Õnnelik lapsepõlv Igal lapsel peaks olema õnnelik lapsepõlv - aeg, mida hiljem mäletada kui mängulist ja lõbusat. Oma pojale või tütrele õnneliku lapsepõlve tagamine on suuresti vanemate teha, kuna seda mõjutavad asjad nagu keskkond, kus laps üles kasvab, inimesed, kelle ta endale sõbraks saab ning muidugi ka lapse enda huvid. Kuid kuidas lapsevanemana teada, kas sinu laps on väiksena õnnelik või mitte? Selleks, et laps oleks õnnelik, tuleb lasta kõigepealt lapsel end avastada. Laps peab teada saama, mis talle tõeliselt teha meeldib. See eeldab muidugi seda, et vanemad lasevad lapsel tegeleda paljude erinevate tegevustega ning samas ise ka uusi tegevusi lapsele tutvustades. See ei tähenda seda, et vanemad peaksid oma last üle koormama teda liiga paljudesse huviringidesse ja trennidesse paigutades
80023 Pärnu Tel:+372 56793764 Apellatsioon Palun vaadata uuesti läbi minu lapse Romet Alviste lasteaiakohataotlus, mis on esitatud 21.06.2007 Arvestades asjaolusid, et laps on pandud nimekirja alates sünnihetkest, sooviksin teada põhjust, miks ei ole rahuldatud siiani otsust laps nimekirja kanda. Lasteaia koht on vajalik, kuna lapsevanemana soovin, et mu laps saaks areneda normaalses keskkonnas koos teiste lastega. Ethel Alviste Pärnus,12. Oktoobril 2011
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on k...
anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11 küsimusest. Intervjuudes esitati 10 küsimust arvutimängude teemal. UURIMUSE TULEMUSED Kas Sinu arust on arvutimängud kahjulikud? UURIMUSE TULEMUSED Mida teeksid Sina, kui Sinu klassis kiusatakse klassikaaslast, kellele väga meeldivad tapmismängud? UURIMUSE TULEMUSED Lapsevanemana näeksid pealt oma last mängimas vägivaldseid mänge, kuidas Sa reageeriksid sellisele nähtusele? TÖÖ KOKKUVÕTE Töö eesmärk sai täidetud: töö lugejatele toodi välja erinevaid võimalikke mõjusid, mis tekivad arvutimängude mängimisel. Hüpotees osutus tõeseks: Arvutimängud tõesti võivad muuta õpilased passiivsemaks. TÄNAN KUULAMAST!
Eriti raske vastutuskoorem eeskujuna on lapsevanematel, õpetajatel, usuliidritel, poliitikutel ja kuulsustel. Nemad kujundavad ühiskonna olemust. SUUNAVAD KÜSIMUSED JA ÜLESANDED ÕPILASTELE 1. Missugused on perekonnaliikmete kohustused Teie kodus? Kas näed erinevusi teiste peredega? 2. Kuidas õpivad lapsed kohusetunnet? 3. Kuidas Sina tulevase lapsevanemana õpetaksid oma lastele kohustetunnet? 4. Kuidas tunned end, kui keegi on käitunud vastutustundetult? 5. Arutle lapsevanema õiguste ja kohustuste üle ning lapse õiguste ja kohustuste Sissejuhatavate tekstide koostamisel on tuginetud väärtuskasvatusprogrammi Living Values Education Program (LVEP) materjalidele. Programmi kodulehekülg asub veebiaadressil http://www.livingvalues.net
Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võimalik hakata vastu misiganes uuendustele või püüda säilitada head ja turvalist kodutunnet, aga pidevalt muutuvas maailmas – ning ka Eesti on tükike sellest maailmast – on tunduvalt lihtsam olla avatud mõtlemisega ning kohaneda muutustega, integreerida muutused oma ellu. Meie juured on need, kust me oleme alguse saanud, aga kui
Teisalt vormib ju õpetaja ettekujutust sellest, mis on õppimine ja millised oleme ise õppijatena. Vormimise tulemust on tunda mõnes mõttes veel tänaseni, sest igaüks on olnud õpilane. Usun, et enamikul on oma õpetajaga vedanud. Kui mitte kõigiga, siis väga paljudega. Maailm, kuhu nad meid valmistasid astuma, on ju samuti väga värvikirev. Me teame sedagi, et õpetajagi on ainult inimene, kuid ometi ootame temalt sageli rohkem, kui teeme seda iseendalt lapsevanemana. Miks? Kas ainult seepärast, et usaldasime oma lapse kooli hoolde ja nüüd muudkui nõuame? Aga ise? Ehk tasuks siis ka iseenda ja oma lapse vastu suuremat nõudlikkust üles näidata. Suhtumisest algab kõik. Mismoodi suhtub õpetaja endasse kui persooni, oma õpilastesse, ainesse, ümbritsevasse, ja vastupidi, kuidas ümbritsev - kodu, õpilane, lapsevanemad suhtuvad õpetajasse. Aeg lihvib maha koolist liigse külgejääva ja jätab järele selle, mille pärast me oma õpetajatest
