50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
upikas
Õppematerjali autor
Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS?
Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS?
senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja
kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N. HRUSTSOV NSVLi juht 19531964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik vägivallapoliitika ja isikukultuse vähendamine, NSVLi inimese elujärje parandamine, ebaratsionaalne majanduspoliitika
-järgulise karmistamise vastu. 14) Kirjelda NSV Liidu majandust - Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud. 15) Kuidas juhiti Eesti NSV-d ? Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme.
Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus.
Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Sel aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi (kirjanikke, kunstnikke, teadlasi), kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eesti kultuur püsimajäämine siiski kodumaal ja just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel.
valdkondades *küüditatud said koju *Stalini kuriteod mõisteti hukka Sarnanesid-Kõigis oli võimul kogu selle aja kompartei juht ja isikuvõim. Kõikjal eelistati sõjatööstust. Erinesid-Stalini aeg oli kõige vägivaldsem. Hrustsovi aega iseloomustavad kampaaniad. Breznevi ajal ühiskond stagneeris. 5.Iseloomusta Baltikumi sh Eesti territoriaalseid muudatusi pärast sõda. Uue Nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi seniseid piire. 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga ning seal elasid valdavalt venelased(80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid