi Eestist välja ja saadeti lahingutesse sakslaste vastu. Kahest diviisist koosneva 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuse formeerimine lõpetati peamiselt juba 1940. aasta septembri keskpaigaks. Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse See sõdis 4. juulist 22. augustini Looderinde Pihkva ja Staraja Russa piirkonnas. Porhovi lahing, 6. juuli 11. juuli. Ligi 2000 eestlast sai surma või haavata. 4500 läks sakslaste poole üle. Rivvijäänud 500 suunati tööpataljonidesse. 1941.a. dets
Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.
Nõukogude võim taastati eestis 1944 Punaarmee abil. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda.
14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina.
14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina.
*EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, ENSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset vimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. *ENSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. *EKP liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ninng kohalike ja riigiorganite ametnikud. Esialgu väiksearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. 1951.aastaks oli eestlasi EKP-s alla poole, hiljem aga lisandus rohkem ka kohalikke eestlasi. *Parteiametnikke iseloomustas madal haridustase. -Kes olid EKP juhid ENSV ajal? (lk 52-53)
* 9-10. märtsi ööl Tallinna pommitamine 300 lennukiga (purustati 45% linnast,hukkus 463, haavata 659) * Augustis Punaarmee pealetung Kagu-Eestis. * Septembris Saksa vägede lahkumise algus. * PUNAARMEED HOITI EESTI PIIRIDEL KINNI 8 KUUD. * Suvel 1944 mood. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (ühendas kõiki sõjaeelseid poliitilisi jõude) * 18.09 J. Uluots määras ametisse uue valitsuse eesotsas OTTO TIEFiga (anti teada, et oleme erapooletud NL<->SM sõjas) * 22.09 Eesti laskurkorpuse eelsalk jõudis Tallinnasse, kogu Eesti mandriosa okupeeriti Punaarmee poolt 25. septembriks. * 27.09 algab operatsioon saarte hõivamiseks. * 24.11 olid Saksa väed Eestist lahkunud. Kuidas suudeti Punaarmee pealetung Virumaal 1944. a esimesel poolel peatada? Kasutati ära Punaarmee hingetõmbepausi: Narva alla paisati abiväed: 20. Eesti SS-deviis ja ida- ja politseipataljonid + kuulutati välja üldmobilisatsioon. Miks ei suudetud aasta teisel poolel enam rinnet hoida?
Fourth level strateegia väljatöötaja. Tal ilmus Fifth level hulgaliselt sõjalisteoreetilisi ja sõjajaloolisi artikleid. Okupeeritud Eestis määrati Brede kaitseväest moodustatud 22. territoriaal- laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kust ta vallandati juuni alguses 1941. aastal ning arreteeriti 28. juunil 1941. Ta sattus Venemaale Norilski vangilaagrisse. Seal mõistis sõjatribunal ta 29. juulil 42 süüdi ning 6. oktoobril 1942. lasti Herbert Brede Norilski laagris
1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud. 15) Kuidas juhiti Eesti NSV-d ? Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme. 16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina- *Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. *Käbin- ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste käsutäitja. Käbin ajas mõõdukalt
leegioni täiendamiseks. Enamik eestlasi, kes sõdisid Saksa poolel, hukkusid 1944. aasta septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Punaarmee Punaarmees ei tahtnud eestlased sõdida, seda tegid nad enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. 1941. aastal moodustati hävituspataljonid. Nende ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Kurikuulsaks said nad oma metsikustega, näiteks põletasid nad talusid, tapsid kariloomi ja mõrvasid tsiviilisikuid. 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulnud eestlased osalesid ka Punaarmee 1941. aasta lahingutes. Korpus koosnes algselt Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 20. juulil 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja sundmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid Põhja- Eestist, sest ülejänud olid langenud juba Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse, kus umbes iga neljas suri 1941/ 42 aasta talvel haiguse või ülekurnatuse tagajärjel. 1942