See on äärmiselt lihtsustatud variant kasvatuse mõistest. Millised on need väärtused, mida oma lastele pakume? Väärtused, mida me oma kodus tähtsaks peame, sisaldavad näiteks traditsioone, suhtlusviisi, kultuuri, käitumismalle erinevates olukordades jne. See on kompleksne tervik meie elustiilist. Lapsed võtavad selle omaks kergelt, see on neile ainukene orientiir, mille järgi sihti seada. Kas eeltoodu põhjal võime öelda, et "hukas" laps näitab meie ebaõnnestumist lapsevanemana? Usun küll. Siin tuleks kasuks enesekriitiline lähenemine, mis võib aidata väljuda stereotüüpsest arvamusest ja panna maailma vaatama noore pilgu läbi. Toon paar näidet olukordadest, mis on Sakus silma hakanud. Esimesel juhul jalutavad kolm noorhärrat tänaval, suitsud suus ja õlu kaheliitrise plastikpudeliga näpu otsas. Sellel pildil ei oleks midagi valesti, kui ühel neist ei oleks käeotsas ka, silma järgi öeldes, kolmeaastane tüdrukutirts
jõuluvana süles istudes, jõuluvana habe järsku eest ära kukkus ning jõuluvana asemel vaatas mulle vastu naabrimees. Olin nii shokeeritud sellest, et alguses ei suutnud isegi nutta. Kogu minu lapsepõlv varises see hetk kokku. Peale seda olin ma vanemate peale mitu päeva vihane, sest nad valetasid mulle. 7. Kas teie jaoks on jõuluvana kohta lastele valetamine halb? Valetamine on alati halb, ükskõik mille pärast seda tehase. Kuid mina, lapsevanemana, ei võta jõuluvana vale tavalise valena. See vale on nö ilus vale. Vn olles ise kunagi laps olnud, mäletan ma väga hästi, kui tore oli jõuluvana ootus ning kui õnnelik ma olin, kui sain jõuluvana põlve peal istuda ning salmi lugeda. 8. Millal kavatsete oma lastele jõuluvana tõe paljastada? Minu tütar juba teab, et emme-issi panevad jõulupakid kuuse alla ning jõuluvana mängib meie perekonna tuttav. Pojale pole mul plaanis seda veel avalikustada. Eks ta ise avastab
Raskusi lähisuhete hoidmisega. Selline suhe ammendub kiiresti. Otsitakse üha uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslasi, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Välja võib olla kujunenud isiksusehäire e psühhopaatia. Lisanduda võivad masendus ja suurenenud ärevus. Haridustee jäänud tihtipeale lühemaks häiretest tingitud probleemide tõttu, v ka loobumise tõttu vaimset pingutust nõudvast tegevusest. MÕJU VANEMATELE JA ÕPETAJATELE Lapse ema tunneb end sageli ebaõnnestunud lapsevanemana, kes ei ole lapse kasvatamisega toiime tulnud. Sellist arvamust kinnitab ka ümbritsevate inimeste suhtumine. Uuringutes leitud, et h.aktiivsete laste vanemad lahutavad oma abielu sagedamini. Õpetajad võivad sama pere vennale-õele pidevalt teada anda h.aktiivse lapse käitumisest, lootes sel viisil panna vastutust ka neile. H.aktiivse lapse olemasolu klassis segab õpetajal tunni läbiviimist. Õpetaja häiritud ja vihastub, kui korduvaid märkusi tähele ei panda
(Kõuts ja Seppel 2012) Goffman vaatab argielu sotsiaalseid suhteid kui teatrilava. Sestap nimetatakse tema teooriat ka ,,dramaturgiliseks". Ta käsitleb inimest kui näitlejat, kes töötab teatud sotsiaalsetes piirides, teatud sotsiaalsete ressurssidega. Selle lähenemise järgi on elu lava, millel toimuvad meie näitemängud. Erinevad situatsioonid eeldavad erineva ,,ise" esitamist. Me oleme oma erinevates rolliesitlustes erinevad inimesed- nt lapsevanemana, kolleegina. (Kõuts ja Seppel 2012) Üks oluline mõiste, mida Goffman kasutab on ,,raamid". Raamid on inimese loodud konstruktsioonid, definitsioonid ja eeldused, mis on alati juba teatud määral olemas ühiste sotsiaalsete tegevuste jaoks. Raamid on varasemate sotsiaalsete suhtlusaktide järelm, harjumuspärased viisid situatsioonide äratundmiseks, mis võimaldavad meil teada, mida meie käitumine peaks sisaldama. (Kõuts ja Seppel 2012)
