Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas (0)

Millised olid eestlaste valikud
Teises maailmasõjas
Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes.
Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale.
20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse.
Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest.
Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamini, sest kodumaad oli tarvis kaitsta.
Oli ka palju mehi, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest ning otsiti selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Ulatuslikum põgenemine algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist.
Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale , et osaleda Eesti kaitsmisel.
Osa eestlasi põgenes Läände, et sõdimisest hoiduda. Eestlastel polnud valikut kus nad sõdivad, neid mõjutati ja sunniti sõtta tulema .