Samal ajal olid täisikka jõudnud ka lapsed esimesest abielust, kusjuures tütar Signe lõi samuti edukalt kaasa teatrilaval. 1941 sattus reservohvitserina Punaarmeesse mobiliseeritud Pinna tööpataljoni, aasta lõpus suunati ta aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. 1942 omistati talle ja A. Lauterile esimestena Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Pinna näitlejatööd "Estonias". Kasutatud kirjandus: Paul Pinna ,,Minu eluteater ja teatrielu 1884-1994" Internet: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=302
ülekuulamisel. 6. Rajoniseerimine - selle käigus kaotati maakonnad ja moodustati 39 maarajooni. 7. Metsavendlus 1944-1953 a. otsene relvavõitlus. 8. Amnestia Enne tähtaega vabastamine. Kuulutati välja metsasolijate väljameelitamiseks võimuorganite poolt. 9. Sundvõõrandamine ehk riigistamine. Karotamm EKP eeotsas. Parteisse kuulusid juunikommunistid, laskurkorpuse veteranid ning venemaa eestlased. Käbin pärast karotamme EKP juht. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. J. Pitka vägede juht Päästekomitee liikmed: Päts, Vilms, Konik ? Nõukogude poliitika tagajärjed Eesti rahvale: palju hukkunuid (küüditamised), eesti keele osatähtsuse vähenemine, eestlaste endi osatähtsuse vähenemine ( sest toodi sisse võõrtööjõudu), talupojad lahkusid maalt linnadesse- sealne kaardisüsteem ei taganud piisavalt ressursse.
territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure organiseerimis kandis väekoondis suuri kaotusi: pärast Velikije Luki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks ja väljaõppeks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles suvel 1944 Eestis. Jaanuari keskel 1944 alanud Punaarmee pealetungi tulemusena taganesid purustatud Saksa vägede
rahvusvaheliselt keelatud. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu. Nad said kuulsaks oma metsikustega. Üldjuhul koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest mitte mobiliseeritutest. Hävituspataljonid purustati kokkupõrkes Saksa regulaarvägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Kuigi eestlaste osa korpuses aina vähenes, teenis seal Vene-Saksa sõja puhkedes 7000 eestlast. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis nad 1941. aasta juulis Venemaale. Kolm kuud väldanud taandumislahingutes, suri või sai haavata 2000 eestlast ja 4000 meest andis
oli võitlus metsavendade vastu. Nad kasutasid põletatud maa taktikat ja said kurikuulsaks pahateguega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid neidki üksusi täiendati. Hävituspataljonid purustati kokkupõrkes Saksa vägedega nende riismed toimetati Venemaale. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateeniatest. Punaarmee korpus viidi 1941. aastal Venemaale. Eestis kuulutati välja üldmobilisatsioon, 20.juuli 1941.aastal. Selleks ajaks oli suur osa langenud Saksa vägede kätte. Seetõttu mobiliseeriti mehi vaid PõhjaEestist. Mobiliseeriti umbes 32000 meest Eestist Venemaale tööpataljonidesse
Alguses oli repressioonid põhiliselt NSVL-iga koostööd teinute vastu, seejärel aga kõigi vastu. Tapeti palju inimesi. Mille poolest sarnasesid Saksa okupatsioon 1941-1944 ja NSVL okupatsioon 1940-1941? Sarnasused: Mõlemas olid repressioonid. Erinev oli vaid see, kes repressioonide küüsi langes. Majandus oli rakendatud okupeeriva riigi huvides. Mõlemad viisid läbi mobilisatsiooni ja selle tulemusena loodi eestlastest sõjaväeüksused. Oli Eesti SS Leegionärid ja Laskurkorpuse korpusemehed. Mõlemas oli riigis marionettvalitsus ehk nukuvalitsus. NSVL-is Vares-Barbarus, Saksa ajal Hjalmar Mäe. Suruti peale oma ideoloogiat, näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu. Erinevused: NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad
Keskkooliõpingud möödusid Seppol Leningradis. Lisaks õppimisele tuli tal ka ennast ise üleval pidada. ,,Õhtuti ja öösiti sai siis sadamas kaste laadimas käidud," on ta öelnud. Keskkool lõpetatud, läks Seppo edasi õppima Leningradi Meditsiiniinstituuti. Sel ajal oli tase selles koolis äärmiselt kõrge. Ta lõpetas kiitusega kirurgi eriala 1941. aastal. 1942. aasta jaanuaris võeti Arnold Seppo tegevväkke. Sama aasta sügisel sai ta Eesti laskurkorpuse 7. diviisi 86. sanitaarpataljoni kirurgiaosakonna ülemaks. Tema kaasaegsed mäletasid Seppot igal vabal hetkel raamatute taga istumas. Ta tõmbus alati eemale lõbusatest vestlustest, naermistest ja laulmistest lõkke ääres. Lugeda, uurida, katsetada ja metsas hulkuda meeldis aga Seppole väga. Sel eluperioodil sai ta tuttavaks insener Johannes Krispiniga, kellega veedeti lõbusalt aega, käidi jahil, vesteldi maast ja ilmast. Kogu sõjaväes veedetud aega meenutab Seppo kui väga kiiret
Eesti NSV valitsemine Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV juhtival kohal oli kommunistlik partei. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale. Täidesaatev võim oli Eesti NSV valitsusel ja seadusandlik võim Eesti NSV Ülemnõukogul, millel polnud reaalset võimu ning kuhu valiti kõrgemal poolt heaks kiidetud kandidaadid. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järgselt peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL piirkondadest pärit inimestest. EKP väikearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. Eesti NSV kohalikud valitsejad 1944-1950 juhtis EKP-d Nikolai Karotamm, kes oli juunikommunistide juht. Ta pidi muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Karotamm püüdis arvestada ka liiduvabariigi vajadustega
piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino võimulolek 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse Tugines eelkõige Ajas mõõdukat Venestuspoliitika! Üdini Moskva- põhisuunad juunikommunistidele ja laveerimispoliitikat, püüdes olla meelne. Vene keele kasutamise
1940.aastal jaanuaris määrati Riipalu teenistusse Kaitseliidu Tartu malevasse,kus teenis Kaitseliidu likvideerimiseni sama aasta juunis. Järgnenud punasel aastal kavatseti ka teenistusse jäetavaid eesti ohvitsere kasutada Euroopa vallutamisel venelaste Groza-plaani kohaselt.Üheks selliseks teenistusse jäetavaks oli ka Riipalu,kuid peagi selgus,et see oli punaste seisukohast viga.28.juulil 1941 läks Riipalu koos oma alluvatega 22. territoriaal-laskurkorpuse jalaväepataljoni koosseisus Elvast teele Pihkvamaa poole.Neli päeva hiljem,2.juunil läks ta rindel üle sakslaste poole ja võitles koos sakslastega kuni Pihkva vallutamiseni 9.juulil.Siis saadeti Riipalu sõjavangilaagrisse Saksamaal,kust ta vabanes alles 31.märtsil 1942. Tulnud Eestisse,astus Riipalu juba 10.aprillil eesti vabatahtlike väeossa Schutzmannschaft (F) Bataillon 36 3.kompanii ülemaks.See pataljon julgestas sakslaste tagalat Ukrainas.Sama aasta 22
1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese; N. Karotamme tegevus: sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d, Eestis sündinud kuid 1920.aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist, Nikolai Karotamm, 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama, 1944 nimetati ametlikult EKP I sekretäriks, Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmiste, 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. 8. Saksamaa majandusime ehk sotsiaalne turumajandus, eestvedajaks Ludwig Erhard, kes leidis, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga peavad kehtima reeglid, mid
annaabi.ee 