Laste kasvatamine tähendab 90 protsenti tervet mõistust ja 10 protsenti võitlust, ehkki tuleb ette hulgaliselt olukordi, mil näib, et need arvud vahetavad kohad! Ma loodan, et see referaat aitab teil algust teha või tagasi õigele rajale pöörduda. See ei anna vastusei kõigile küsimustele ega lahenda kõiki probleeme, aga see aitab teil lõpuks saada endale õnnelikud, enesekindlad ja usaldusväärsed lapsed, kelle üle võite õigusega tõeliselt uhkust tunda ning kes teevad teie elu lapsevanemana palju lihtsamaks ja vähem närvesöövaks. Õnn kaasa. See on vaeva väärt! 3 Armastus Kuidas armastust välja näidata? Laps peab tundma ja teadma, et teda armastatakse tingimusteta. Sellist armastust saavad talle pakkuda ainult vanemad. Tingimusteta armastus ei sõltu sellest, kuidas laps käitub või toime tuleb, ja seda ei saa kasutada manipuleerimiseks
järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused?, kuidas agressiivsuse väljakujunemist vältida?. Agressiivsust otsustasin põhjalikumalt uurida just sellepärast, et tulevase klassiõpetajana võin puutuda kokku väga probleemsete lastega, kes võivad olla vägivaldsed teiste laste suhtes ning kellel on raskusi suhete loomisel. Õpetajana pean suutma luua klassis sõbraliku ja turvalise õhkkonna. Ka tulevase lapsevanemana on kasulik teada agressiivsuse põhjustajatest ning kuidas seda vältida, et lapsest kasvaks, rahulik ja õnnelik inimiene. Mis on agressiivsus? Agressiivsus on sotsiaalse arengu hälve. Agressiivsus tähendab, et saavutamata on jäänud sostsiaalsusega seostuvad eesmärgid ja ideaalid. Sotsiaalsust võib pidada tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks ja aluseks millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sotsiaalsus tähendab
rääkida. Lastele meeldivad pigem kordused, kus ühte ja sama tegevust ja lauset korratakse. Kodus on väga hea kasutada ka liisu-salme (patsu-patsu kooki) ning lapse tegevuste kommenteerimine (see on sokk, paneme sokid jalga, sokid on nüüd jalas). 2 aastase lapse sõnavaras on tavaliselt juba 50 või rohkem sõna. Ta hakkab juba moodustama kahe sõnalisi lauseid. Selles vanuses hakkab lapse sõnavara juba kiiresti kasvama. Lapsevanemana saab last toetada talle palju raamatuid lugedes. Kasutada tuleks ka palju emotsionaalset miimikat ja liigutusi, et laps ka sõnade tähendust mõistaks. Kaasa aitab ka laulmine ja luuletuste lugemine. 3 aastaselt hakkab laps keerukamaid sõnu natuke lihtsustama või lühendama (nt „inimesest“ saab „imine“). Lapsele meeldib esitada palju küsimusi ja rohkem rääkida. Teab juba rohkem 4
Lapsi valdavad seoses vägivaldse isaga kaksipidised tunded. Enemasti on vägivallatseja laste jaoks pettumuse, kibestumise ja segaduse allikas, kuid samas võib temaga koosolemine olla väga lõbus ja pakkuda vaheldust pingetele, mis vakitsevad nende suhetes emaga. Lapsed võivad fantaseerida sellest, kuidas nad oma isa ründavad, igatsedes samaaegselt temaga lähedasemat kontakti. ( Viide: Vägivallatseja lapsevanemana (2007) Lundy Bancroft, Jay G. Silverman, Tartu Naiste Varjupaik ) 6 Seksuaalne väärkohtlemine Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide seas on lapse kutsumine seksuaalsesse
viib rühmaõpetaja lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida vanemaga lapsest, anda hinnang lapse arengule ja leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides. Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on aidata lapsel saavutada õppekava kohaselt eeldatavad arengutulemused. Eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel on tähtis lasteaiaõpetaja ja lapsevanema vahelise kokkuleppe saavutamine. Lapsevanemana loodan arenguvestlusega saada teavet ja abi oma lapse arengu kohta, ühtset arusaama lapse vajaduste osas, usalduslikku koostöösuhet ja koostöövõimaluste leidmist kodu ning lasteaia vahel. Arenguvestluse käigus tuleb lasteaiaõpetajal koos lapsevanemaga sõnastada lapse arengu konkreetsed eesmärgid ja koostada loetelu tegevustest, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks. Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema
71. Mis oli kõige imelikum asi, mida Su laps(ed) tegi(d) regulaarselt kui ta/nad väik(s)e(d) oli(d)? 72. Mis on naljakaim asi, mida Su laps tegi või ütles? 73. Kui Sulle antaks uus võimalus, siis kas Sa muudaksid viisi kuidas Sa oma peret üles kasvatasid? 74. Mis oli kõige keerulisem laste kasvatamise suhtes? 75. Mis oli kõige autasustavam lapsevanem olles? 76. Kas Sa „hellitasid ära“ mõnda oma last? 77. Kas Sa olid karm või leebe lapsevanemana? 78. Kas Sa leidsid, et peaksid oma lapsi erinevalt kohtlema? Kui, siis miks? 79. Kirjelda oma tundeid, kui Su esimene laps läks esimest korda kooli. 80. Kuidas Sa said teada, et saad vanavanemaks ja mis olid Sinu esialgsed tunded? 81. Mis nõuandeid Sul on oma lastele või lastelastele vanemaks olemise osas? 82. Kus elasid/elavad sinu äi ja ämm? 83. Millal ja kus Su vanemad surid? Mida Sa sellest mäletad? 84. Kuidas nad surid? Kas nad olid tuhastatud või maetud? 85
vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast. Kõige mõjusam taktika probleemidega võitemiseks lapsevanemana oleks koostöö. Selle taktikaga välditakse liigset autoritaarsusest või liigset järelandlikkusest tulevaid tagasilööke. Koostöö saavutamiseks tuleb mõelda lapsevanema poolt kasutatava kasvatusstiili ja nende tulemuste üle (Davis, Fanning & McKay, 2000, 235-242.) Lapsevanemate kasvatusstiilid ja nendest tingitud käitumismudeleid: · Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust
..................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................11 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest see on väga tähtis. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad lapsevanemaid, kes on oma vanemlikke õigusi rikkunud. On väga oluline teada, millised on sinu õigused ja kohustused lapsevanemana, kuna surudes peale enda otsuseid, arvestamata lapse huve, rikud samal ajal tema õigusi. Töö eesmärgiks oli välja uurida, millised on vanemluse liigid ja vanemlusega kaasnevad õigused ja kohustused. Samuti uurin, millised on vanemlikud kohustused peale lahutust ja millistel põhjustel on võimalik laps vanematelt ära võtta. 1. Vanemlus 1.1. Vanemluse liigid Vanemlus on mitmetahuline
tasandil Eesmärgiks aidata lapsevanemal leida teid probleemi lahendamiseks ning tulevikuks oskust analoogilisi probleeme ennetada ja lahendada. Vanemale tuleb anda seda, mis tal senini on puudu jäänud soovituste kohale jõudmiseks, on eelnevalt vaja vanemaga identifitseeruda, et teda mõista Oluline on üles leida lapsevanema tugevad küljed, millelt edasi liikuda. Uusi mõtteid tuleb edastada lapsevanema mõtetest lähtudes, neid edasi arendades ja ei tohi kahtluse alla seada tema kogemust lapsevanemana ning arvestada, et lapsevanem on proovinud oma last igati aidata Nõustamisel ja konsulteerimisel tuleb kindlasti arvestada laste ja noorukite nõustamise eripäraga Noorukid on oma peredest vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega. Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenenumad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid
(http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored) 3.1 Soovitusi lapsevanemale: Olenemata sellest, kas sa keelad oma lapsele alkoholi tarvitamise või lubad tal näiteks perekondlikel üritustel alkoholi proovida, pead sa ise jääma lapsele eeskujuks. · Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta: kui palju on liiga palju, mis ohud kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Lapsevanemana saab anda kõige ausamat ja kasulikumat infot. · Seadus ei luba Eestis alkoholi osta ja tarvitada alla 18aastastel. Kindlasti tuleks rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjudest juba hiljemalt algkoolieas. · Kui jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne.
Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas. Kui me suudame paika panna reeglid ning olla hoolivad, ei upu laps virtuaalmaailma. Kui see peakski juhtuma, saame ulatada abikäe ning ta sealt välja aidata. Teine külg on siin täiskasvanud õppija. Elukestvat õpet vajavad igas vanuses, igast sotsiaalsest klassis ja soost inimesed, samuti erivajadusega inimesed. Selleks, et olla
Aga mõnikord võib juhtuda, et inimene ei tea päris täpselt, mida roll temalt nõuab näiteks puuduvad töö kirjeldused ja juhendid, ülemus ei ole tema kohustusi piisavalt selgitanud. Samuti avaldab kahjulikku mõju rollidevaheline konfliks, mis tekib siis, kui inimene teab küll täpselt mida peab tegema, kui see läheb vastuollu tema teiste rollide nõuetega. Näiteks nõuab ülemus temalt kauemaks tööle jäämist, aga lapsevanemana on ta lubanud tütrega teatrisse minna.(1) · Inimestevahelised suhted hõlmavad kõiki, kellega puututakse tööalaselt kokku. Üks konkreetseid stressitegureid võib olla ülemuse juhtimisstiil kui ta ei arvesta alluvaid ja otsustab alati ainuisikuliselt.(1) 5 2. STRESSIST HOIDUMINE 2.1 Lähedaste abil
Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne
rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt.
Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne
tuvastatav algpõhjus ja et loodusseadused kehtivad universaalselt ning ilma eranditeta. Kehtivus (loogiline) loogilise vormi argumentide kvaliteet, mille puhul argumendi muudab kehtivaks mitte selle tõene eeldus, vaid õige struktuur. Kohustused see, mida inimene peab kindlasti tegema, et täita oma lepingulisi kohustusi kliendi või tööandja ees, või mida inimene peab tegema tulenevalt oma funktsioonist, näiteks lapsevanemana, juhina vms. Kohustused korreleeruvad tavaliselt teiste inimeste õigustega ning võivad olla kas moraalsed või õiguslikud, jõustatud või mitte. Kompetents (pädevus) teatud valdkonnas tegutsemiseks esitatavad nõuded teadmistele ja oskustele. Kompetents võib olla mitteametlikult tunnustatud või mingi professionaalse organi poolt määratletud nõuded. Õigus mingil alal tegutsemiseks (praktiseerimiseks) võib nõuda kompetentsi ametlikku tunnustamist ja/ või sertifitseerimist.
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui
Nad on veenvad ja neid on kerge kiusatusse viia. Jaotavad tühjasid lubadusi. Ei pea ajast kinni, see tülikas nende jaoks. Ei meeldi vastutada. Nad on ettearvamatud ning neid on raske mõista. Võivad mängida mingit rolli pseudoisiksus puudub iseloom, järjepidevus. Ei meeldi kriitika, pööravad tagasi selle. Armastavad armastust, on kirglikud ja nõudlikud. Erootilises piiris on seksapiilsed. Üksi olles hakkab neil igav. Suhtuvad religiooni, et mine tea, millal vaja on. Lapsevanemana kindlustavad, et elu ilus. Kasvatavad demonstreerimiseks. Sobivad elukutsed, mis nõuavad kontaktiloomist ja kohanemisvõimet. Esindamisega seotud. Suhetele annab võlu salapära, truudus ei ole oluline. Armusuhetega leiavad endas kindlust. Partner peab kogu aeg armastust kinnitama. Nad on eneseimetlejad neid kerge meelitada. Otsivad alateadlikult endasarnast partnerit või siis tagasihoidlikku, et silma paista. Otsitakse kogu aeg seda õiget. Satuvad armukolmnurkadesse
jooned välja täiskasvanuna, toimetulematuse puhul lapsena. Isiksus on nõrk, võtavad kõike käsuna, hinges tunnevad kadedust, viha, enesesüüdistust. Samastuvad teistega kergelt, unustavad enda huvid, jätavad enda tahaplaanile, tunnevad suurt vastutust. Kerge depressiivsusega inimesed on endassetõmbunud, tagasihoidlikud. Tugeva depressiivsusega ollakse enesehävituslikud. Tugevalt religioossed, neid paelub lunastus, teispoolsus, Kuradist ja Jumalast sõltumine. Lapsevanemana mõistavad, aga pole järjepidavad. Sobivad teenindavad alad, on kannatlikud. Unenägudes söögitemaatika, loobutakse unistustest. Positiivne: empaatia, andestamine, kuulamine. Negatiivne: ei talu raskusi Kui neil hästi läheb, ei pane nad seda enda arvele. Peavad arendama oma isiksust. Pilet 18. Sundustega isik. Kardab kaduvust, ajalikkust, muudatusi. Tahab, et kõik jääks samamoodi, mistõttu hoitakse kinni
huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On
Seda saaks ta aga gitage lapsi lugema ning lugege iga päev väiksematele lastele teha alles siis, kui filmis ettetulev õudusstseen on peale haka- lasteraamatuid ette. nud ja esmamulje on juba saadud. Vägivalla-, action-, õudus-ja pornofilme ei tohi lapsed vaada- Televiisoril on ka märkimisväärne osa reklaami vahenda- ta. Kui te aga ise lapsevanemana armastate vaadata just selli- misel. Reklaamide vaatamine ärgitab suuresti meie laste tar- seid filme, siis peaksite tõsiselt järele mõtlema, miks see nii on. bimishimu. Lapsed märkavad, et asjade ostmine (maiustused, Laste huvides oleks kasulikum otsida professionaalset abi kiirtoit, riideesemed, teatud mänguasjad jne.) aitab maanda- (nõuandlast või psühholoogilt). Ülalnimetatu käib ka arvuti-
kasvada see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11). Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja ettekujutused mõjutama meie suhtumist temasse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme. Vanemaks olemine tähendab tegelikult oma lastega paralleelselt arenemist (Psouni. Lapsevanemaks olemine 2006: 19). 1.1 Vanemaks olemine Lapsevanemaks kasvamine kestab kogu elu. Füüsiliselt saadakse selleks lapse sünnimomendil, kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selles suunas juba lapsepõlvest peale (Kutsar 2007: 55) Vanemaks (isaks, emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste
ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On
löömine on lubatud. Sellisel juhul tundub vanema sõnum, et teisi ei tohi lüüa, lapsele silmakirjalik. (Lasteombudsman, 2014) Mida teha? Kui paned tähele, et sinu lapse käitumises on kiusamisele viitavaid märke (alandavate sõnumite edastamine, sage põlguse väljendamine klassikaaslase suhtes, pahatahtliku sisuga naljad mõne konkreetse lapse suhtes) 1. Säilita rahu ja mõtle läbi, kuidas sa lapsega sel teemal räägid. Sina lapsevanemana oled oma käitumisega lapsele eeskujuks. Kuigi sul võib olla raske end rahulikuks sundida, siis emotsioonide ajel tegutsema asudes võid teha otsuseid, mida hiljem kahetsed. (Lasteombudsman, 2014) 2. Hinda oma teadmisi ja oskusi. Kas sa suudad ise seda olukorda lahendama asuda või vajad sa kellegi abi? Vajadusel otsi keegi, kes oskab sind aidata (nt psühholoog koolis või mõnes nõustamiskeskuses). Pole häbiasi tunnistada, et ma ei oska või ma kardan antud teemaga tegeleda
traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud.
noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik: naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majandus-poliitilises tegevuses meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. 4.4. Seksuaalne suundumus Seksuaalne suundumus (orientatsioon) tähendab erootilist või romantilist köitvust või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega (heteroseksuaalsus), samasoolistega (homoseksuaalsus) või mõlemast soost isikutega (biseksuaalsus). Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui
noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik: · naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majanduspoliitilises tegevuses · meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes · meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) · naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. Kuse-suguelundkond Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4
halvemaid Euroopas ehk jätkuvalt tuleb silma peal hoida, kuidas läheb ja millist mõju on meetmed avaldanu. Palju on räägitud ka koolide edetabelite kahjulikkusest. MT: Jah, on riike, kus koolide edetabelite avaldamine on keelatud just selsamal põhjusel: neid on võimalik valesti tõlgendada ja teha järeldusi, mis viivad kahjulike otsusteni. Vanemad vaatavad sisseastumiseksamite tulemusi ülikoolidesse, aga see on eksitav info. Mina lapsevanemana tahan, et mu laps õpiks koolis, mis on turvaline ja kus ta omandaks mitte ainult teadmisi, vaid ka eluks vajalikke oskusi. Ehk kõike seda, mis on kirjas riiklikus õppekavas, kuid mida riigieksamid puudulikult käsitlevad. Uuring „TerVE kool” Uuringus osales 52 kooli üle Eesti, nii maa- kui ka linnakoole, nii eesti- kui venekeelseid. Küsitleti ligi tuhandet 6. klassi õpilast: uuriti nende toitumisharjumusi, vee-, tule- ja
kohustus lapse eest puhkuse ajal hoolitseda peamiselt emale. (Davidson 1996, Shaw et al 2008) Shaw et al (2008: 14) märkis ära, et perepuhkus ei pruugi ema jaoks olla üldse see, mida tüüpiliselt puhkuseks peetakse nauding, vabadus, igapäevakohustuse eest põgenemine. Nii võib, aga ei pruugi olla. Paljud lapsevanemad veedavad suure osa ajast tööl ega saa laste eest palju hoolitseda, Puhkuse ajal lapse eest hoolitsemine annab võimaluse tunnetada ennast hea lapsevanemana ja seeläbi saada teistsugust naudingut. (Carr 2011: 37) Neil Carr (2011) toob välja, et lastest tingitud muutused puhkuseharjumustes ei pruugi alati olla vaid kitsendused ja ebameeldivate kohustuste tekkimine. 23 Traditsiooniliste perepuhkuse sihtkohtade (nt. Legoland) külastus ja rannal liiva sisse aukude kaevamine ei oleks teda enne laste sündi paelunud aga mõlemad tegevused
lapse õlgadele. Veel toonitab Melanie Melvin, et indigolastele on valikuvabadus, sõltumatus, toitumine, südamest lähtumine ja vastutustunne väga tähtsad. Ta toonitab, et armastus on ju kõige võti. Sellega tahetakse öelda, et ärge unustage, et lapsel, kes on Teie juurde tulnud tal on selja taga palju elatud elusid, nagu Teilgi (kellel rohkem, kellel vähem) ning et ta on eelkõige vaimne olend nagu Teiegi, kel on teatud kogemused, oskused, karma ja iseloomujooned. Lapsevanemana tundke end väljavalitutena, sest mingil põhjusel nad on välja valinud just Teid. Katsuge siis püsida Teile antud ülesande kõrgusel. Olge õnnelikud.. kui see kõik Teil õnnestub, siis saate ka rahulikult, ilma probleemideta elada. 3.1 Indigolaste kasvatamine. Sellest räägib pikemalt Doreen Virtue, filosoofiadoktor, kes on veel omakorda psühholoog- nõustaja. 27
* Hüsteeriliste inimeste põhiprobleemid on: -) See, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks, jäädes kinni lapsepõlve eeskujudesse või võttes kasutusele juhuslikke rolle. -) Ehtsuse küsimus kõrvale põiklemine reaalsest elust. -) Süüd kiputakse salgama ja unustama. -) Püsimatus. -) See, et meelsasti jagatakse lubadusi tuleviku osas. * Hüsteerilistele inimestele meedlib religiooni väline külg ja see, et pihtimusega saab andeks kõik patud. * Lapsevanemana võivad nad olla elavad ja kaasakiskuvad, olles säravad ja sisendusvõimelised ning osates lapses luua emotsiooni, et elu on elamist väärt, kuid nad ei anna kaasa eriti praktilisi nõuandeid eluks ega kannata kriitikat. -) Hüsteerilistel inimestel on kalduvus kasvatada lapsi demonstreerimiseks. -) Tihtipeale üritatakse oma unistusi realiseerida läbi laste. * Poliitikas on hüsteerilised inimesed progressi usku ning neil on omane kergekäeliste
enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust:
Teiseks lahendiks vaadeldakse Pärnu Maakohtu otsust nr 2-16-7511. Tegemist oli tagaseljaotsusega, sest kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohtu seisukohad mahtusid kolme lõigu sisse ning tuginesid peamiselt sellele, et kuna kostja ei vastanud kohtule, siis ta võtab hageja esitatud väiteid omaks. Sarnaselt eelmise kohtulahendiga oli tegemist hagiga, milles palus hageja vabastada teda ülalpidamiskohustusest isa vastu. Hageja selgitas, et kostja ei käitunud lapsevanemana ning ei andnud mitte mingit panust tema lapsepõlve jooksul. Ka 1 Ko nr. 2-16-6789, 5.september 2017.a. 2 PMKo nr. 2-16-7511, Pärnu, 14. juuli 2016.a. 3 HMKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 5.oktoober 2015.a. 4 TlnRnKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 3. mai 2016.a. 5 Ko nr. 2-16-6789. selles lahendis leidis kohus tuginedes PKS § 103 lg 1 p-le 1 ja 2, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse kolmas punkt määrab, milline on resolutsioon ja kohtu tuginemise hagiavaldusele,
aasta jooksul vajab psüühiliste probleemide tõttu abi üle 10 100 lapse, on vajadus ulatusliku ennetustöö, sh vanemluse toetamise järele väga suur. Vajadusele pöörata vanemluse toetamisele enam tähelepanu viitavad ka lapsevanemate soovid ja hoiakud. Euroopa sotsiaaluuringu andmete kohaselt on 71% küsitletud vanematest viimase aasta jooksul suuremal või vähemal määral tundnud, et ei tea, kuidas peaks lapsevanemana käituma. Sealjuures leidis märkimisväärne hulk vanematest, et vajadusel takistab neid nõu ja abi otsimast teadmatus, kelle poole pöörduda (43%) või julguse puudumine (30%). Tulemused on sarnased 2008. aastal läbi viidud RISC väärtushinnangute uuringuga, st vanemate vajadus toe järele on püsinud üldjoontes sama (Vseviov 2011). Olulisus strateegiliste eesmärkide täitmise seisukohalt Perede ja vanemluse toetamisega seotud põhimõtted ja meetmed on vajalikud laste ja perede
Laps ei ole neist haavadest isegi teadlik, sest armastuse puudumisest tekkinud haavadest saadakse aru alles armastusega kokku puutudes. Kui laps elab vaenulikus õhkkonnas, kus teda halvasti koheldakse, ekspluateeritakse ja hüljatakse, harjub ta sellega ära. Ta ei taju, et teda halvasti koheldakse, vaid usub, et ta ise ongi halb. Ta loeb viisist, kuidas vanemad teda kohtlevad, välja oma väärtuse. Ta pole võimeline kriitiliselt hindama ema-isa väärtust lapsevanemana. Laps on vanematest nii totaalselt sõltuv, et pigem hülgab ta oma tunded, kui loobub vanematest. Nii tekibki infantiilne lojaalsus, mis on lastele iseloomulik. Tsiteerin Tommy Hellsteini (2005): Halvastikoheldud laps võtab enda kanda halvastikohtlemise süü. Tema meelest on ta ise halb, selle asemel, et mõista - tal on halb olla, sest ta elab armastuseta maailmas. Armastuse puudumine viib harilikult lapse hooletusse jätmiseni. Hooletusse jätmisel ei
annaabi.ee 
